KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1821 Haldusasi M.K. kaebus Jõelähtme Vallav

§ 37

lg 2 p 1) või alternatiivselt tühisuse tuvastamist (

§ 37lg 2 p 6).

Kuivõrd tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1), ei saaks tühisuse tuvastamisel enam haldusakti tühistada. Seega hindab kohus esmalt tuvastamiskaebuse põhjendatust. Tuvastamisnõue

1. Kaebaja hinnangul on korraldused tühised vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 1 ja 3, kuna korraldused anti kehtetu õigusakti alusel ning vallavalitsusele puudus pädevus. Vaidlustatud korraldustest (nii päisest kui resolutsioonis märgitust „[…] annab Jõelähtme Vallavalitsus […]“) nähtub selgelt selle andnud haldusorgan, mistõttu on kaebaja viide HMS § 63 lg 2 p-le 1 kohatu. Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 lg 5 p 3 on kehtetu, oli PT-de andmine sellele vaatamata vallavalituse pädevuses. Vastustaja on õigesti märkinud, et PTde andmine on ehitusvaldkonna küsimus. Kui ehitusmääruse § 3 lg 5 p-i 4 kohaselt võib vallavalitsus anda ehitusvaldkonna lubasid, siis järelikult on vallavalitsuse pädevuses ka PT-de andmine, mis on projekti koostamise ja ehitusloa andmise aluseks. Seda järeldust kinnitab kohtu hinnangul ka ehitusmääruse süstemaatiline tõlgendamine. Kui vallavalitsusel on antud pädevus otsustada n-ö tähtsamate ehitust ja planeerimist puudutavate küsimuste üle (planeeringu koostamise algatamine, planeeringu vastuvõtmine ja kehtestamine, vrd ehitusmääruse § 3 lg 5 p 1), on põhjendamatu järeldada, et PT-d peaks andma volikogu. Ka ehitusmääruse muutmise seletuskirjast1 nähtub, et mitmete sätete (sh kaebaja viidatud § 3 lg 5 p-i 3) kehtetuks tunnistamise eesmärgiks oli muuta õiguslikku olukorda selgemaks ning vähendada dubleerimist. Seletuskirjast ei nähtu, et muudatuse eesmärgiks olnuks vallavalitsuselt PT-de andmise pädevus ära võtta. Vaidlustatud korralduses on viide normile (ehitusmääruse § 3 lg 5 p 3) vale, kuid ilmselgelt ei ole tegemist puudusega, mis saanuks mõjutada asja otsustamist. Kui vallavalitsuse pädevuses on PTde andmine, pole põhjust järeldada, et üksnes vastava normi valele punktile ekslik viitamine oleks lõpptulemust mõjutanud.
2. Seega ei ole korralduste tühisuse tuvastamise nõue põhjendatud ning jääb rahuldamata. Tühistamisnõue
3. Kaebusega saab halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1) ning puudub vaidlus, et PT-de osas populaarkaebuse esitamine võimalik ei ole. Seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja subjektiivsete õigustega mitteseotud väiteid (omanikuks mitteoleva isiku esitatud PT-de taotlus, OÜ SERFDOM kaasamata jätmine, teiste naaberkinnistute omanike võimalik õiguste riive jms). 36. Pooled ei vaidle selle üle, et PT-d on ehitusprojekti koostamise aluseks ning nende alusel vahetult ehitama ei hakata. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja oli PT-de menetlusse kaasatud, ta sai esitada oma arvamuse ja vastuväited (vt vaidlustatud korraldustes kaebaja vastuväidete käsitlemine). 1 http://maja.joelahtme.ee/Keskkond/9.%20koosseisu%20koosolekud/2017/2017.12.06/Seletuskiri_Joelahtme_valla_ehitusmaaruse_muutmine_j uurde.docx 6

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja väidetega mittenõustumist on haldusaktis põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus põhjendust otsuses kordama. Vastustaja on vaidlusalustes korraldustes analüüsinud kaebaja poolt PT-de menetluses esitatud vastuväited (mis suures osas kattuvad kaebuses esitatuga) ning põhjalikult selgitanud, miks nende vastuväidetega arvestada ei saa. Kohus nõustub nende põhjendustega ning ei pea nende kordamist täies ulatuses vajalikuks.

1. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel PT-de väljastamine on reguleeritud EhS paragrahvis
2. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt määratakse PT-dega hoone või olulise rajatise kastutamise otstarve, suurim lubatud arv maa-alal, asukoht, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht, ehitusuuringu tegemise vajadus ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. Kohtu hinnangul on vaidlustatud PT-des kõik need tingimused vajalikus täpsusastmes määratud. PT-ed ei ole projekt ning nende alusel ei asuta ka vahetult ehitama. Vastustaja ei saa PT taotlejale esitada seadusest mittetulenevaid ega ebaproportsionaalseid nõudeid. Ka enne PT-de väljastamist konkreetse eskiislahenduse ja asendiplaani nõudmine ei tulene EhS-st ega ole põhjendatud mingite eriliste faktiliste asjaoludega.
3. Ilmselgelt alusetu on kaebaja seisukoht justkui saaks kinnistute omanik olemasolevate PT-de alusel kogu 2 ha suuruse kinnistu kujundada õuemaaks ning selle kogu ulatuses piirdeaedadega piirata. PT-d sellist õigust ei anna ning korraldustes nõutakse hoonestuse kompaktsust.
4. Ka kaebaja väited juurdepääsutee puudumise osas ei ole põhjendatud. PT-des on juurdepääsutee võimaliku asukoha osas toodud kaks alternatiivi. Seega on PT-d ka juurdepääsutee osas piisavalt täpsed. Kohus kordab 12.10.2018 määruses märgitut, et võimalik tsiviilõiguslik vaidlus ei kuulu lahendamisele haldusorganis ega halduskohtus. Vaidlus kaebajaga juurdepääsu saamise üle on pooleli tsiviilasjas nr 2-18-
6. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kaebaja kui naaberkinnisasja omaniku õigusi ja huve ei arvestata. Kaebaja tuleb ehitusloa menetluses kaasata (HMS § 11 lg 1 p 3; § 40), kus tal on võimalik esitada arvamusi ja vastuväiteid projektis toodud detailse lahenduse suhtes. Olukorras, kus kaebaja on PT-de väljastamise menetlusse kaasatud, puudub alus arvata, et haldusorgan seda edaspidi ei teeks. Juhul, kui võimalikud ehitusload kaebaja õigusi rikuvad, on tal võimalik neid ka halduskohtus vaidlustada, sõltumata sellest, kas ta oli menetlusse kaasatud. PT-ed ei pea olema detailsemad pelgalt põhjusel, et kaebaja kardab, et ta jäetakse edasisest menetlusest kõrvale.
7. Kaebaja väitel ei ole tõendatud maaomaniku põhjendatud vajadus rajada rohevõrgustiku tuumalale 5 hoonet. Puudub vaidlus, et Metsalauri tee 3 ja Metsalauri tee 7 kinnistute maa sihtotstarve on 100% elamumaa. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnisasjade omanikul on õiguspärane huvi oma omandit sihtotstarbeliselt kasutada. Kaebaja ei ole viidanud õigusaktile, millest tuleneks absoluutne keeld rohevõrgustiku alal ehitamiseks ega väida, et konkreetses asukohas oleks ehitamine välistatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (

§ 158

lg 3; Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-802, nr 3-3-1-9-98 jt). Ka kaebaja väited, mis puudutavad rohealale ehitamise võimalikkust või 7

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda.

§ 109

lg 1 kohaselt on menetluskulude väljamõistmise aluseks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ja kolmas isik selget taotlust, menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu nende võimalikke kulusid kohus kaebajalt välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 8