KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-115897 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Zepparth OÜ hagi Bauxal OÜ

§ 229

lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus (

§ 251). 21.

Tunnistaja A Si ütluste kohaselt (tl 84-89 pöördel) töötas ta 10.03-24.04.

1. a Bauxal OÜ-s. Tunnistaja ülesandeks oli Jõhvis alumiiniumiga seotud tehase kävitamine ning selleks vajalike ruumide töökorda seadmine, töötajate värbamine, tellimuste vormistamine ja arvete edastamine juhatuse esimehele (S T V) või raamatupidamisse. Jõhvis oli vana tööstuspargi territoorium vaba angaar, mis oli sobilik, et seal töös alustada. Angaaris oli vaja lammutada maha mittevajalikud siseseinad, valada uus põrand ning enne seada seadmed laaduriga teisaldada. Kõik tellimused olid suulised ning ausõna peale, et enne osutatakse teenus ning hiljem, kui tehasest tuleb esimene partii toodangut, on võimalik tellimuste eest tasuda. S T V palus, et tunnistaja lepiks kokku äriühingutega, kes pakuvad madalamaid hindu ning oleks nõus tasu maksmisega hiljem. Esimesed lammutustööd ja ehitusprahi utiliseerimine oli vajalik teostada kiiresti. Tunnistaja leidis parima pakkumise selleks oma poja firmast (Zepparth OÜ), kes oli nõus, et tasu makstakse hiljem. Tunnistja tuletas S T Vle meelde, et Zepparth OÜ ei ole tasu saanud, kuid S ütles, et oota veel natuke. Enne seda, kui tunnistaja lahkus töölt Bauxal OÜst, tuletas ta Sle tasumata arvet meelde ning S ütles, et ta maksab aga on vaja veel oodata. Laadur oli vajalik selleks, et ees angaaris olnud seadmed tuli kõik laaduriga eemaldada. Lammutustööde ajaks oli Zeppart OÜ-st võetud ka laaduri juht, kes aitas tööd teha. Ladustatud prügi hind ja laaduri rent oli odavam tellida tunnistaja poja firmast, kui mujalt. Prügi 5 ladustamise hind oli mujal 45 eurot (tonni hind), kuid Zepparth OÜ-s 40 eurot, laaduri rent oli mujalt tellituna 100 eurot päevas, kuid poja firmas 60 eurot päevas. Bauxal OÜ nimel suhtles kolmandate isikutega tunnistaja, sest S andis talle krediitkaardi väiksemate arvete tasumiseks. Limiit oli vist 1 000 eurot päevas. Tunnistaja kooskõlastas oma tellimused Sga. Kõik oli usalduse peal.
2. Kohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada lepingu sõlmimist poolte vahel. Tunnistaja ütluste kohaselt pidas ta läbirääkimisi Bauxal OÜ nimel ning läbirääkimisi pidas ta pojaga (Zepparth OÜ tolleaegne juhatuse liige). Kostja esindaja küsimustele, miks tunnistaja tellis ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimise ja laaduri rendi teenust, vastas tunnistaja, et tema ülesandeks oli tööd kiiresti organiseerida, sest tehast alles käivitati. S ütles, et homme tulevad neli masinat Soomest ja organiseeri seadmete maha laadimine. Vajalik oli lammutada ka angaaris olnud 80 m2 suurune ruum (ehitatud Narva plokist). Ehitus- ja lammutuspraht (kaks esimest koormat, ca 20 tonni) viidi Zeppart OÜ-sse. Laaduri rentimisel oli kokkuleppe, et antakse kasutusse nii kauaks, kui vajalik on. Puksiiri veoteenus oli vajalik selleks, et laaduriga ei olnud võimalik läbi linna sõita.
3. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja oli varem Zeppart OÜ omanik ning juhatuse liige ning et hilisem firma üleandmine pojale ning sellelt äriühingut teenuste tellimine ei ole asjaolud, mis muudaksid tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks.
4. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on sisuliselt 01.06.
5. a arvet aktsepteerinud. 28.06.
6. a on hageja saatnud kostjale (e-post: xxx) meeldetuletuse tasumata arvest nr 1051 ning lisanud manusena arve 1051 PDF formaadis (tl 22). 04.07.
7. a on Bauxal OÜ juhatuse liige S T V hageja meeldetuletusele vastanud (kiri saadetud Zepparth OÜ e-posti aadressile: xx): „Vabandust kui pole enne vastanud aga olen olnud hõivatud. Vaatasin rahade laekumised et enne kui selle kuu lõpus mul pole seda võimalik maksa kuna me saame siis alles esimesed rahad kliendilt. Kui mul oleks olnud varem see arve nii pooled oleks maksnud nende ruumide omanik kinni. Teadsi et oli mingi arve tulemas aga arvasin ikka et mõned sajad eurod mitte tuhanded“. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kostja väidet selle kohta, et tegelikult pidas kostja juhatuse liige silmas hoopis teist arvet, mille pidi esitama OÜ xxx (äriühingu omanik A S) angaari ukseava eest (*360 eurot) ning juhatuse liige ei süvenenud arve sisusse. Meeldetuletusele on lisatud arve nr 1051 ning selleks ajaks (04.07.
8. a) oli juba angaari ukseava eest OÜ Best Building esitatud arve juba kolm kuud tagasi (06.04.
9. a) tasutud (vt tl 81 ja 81 pöördel).
10. Hageja väidetav osutatud teenuse maht on kooskõlas arvel 1051 märgitud teenuste (ehitusja lammutussegaprahi utiliseerimine, laaduri rent, puksiiri veoteenus) kogusega ning teenuste hind ja maht on kooskõlas tunnistaja ütlustega.
11. Hagi on tõendatud õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271, § 635 lg
12. Isegi juhul, kui olla seisukohal, et poolte vahel puudus leping teenuste osutamise kohta, on hagi põhjendatud VÕS § 1018 või § 1027 alusel. 6 MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

)§ 173 lg 1). 27.1.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 27.

1. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot, õigusabi eest 216 eurot (2 tundi tunnitasuga 90 eurot + käibemaks, hagiavalduse koostamine) ning õigusabi kohtuistungil osalemise eest (tunnitasu 90 eurot + käibemaks x kohtuistungi aeg). 27.
2. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 250 eurot (65,24 eurot + 184,76 eurot, tl 24, 28). 27.
3. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja menetluskuludele, sh riigilõivu ja hagiavalduse koostamisele kulunud kahe tunni õigusabi eest (tl 90 pöördel). Kohtuistung 20.09.
4. a kestis kella 13:00-st kuni 15:30, so 2,5 tundi (tl 80-91 pöördel). Seega on hageja õigusabikulud kohtuistungil esindaja osalemise eest 270 eurot (2,5 x 90 x 20%). 27.
5. Hageja menetluskulud kokku on 736 eurot (250 + 216 + 270). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7