KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-101271 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva

§ 170

ja § 164 lg 2 alusel seega nõuda Placet Grupp OÜ asemel lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja pärast lepingu ülesütlemist tasunud 238 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks rohkem maksnud. Hageja on arvestanud makstud summast 40 eurot võla sissenõudmise kulude katteks ja 198 eurot põhivõla katteks. Hageja on saatnud kostjale
2. septembril
3. a,
4. novembril
5. a ja
6. novembril
7. a (tl 38 – 41) teatise võla tasumise kohta. Hageja poolt
8. septembril
9. a saadetud teatis sisaldab maksegraafikut võla tasumise ajatamise kohta. Samas ei nähtu
10. septembri
11. a teatisest ega ka poolte menetluses esitatud väidetest, et kostja oleks olnud maksegraafiku sõlmimisega nõus ning et pooled oleksid sõlminud võla tasumise osas kokkuleppe. Hageja poolt
12. septembril
13. a edastatud teatist ei saa seetõttu pidada võla tasumise kohta sõlmitud kokkuleppeks, vaid üksnes võla sissenõudmiseks kostjale edastatud teatiseks. Arvestades, et hageja nõue jääb vahemikku 500 kuni 1000 eurot, võib hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt kolme kirja saatmise eest kokku 30 eurot. Hageja on hagiavalduse kohaselt teinud võla sissenõudmiseks lisaks kirjade saatmisele järgmised toimingud: nõude andmete töötlemine ja kontrollimine, kontaktandmete otsimine, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni, e-maili teel ning võlanõude avaldamine. Kostja ei ole nimetatud toimingute osas vastuväiteid esitanud.

§ 1132

lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt nendele toimingutele tehtud kulude hüvitamist kokku summas 10 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seega põhjendatud summas 40 eurot. Kuna hageja võla sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, võis hageja VÕS § 415 lg 2 järgi arvestada kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud 238 eurost 40 eurot võla sissenõudmiskulu katteks ja 198 eurot põhivõla katteks. 3 10.

§ 396

lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt laenu põhisumma tasumist summas 789,61 [(87,73 + 899,88) – 198)] eurot ja intressi tasumist summas 106,93 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

1. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu
2. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Lepingust tulenev intressimäär on 43,33% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi nõuda lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 43,33% aastas. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so
3. septembrist 2017, kuni põhivõla katteks esimese makse tegemiseni, so
4. septembrini 2017, summas 8,21 (987,61 * 43,33* 7/365 / 100) eurot. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates
5. septembrini 2017 kuni põhivõla katteks teise makse tegemiseni, so
6. jaanuarini 2018, summas 127,39 (949,61 * 43,33 * 113/365 / 100) eurot. Hageja nõuda kostjalt viivist alates
7. jaanuarist 2018 kuni
8. maini 2018, summas 116,23 (789,61 * 43,33 * 124/365 / 100) eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt viivist kokku 251,83 eurot. Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 järgi lisaks nõuda kostjat viivist alates hagi esitamisest, so
9. maist 2018, kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivise nõue tuleb seega samuti rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 950 eurot, kokku 1150 eurot.
12. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. See on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja ei ole pärast hagiavalduse esitamist täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja esindajakulud hõlmavad seega kuni hagiavalduse esitamiseni tehtud toiminguid. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu vajalik ja põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega 295 (200 + 95) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 295 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5