1-18-2672/20

1 Kriminaalasi nr 1-18-2672 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2672 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu REMII VANNUS, isikukood 37906285213, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 04.04.2018 ja lõpp 26.08.2019 Kaitsja v.-adv. Eve Jundas määratud korras RESOLUTSIOON Jätta REMII VANNUS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Legalia (asukoht Sauna 10, 79515 Rapla) kasuks 135,04 (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 04 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 22,51 eurot) eurot v.-adv. Eve Jundase poolt määratud korras süüdimõistetu Remii Vannuse kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Remii Vannuselt menetluskuluna kaitsjatasu 135,04 (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 04 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eve Jundase poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 135,04 eurot tuleb Remii Vannusel tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700018877 ning selgitus: „Remii Vannus, 1-18-2672, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Remii Vannus kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 04.04.2018 kohtuotsusega nr 1-18-2672 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 6 kuud 12 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 22 päeva vangistust, mille kandmise algus on alates nimetatud kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.04.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 18 korral, millest 4 karistust on arhiveeritud ning väärteokorras on teda karistatud 24 korral, millest 11 karistust on arhiveeritud. Reaalset vanglakaristust kannab isik üheksandat korda. Käesolevat karistust kannab isik kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on isik enamasti sooritanud rahalise kasu saamise eesmärgil vargusi (sh sissetungimisega ja grupis), lisaks on ta toime pannud ka vägivallakuritegusid ning alkoholijoobes ja lubadeta juhtinud autot. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk ja impulsiivsus. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana, kambrite lauapindade lihvijana ja lakkijana, toidujagajana ning ehitusabitöölisena. Ajavahemikul 11.01.-30.04.2018 läbis isik ehitusviimistleja lühiajalise kursuse. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlused emotsioonide juhtimisest ja agressiivsest käitumisest, toimunud on psühholoogi vastuvõtud. 07.06.2018 paigutati isik Viru Vangla avavanglaosakonda, kuid 12.07.2018 paigutati ta ajutiselt Viru Vangla kinnisesse osakonda. Ajavahemikul 02.08.-18.09.2018 läbis isik programmi Viha juhtimine. Viimase intsidendi ajal kaitses isik ennast instinktiivselt. Kinnipeetav on motiveeritud tulevikus lahendama konflikte läbirääkimistega. Alates 11.10.2018 paikneb isik uuesti Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 12.10.2018 töötab avavanglaosakonnas toidujagajana. Alates 21.10.2018 on kinnipeetaval võimaldatud osaleda väljaspool vanglat Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli koguduse jumalateenistustel, 24.10.2018 ja 02.11.2018 võimaldati iseseisvalt külastada pangakontoreid ning 07.11.2018 PPA teenindust Jõhvis. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav abikaasa M V ja tema alaealise lapsega üürikorteris aadressil xxxx. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on isikul võimalus elama asuda samale aadressile. Tegemist on ühetoalise kõigi mugavustega üürikorteriga, mis kuulub E T. Üürileping on sõlmitud M V nimele. Korteris elavad M V ja tema alaealine poeg. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. E T ja M V on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks antud elamispinnale. Kinnipeetav õppis Kadrina Keskkoolis, kus lõpetas
4. klassi. Ämari Vanglas 3 on ta lõpetanud
5. klassi. Murru Vanglas jäi
6. klass pooleli, sest vabanes ennetähtaegselt. Töötades Iirimaal lõpetas töö kõrvalt
7. ja
8. klassi,
9. klass jäi pooleli. Iirimaal omandas ka ehitusinseneri eriala. Töötanud Iirimaal ehitustöödel aastatel 1998-
10. Enne eelmist vangistust töötas isik mitteametlikult ehitusel, väidetavalt oli üldehitusel projektijuht. Enne praegust vangistust ja käitumiskontrolli ajal oli lühikest aega arvel Eesti Töötukassas, sest oli vaja tervisekindlustust, et arstide juures käia. Peale eelmist vabanemist töötas umbes aasta mitteametlikult Soomes. Vahetult enne vangistust oli töötu, põhiliselt tegeles juhutöödega, mille eest sai ebaregulaarselt töötasu. Isiku sõnul oli tal õlatrauma, mistõttu ei saanud tööl käia. Majanduslik olukord oli raske, mistõttu on sooritatud ka vargused. Kui isik soovib, siis ta saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda ettevõttesse Xxxx OÜ. Seda kinnitas telefonivestluses OÜ juhatuse liige V H. Tegemist on ehitusettevõttega, mis tegutseb xxxx ja selle lähiümbruses. Viru Vangla 29.10.2018 andmetel omab isik võlanõudeid 16 925,88 eurot, vabanemisfondis on 61,04 eurot. Isiku käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi, leida endale töökoht ja hoiduda suhtlemisest kriminaalset käitumist pooldavate isikutega. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema E V ja abikaasa M V (abielu sõlmitud vanglas xxxx) ning viimase alaealine poeg C R S. Abikaasa sõnul on omavahelised suhted head ja üksteist toetavad. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval alaealine poeg M D (sündinud xxxx), kes elab koos emaga ning kellega kinnipeetaval on abikaasa sõnul head suhted. Isiku kaks venda on kriminaalkorras karistatud, väidetavalt nendega ei suhtle. Isa on surnud. Endise abikaasaga suhtleb minimaalselt. Tütar K V (sündinud xxxx) elab emaga xxxx. Isiku enda sõnul suhtleb ta võimaluse korral oma lastega, vabaduses tihedamalt, vanglas vähem, kuna raha pole. Kinnipeetav omab vabaduses kriminaalse taustaga suhtlusringkonda. Põhiliselt on kuriteod sooritatud üksinda, kaks kuritegu on sooritatud grupis (sh eelviimane kuritegu, mille eest kannab praegusel ajal vanglakaristust). Korduvad väär- ja kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Tarvitamist olevat ta alustanud 15-aastaselt. Tunnistab, et enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Isik on toime pannud vägivaldsed kuriteod alkoholijoobes – kehaline väärkohtlemine, huligaansus. Tunnistab, et oli enne
11. aastat alkoholi kuritarvitaja ja sellega seoses oli ka palju probleeme. Alates
12. aastast tarvitas alkoholi väidetavalt minimaalselt ja probleeme seoses sellega enam ei näe. Samas on isikut karistatud auto juhtimise eest alkoholijoobes, mille pani toime 04.08.
13. Narkootikume isik ei tarvita. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul psühhiaatrilised probleemid, mille ravivajadus praegu puudub.
14. aastal on fikseeritud vanglas enesevigastus (sisselõige küünarvarde). Enesevigastuse pani kinnipeetav enda sõnul toime manipuleerimise eesmärgil, et kiiremini saada meditsiiniosakonda. Isikul on olnud raskeid peatraumasid, mille ravivajadus hetkel puudub. Suhtlemisel on isik avatud, aktiivne ja viisakas. Tunnistab, et alkoholijoobes olles võib käituda agressiivselt, on kergesti ärrituv. Vangistuses on isik
15. aastal toime pannud vägivallakuriteo, mis näitab, et isik ei suuda ka kontrollitud keskkonnas kaines olekus oma käitumist valitseda. Eesmärgiks on minna ametlikult tööle, minna eluga edasi. Enda sõnul on viimane abikaasa teda muutnud ja ta soovib abikaasa pärast oma elu teisiti elada. Varasemate karistuste ajal on käitunud vanglaametnikega ebaviisakalt, kuid käesoleva vangistuse ajal ei ole vanglaametnikega intsidente esinenud. Isik on olnud kriminaalhooldusel 6 korda. Kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Üldkasuliku töö tundide täitmine viimasel kriminaalhooldusel oli problemaatiline, ka esines sageli registreerimisele mitteilmumisi. Isiku suhtumist ühiskonda näitab tema korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning käitumiskontrolli nõuete rikkumine. Kinnipeetav soovib muuta oma käitumist ja püüab elada õiguskuulekalt. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise jaoks esitas 22.10.2018 4 ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava poolt on ohustatud isikud, kellega tal tekib konflikt, kaasliiklejad ning ühiskond tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui isik on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Remii Vannuse tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus leiab, et Remii Vannus tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.08.2019 ning katseajaks tuleks määrata talle KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Remii Vannus kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ka varem on teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid siis ei ole katseaeg ja kohustuste täitmine läinud kõige paremini. Nüüd on ta suuteline täitma kõiki kriminaalhoolduse tingimusi, kuna tal on nüüd elus teised perspektiivid. Pere on kõige tähtsam ja ta tahab tööle minna. Kõige suurem probleem tema jaoks on alkoholi tarvitamine. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vanglas pani ta kuriteo toime enesekaitseks. Ta oli kokkuleppemenetlusega nõus, sest julgeolek lubas ta siis avavanglasse saata. Ta tahtis tööle minna. Ta ei ole varem seoses alkoholiprobleemiga pöördunud ravile või psühholoogi poole. Varasemalt ta seda probleemi enesele ei tunnistanud, kuid nüüd tunnistab. Ta on nõus minema alkoholiravile. Ta töötab Xxxx AS-s alates 26.11.2018, tehes erinevaid töid. Iseloomustus on koostatud enne seda, kui ta töökoha sai. Vanglas on ta võtnud vastu kõik võimalikud tööd. Avavanglasse viidi teda juba suvel, aga siis avastati, et Viha juhtimise programm on läbimata, mistõttu ta viidi kinnisesse vanglasse tagasi. Nüüd on ta uuesti avavanglas. Kunagi ehituse peal kukkus ta teiselt korruselt alla ja sellest on õlatrauma. Sellega seoses oli ta ka majanduslikes raskustes. Kui ta vabaneb, siis OÜ-s Xxxx hakkas tegema ehitustööd. Ta on kindel, et majandusliku kasu saamise eesmärgil ta enam kuritegelikule teele ei lähe. Ta abiellus xxxx vanglas olles. Perekonnast on tuge ja ta tahab ka ise perekonda toetada. Ta lubas kohtule, et asub seaduskuulekalt elama. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Remii Vannuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Remii Vannuse ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Eve Jundas toetas kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, sest isik on vanglas oleku ajal käitunud korralikult, karistusi ega majanduslikke raskusi tal ei ole, töökoht on garanteeritud, toetav perekond on olemas, kellega suheldakse vanglas olles. Kinnipeetav tahab pühenduda oma perekonnale, lapsed on ikka kõige tähtsamad inimese jaoks. Vanglas on ta kogu aeg töötanud ja kaitsja loodab, et ta teeb seda ka vabaduses. Kindluse mõttes oleks tal vaja alkoholivastast ravi. Ta ei ole varem oma alkoholiprobleemiga tegelenud, ei ole seda endale teadvustanud, kuid nüüd on. Kõik kuriteod on seotud alkoholiga. Kui ta asub tööle ja saab alkoholivastast ravi, siis kuritegusid ta toime ei pane. Ta on juba selles eas, et võiks tõsiselt ellu suhtuda. Tööd ta oskab teha, on töötanud vanglas ja töötab ka käeoleval ajal ning vabaduses on tal töökoht olemas. Kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist, palus kaitsja kohtul kaaluda Remii Vannuse vabastamist. 5 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Remii Vannus ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav, kandes Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud karistust, pani Viru Vanglas 15.01.2018 kaaskinnipeetava suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo (kehaline väärkohtlemine). Eeltoodust järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga. Samuti on ta läbinud ehitusviimistleja lühikursuse, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, toimunud on vestlused emotsioonide juhtimisest ja agressiivsest käitumisest, psühholoogi vastuvõtud. Isik paikneb alates 11.10.2018 avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Samas kinnipeetava tasumata rahalised kohustused, mida on 16 925,88 eurot, mõjuvad tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt. Kuritegu, mille eest isik käesoleval ajal karistust kannab, on varavastane, mistõttu võib majanduslike raskuste tekkimist pidada jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustusest nähtuvalt omab isik kriminaalse taustaga suhtlusringkonda. Kuigi enamus kuritegusid on ta toime pannud üksinda, on eelviimane varavastane kuritegu toime pandud grupis, mistõttu võib pidada ka kriminaalse taustaga suhtlusringkonna mõju uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. Isik on enda sõnul enamus kuritegusid pannud toime alkoholijoobes olles. Oht uute kuritegude toimepanemiseks on seega kõige suurem olukorras, kus isik on tarvitanud alkoholi. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 135,04 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 135,04 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. 6 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
16. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
17. Jätta Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Remii Vannusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
21. Mõista Remii Vannusel menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
22. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 17.01.2019 kohtumäärus 1-18-2672 jõustus
23. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent