Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-9645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9645 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Mihail Meierilt menetluskuluna kaitsjatasu 135,04 (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 04 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eve Jundase poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 135,04 eurot tuleb Mihail Meieril tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700077615 2 ning selgitus: „Mihail Meier, 1-17-9645, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihail Meieri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihail Meier kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9645 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Mihail Meierile 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Mihail Meierile Viru Maakohtu 13.04.2017 otsusega mõistetud 5 aasta 5 kuu ja 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvatakse alates 25.03.

1. Kinnipeetava esimene kuritegu oli narkootikumide käitlemine ja kehaline väärkohtlemine ning teine kuritegu oli narkootikumide käitlemine. Käesolev kuritegu on varavastane. Teod on toime pandud planeeritult koos teiste isikutega, viimane kuritegu on toime pandud enese majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kuritegude soodusteguriks on varasemalt olnud narkootikumide tarvitamine ja põhjuseks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetava teod on toime pandud grupis, viimane kuritegu üksinda. Kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel ning alates 19.02.2018 töötab vanglas tootmistööl. Ajavahemikul 18.01.01.03.2018 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Peamiseks motivatsiooniks uimastitest hoiduda on laps, riskifaktoriks peab vana seltskonda, kellega koos uimasteid tarvitati. Peamised enesekontrollimeetmed on trenn, töö ja perega tegelemine. Kinnipeetav on alustanud 18.10.2018 sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. Kutsehariduse omandamine on planeeritud 2019/2020, samas ei ole vanglas kutseõppe läbimine isiku jaoks esmatähtis. Kinnipeetava kuritegu on seotud pigem majanduslike probleemidega, mitte hariduse/professiooni puudumisega. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 8 kuud vangistust. Kinnipeetav sündis Venemaal Magadanis, 90ndatel tuli perega Eestisse, kus asusid elama xxxx, hiljem xxxx, kus vanemad elavad praegugi. Enne vangistust detsembrist 2015 kuni märtsini 2016 elas isik xxxx sõbra R K juures, kes oli üks kuriteo kaasosalisi. Varasema kuriteo pani toime koos tuttava naisterahva R V, kellega vahendas kohtuotsuse kohaselt ühises üürikorteris narkootikume. Kinnipeetav käis xxxx elades väidetavalt kaks korda kuus Eestis lapsel külas. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukoht aadressil xxxx. Tegemist on ema majaga. Vabanemisjärgselt läheb kinnipeetav ema juurde elama, olemas on elektroonilise valve nõusolek. Kinnipeetav on omandanud hariduse Lasila põhikoolis ja Rakvere õhtukoolis. Kaks korda on alustanud õpinguid Rakvere Ametikoolis (lukksepa ja keevitaja erialal), kuid mõlemal korral jätnud kooli seoses tööle asumisega pooleli. 3 Töötukassa kaudu lõpetas isik keevitaja kursused. Kinnipeetav on küll motiveeritud õppima, samas eelnevast tulenevalt omab teatavaid ametialaseid oskuseid lisaks varasemale töökogemusele. Käesoleval hetkel isik töötab ega pea kutseõppes osalemist kõige tähtsamaks. Kinnipeetava sõnul töötas ta alates detsembrist 2015 kuni märtsini 2016 mitteametlikult xxxx. Varasemalt omab töökogemusi ehitustöödel, koristusettevõttes ja betoonitöödel. Töökohti on olnud palju, enamik neist mitteametlikud ja lühiajalised. Majanduslik olukord olevat olnud hea. Kuritegu ja majandusliku kasusaamise soovi varasemalt eitab. Narkootikume, mida tarvitas, ostis väidetavalt oma palgast teenitud raha eest. Varavastase kuriteo pani toime varalise kasu saamise eesmärgil, mida ise kinnitab. 22.11.2018 seisuga on kinnipeetaval K-raha andmetel võlgnevusi 5550,48 eurot ja vabanemisfondis on 626 eurot. Kinnipeetava suhted perega on head. Tal on poeg K M. Lapse ema kolis väidetavalt peale lahkuminekut ära ning jättis lapse isa kasvatada. Kinnipeetav suhtleb lapse emaga, kui selleks on vajadus. Vangistuses olles suhtleb isik oma emaga, lapsega, vennaga ja isaga. Peresuhted on soojad. Kinnipeetava emal on lapse hooldusõigus. Lapse eest hoitakse Mihail Meieri vangis viibimist saladuses. Kinnipeetava üks kuriteokaaslasi oli endine elukaaslane R V. Isiku sõnul ta ei suhtle enam vanade tuttavatega, sest soovib keskenduda oma lapse eest hoolitsemisele, et pakkuda talle turvalist keskkonda. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad väär- ja kuriteod, k.a katseajal sooritatud kuritegu. Kinnipeetava varasemad kuriteod on toime pandud grupis, millest tulenevalt on kinnipeetav olnud mõjutatav, sest on tegutsenud teiste grupi liikmetega kooskõlastatult. Isiku sõnul oli alkoholi tarvitamine kontrolli all. AS § 71 alusel on väärteokorras karistatud 2 korda, viimati
2. aastal. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul diagnoositud sõltuvust. Alkoholil ei näe isik oma elus kohta, pole olnud täiskasvanueas sagedane tarvitaja. Ei ole esinenud alkoholi tarvitamisest tulenevat kuritegelikku käitumist. Esimest korda puutus isik enda sõnul kokku GHB-ga 24/25-aastaselt, siis ei pakkunud see huvi, kuid 3-4 aastat enne vangistust hakkas sagedamini tarvitama, sest võrreldes alkoholiga ei teki sellest pohmelli. Kinnipeetava sõnul ja ka kohtuotsuse andmetel tarvitas ta amfetamiini ja GHB-d. Amfetamiini ja kanepit väidetavalt harva, GHB-d vähemalt kaks korda kuus. Viimati tarvitas GHB-d märtsis 2016 enne vahistamist. Kinnipeetav tunnistab, et on GHB-d tarvitanud ka autoroolis olles. NPALS § 151 alusel on isik saanud väärteokorras karistada 4 korda, viimati
3. aastal. Kinnipeetav on ise osalenud narkootilise aine valmistamisel. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul sõltuvust diagnoositud. Kinnipeetaval esineb üks vägivallaepisood, mille eest sai KarS § 121 alusel karistada. Vägivalda suhtub isik enda sõnul negatiivselt, sest probleeme saab lahendada ka sõnadega. Mõningast impulsiivsust näitavad tema vägivallaepisoodiga kuritegu, varavastane kuritegu ning narkojoobes olles auto juhtimine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul hakanud analüüsima rohkem oma varasemat käitumist. Samas narkokuriteo osas võib ta näha endal väiksemat rolli, kui nähtub kohtuotsusest. Prioriteediks on isik seadnud pere eest hoolitsemise ning enesearendamise, mis on tema hinnangul parim võimalus alustada uut õiguskuulekat elu. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul seisneb oht suures koguses narkootiliste ainete käitlemises, füüsilise vägivalla kasutamises (võib kasutada selleks külmrelva) või materiaalse kasu saamiseks vara kahjustamises. Oht on kõige suurem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja soovib oma majanduslikku olukorda parandada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus leiab, et Mihail Meier tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.09.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 4 p-des 2,21,4 ja 9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. valve tähtajaks teeb Mihail Meier kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta oma vanemate juurde, kus elavad ka tema vend ja poeg. Enne vangistust elas ta xxxx, aga käis neil külas. Tööle läheks ta OÜ-sse Xxxx xxxx. Käitumiskontrolli pole varem tema suhtes kohaldatud. Teab, et kui kohus ta vabastab, siis määratakse talle käitumiskontroll ja kohustused ning ta on suuteline neid täitma. Vanglas on teda külastanud ema ja 3 sõpra, kellest 2 on kriminaalkorras karistatud. Kui kohus ta vabastab, siis on ta suuteline lõpetama suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. OÜ xxxx asub xxxx, tema elukohast 7-10 km kaugusel. Seal saab ta lisaks xxxx tööd teha. Tema lapsele on öeldud, et isa on xxxx tööl. Alkoholi- ega narkosõltuvust tal ei ole. Ta on kinnipidamiskohas olnud peaaegu 3 aastat ja see aeg on ta mõtlemist muutnud, läbitud sotsiaalprogrammidest on palju kasu olnud. Ta on kindel, et enam kuritegusid toime ei pane. Vanglas on ta esimest korda. Sellest karistusest, mis ta on ära kandnud, piisab, et aru saada, mis ta on valesti teinud. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Mihail Meieri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Mihail Meieri ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Eve Jundas märkis kohtuistungil, et tema hinnangul on alused isiku vabastamiseks olemas. Kui isik on esimest korda vanglas, siis peaaegu kolmest aastast piisab, et tõsised järeldused teha. Kaitsja leidis, et Mihail Meier on sellised järeldused enda jaoks teinud. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad, võimetekohaselt on ta töötanud, sotsiaalprogrammid läbinud ning on endale selgeks teinud, et kui ise ennast ei aita, siis ei aita sind keegi. Kaitsja ei saa vangla süsteemist ega seisukohtadest aru. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud väiksemaks, riskiprotsendid ei ole ka sellised, et ei võiks isikut vabastada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 27%, mis on alla keskmise. Arvestades Mihail Meieri kodust olukorda, seda, et laps ei tea, kus isa on, võiks anda võimaluse perekonnal kokku saada. Mihail Meieril on toetav perekond, kes külastab teda ja tunneb huvi tema elukäigu vastu. Võimalik on seda võrgustikku vabastamise puhul ka arvestada. Mihail Meier avaldas, et hakkab tööle ja sellega majandusliku kasu saamise eesmärk langeks ära, sest inimene on võimeline oma tööga ennast üleval pidama. Mihail Meieri puhul ei ole tegemist halva inimesega, tal ei ole diagnoositud ei alkoholi- ega narkosõltuvust, ta on võimeline normaalselt elama. Kaitsja palus kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihail Meier ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese reaalse vangistusega, mistõttu võiks selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. 5 Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust varguse ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Ka eelmine kuritegu oli narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt, lisaks kehaline väärkohtlemine. Narkokuritegude toimepanemist on soodustanud narkootilise aine tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vangla tööhõives, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alustas sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. Samuti on tal vabanemisel kindel elukoht vanematele kuuluvas majas, kus elab koos vanematega ka tema alaealine laps. Isiku enda sõnul on tal vabanemisel võimalik tööle asuda OÜ-s Xxxx xxxx, kuid garantiikiri selle kohta puudub. 22.11.2018 seisuga on K-raha andmetel isikul võlgnevusi 5550,48 eurot, mis võib tema majanduslikku toimetulekut vabaduses hakata negatiivselt mõjutama. Kuna isik kannab käesoleval ajal karistust ka varavastase kuriteo eest, võib majanduslike raskuste tekkimist pidada jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Narkokuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, millest järeldub, et ta on olnud teiste poolt mõjutatav. Tutvusringkonnas on isikul ka kriminaalse taustaga tuttavaid ning ta ise tunnistab, et on jätkanud osadega neist suhtlemist ka vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetaval ei ole küll Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust diagnoositud, kuid ta tunnistab ise, et tarvitas enne vangistust narkootilisi aineid. Viimati tarvitas GHB-d märtsis 2016 enne vahistamist. Karistusregistri andmetel on isikul 4 kehtivat väärteokaristust, mis on määratud NPALS § 151 alusel. Kohtu hinnangul esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isikul tekivad majanduslikud raskused, ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ja suhtlemist kriminaalse taustaga tuttavatega. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ning tema vabanemisjärgsed elutingimused kindla elukoha ja toetava lähivõrgustiku näol on head, ei saa kohtu hinnangul selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata. Kinnipeetav on katseajal toime pannud uue analoogse kuriteo (narkokuriteo), mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Mihail Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 135,04 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 135,04 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 14.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
3. Määrata advokaadibüroole Legalia vandeadvokaat Eve Jundase poolt Mihail Meierile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
4. Mõista Mihail Meierilt riigituludesse välja menetluskuluna 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
5. Mihail Meieril tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 18.01.2019 kohtumäärus 1-17-9645 jõustus
6. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent