← Eesti

2-18-19402/8

Obsah (5)§ 187§ 430§ 432§ 428§ 168

2-18-19402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja n

§ 187

lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagiavalduse võlgnikult 247,44 euro ja jooksvate viiviste saamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 27.12.2018 menetlusse ja toimetas hagi materjalid kostjale kätte. Pooled sõlmisid 15.02.2019 kompromissi. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 430

lg 2 ning

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise asjaoludest.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et menetlusosaliste taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle 2-18-19402 kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt

§ 432

on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. MENETLUSKULUD

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kostja kannab ½ ulatuses riigilõivu s.t 37,50 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1/3 määras summas 140 eurot. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber- Kivisoo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.