4-18-6465/4

4-18-6465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6465 (2303,18,000997) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi Ragnar Tamre 14.12.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2303,18,
2. Kaebuse esitaja Ragnar Tamre, isikukood: 38605090211; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Ragnar Tamre kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2303,18,
5. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2303,18,000997 osaliselt, s.t rahatrahvi tasumise tähtaja osas.
6. Kohustada Ragnar Tamre’t KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 800 (kaheksasada) eurot 12 (kaheteistkümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel:  31.03.2019.a, summas 66,66 eurot;  30.04.2019.a, summas 66,67 eurot;  31.05.2019.a, summas 66,67 eurot; 1 4-18-6465  30.06.2019.a, summas 66,67 eurot;  31.07.2019.a, summas 66,67 eurot;  31.08.2019.a, summas 66,67 eurot.  30.09.2019.a summas 66,67 eurot;  31.10.2019.a summas 66,67 eurot;  30.11.2019.a summas 66,67 eurot;  31.12.2019.a summas 66,67 eurot.  31.01.2020.a summas 66,67 eurot.  29.02.2020.a summas 66,63 eurot.
7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
8. Kohtuotsuse ärakiri saata Ragnar Tamre’le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 23.11.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2303,18,000997 Ragnar Tamre suhtes. Otsusega karistati R. Tamre’t liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 200 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta 03.11.2018.a kell 05.38 Harju Maakonnas, Tallinnasxxx, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus R. Tamre sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 14.12.2018.a esitas menetlusalune isik R. Tamre kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 23.11.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2303,18,
9. Menetlusalune isik taotles temale määratud põhikaristuse, s.t rahatrahvi ajatamist. R. Tamre soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. 16.01.2019.a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi komissar Triinu Riigor’i esitatud kirjaliku seisukoht R. Tamre esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse 2 4-18-6465 läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei vaidle kaebusele vastu ja on nõus rahatrahvi ositi tasumisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t rahatrahvi kohaldamise osas. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
10. Väärteo objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või juhtimisõigus ära võetud. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kuivõrd LS § 201 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 90 lg 1 p 1 ja
11. Antud sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Seega peab kohus analüüsima, kas R. Tamre juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda omamata vastavat juhtimisõigust ning olles isik, keda on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Väärteoprotokolli nr AB1563782 kohaselt juhtis Ragnar Tamre 03.11.2018.a kell 05.38 Tallinnas, xxx, mootorsõidukit xxx (registreerimismärgiga xxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Juhtunu kohta andmis R. Tamre väärteoprotokollis ütlusi, mille järgi ta kahetses toimepandud tegu ning vabandab. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati R. Tamre sõiduki juhtimiselt alates 03.11.2018.a kell 05.38, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteoasja materjalidele lisatud maanteeameti liiklusregistri 06.11.2018.a väljavõtte kohaselt puudusid R. Tamre’l kehtivad juhiload. Politseiametnikust tunnistaja K. S’i ütlustest nähtuvalt täitis ta 03.11.2018.a kell 05.38 teenistusülesandeid, kui ta Tallinnas, xxx kontrolliks peatas mootorsõiduki xxx (registreerimismärgiga 903xxxMDS). Mootorsõidukit juhtis R. Tamre, kelle andmete kontrollimisel selgus, et tal puudub juhtimisõigus. Sealjuures ei vaidlusta R. Tamre ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist omamata vastavat juhtimisõigust ning olles isik, keda on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Väärteoasja materjalidele on lisatud ka teine 3 4-18-6465 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll, millest nähtub, et R. Tamre on 13.09.2018.a kell 14.20 juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimisel. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et R. Tamre juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas omamata vastavat juhtimisõigust ning olles isik, keda on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Seega vastab R. Tamre poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele.
12. Väärteo subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 2 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et R. Tamre rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Kaebaja oli teadlik asjaolust, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Ka kaebuses ei ole menetlusalune isik väitnud vastupidist. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
13. Õigusvastasus ja süü R. Tamre teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R. Tamre oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
14. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on R. Tamre tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et R. Tamre on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 201 lg 2 järgi. KARISTUS LS § 201 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistusregistri kohaselt on R. Tamrel üks kehtiv kriminaal- ja väärteokaristus. Viimati karistati R. Tamre’t väärteokorras LS § 223 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Kohtuväline menetleja on R. Tamre’t 23.11.2018.a väärteootsuse kohaselt karistanud põhikaristusena 200 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 201 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. R. Tamre süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu 4 4-18-6465 hinnangul arvesse võtta kahetsust. R. Tamre puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Väärteoasja materjalidest ilmneb, et R. Tamre’t on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteo korras. Karistusregistri kohaselt on R. Tamre’l 1 kehtiv väärteokaristus erinevate liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kohtuvälise menetleja 08.01.2016.a otsusega karistati R. Tamret LS § 223 lg 1, § 201 lg 1 toimepandud teo eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses (s.o 500 eurot) ning LS § 236 lg 1 alusel samuti 125 trahviühiku ulatuses. R. Tamre’le liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuleb iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse võtta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses 3-1-1-26-03 märkinud, et kui isiku käitumisel pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Seega ei saa vaadata R. Tamre teo raskust lahutamatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Kohtu hinnangul on põhikaristusena rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses praeguse väärteoasja asjaolusid ning R. Tamre isikut arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli keskmisest suurem ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et ilma juhtimisõigust omamata on mootorsõiduki juhtimine keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, §
15. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 5