← Eesti

2-18-996/37

Tsiviilasi nr 2-18-996 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-996 Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks väitsid hagejad, et neil on õigus nõuda kostjalt tagasiulatuvat elatist

§-st 108 tulenevalt.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 2017.a oli elatise miinimummäär 235 eurot ning 2018.a 250 eurot. Vastavalt nendele summadele tuleb hagejatele tasuda ka tagasiulatuvat elatist. Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul tuli jätta tagasiulatuvate elatiste nõuded rahuldamata. Kostja hinnangul viisid hagejad kohtu segadusse ning ei andnud kohtule piisavat ja põhjalikku ülevaadet asjade tegelikust käigust. Kostja kinnitas, et ta on hagejate poolt tagasiulatuva elatise nõude aluseks oleva perioodi jooksul toetanud hagejaid oluliselt suuremates summades, kui hagejad väidavad. Samuti oli kostja seisukohal, et igakuine elatis igale hagejale 250 euro ulatuses tuleb jätta välja mõistmata. Kostja väitis, et vaidlus laste hooldusõiguse, viibimiskoha ja suhtlemise korra määramise asjades veel kestab ning sellest tulenevalt ei saa elatist hagejatele välja mõista. Samas väitis kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata nõude aluse põhjendamatuse tõttu. Esimese astme kohtu otsus 2

(4)Tsiviilasi nr 2-18-996 4. Harju Maakohus tegi 06.11.2018.a otsuse, millega rahuldas hagejate hagid osaliselt. Kohus leidis, et hagid olid põhjendatud igakuiste elatiste nõuetes, kuid põhjendamatud tagasiulatuvate elatiste nõuetes. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Kohus tuvastas, et hagejate elukoht ei ole kostja juures, vaid hagejate teise vanema juures. Sellest tulenevalt leidis kohus, et kostjal tuleb tasuda igakuist elatist. Kohus leidis, et igakuist elatist tuleb tasuda seaduses sätestatud miinimummääras (

§ 101lg 1).

Kohus oli seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealiste laste ülalpidamise määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Kohtu hinnangul tuli eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub mõlema vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus leidis, et kostja on suuteline hagejatele miinimummääras elatist tasuma. Samuti väitis kohus, et kostja ei ole vaidlustanud elatise suurust ega esitanud vastuväidet, et ta ei suudaks nõutud summas elatist tasuda. 5. Järgnevalt hindas maakohus hagejate tagasiulatuvate elatiste nõudeid.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leidis, et hagejad ei tõendanud, et hagejad on nõudnud kõnealusel perioodil järjepidevalt kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist miinimummääras. Kohus selgitas 07.06.2018.a toimunud korraldaval istungil, et tagasiulatuva elatise nõude esitamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui hagejad pole eelnevalt kostjalt tagasiulatuvalt elatist nõudnud. Samuti selgitas kohus, et hagejad peavad tõendama, et nad on kostjalt küsinud elatist enne kohtusse pöördumist. Samuti leidis kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul ei suudaks kostja sel juhul täita kolme hageja igakuise elatise tasumise kohustust. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus

  1. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise 250 eurot. Kostja palus teha nimetatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis 170 eurot lapse kohta. Vastustajate seisukoht
  2. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
  3. 20.03.2019.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid 3

(4)Tsiviilasi nr 2-18-996 aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
  1. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleval juhul leppisid pooled kokku, et nad kannavad menetluskulud ise.
  2. Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.