Obsah (5)

§ 155§ 152§ 43§ 253§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-2172 MTÜ Neeme Sadam kaebus keelata Jõelähtme Vallavalis

§ 155lg 5, 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on MTÜ Neeme Sadam kaebus keelata Jõelähtme Vallavalisuse 09.08.2018 ettekirjutus-hoiatuse nr 1812899/00258 ja 14.11.2018 hoiatuse nr 3-18-2172 1612899/00626-2 ning 07.11.2018 teate nr 7-7/2352-1 alusel sunniraha rakendamine ja sissenõudmine.
2. Kohtule laekus 20.02.2019 poolte allkirjastatud taotlus kinnitada kohtulik kompromiss selles sisalduvatel tingimustel ja lõpetada haldusasja 3-18-2172 menetlus. Kompromissi sisu: „
3. Tallinna Halduskohtu menetluses on MTÜ Neeme Sadam kaebus Jõelähtme vallavalitsuse 09.08.2018 ettekirjutuse-hoiatuse nr 1812899/00258 ja 14.11.2018 hoiatuse nr 1612899/00626- 2 ning 07.11.2018 teate nr 7-7/2352-1 alusel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamiseks.
4. Kaebaja on esitanud nõutud kasutusteatise ning Jõelähtme vald kinnitab, et ei rakenda ega nõua sisse kaebuses märgitud ettekirjutuse/hoiatuse sunniraha.
5. Pooled soovivad lõpetada menetluse antud haldusasjas ja esitavad kohtule kinnitamiseks nende vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe. Kompromissi sõlmimine on poolte ühine ja vaba tahe ning lõpetab haldusasjas nr 3-18-2172 vaidluse.
6. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 152lg 1 p s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Kompromissi sõlmimisega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.“
2. Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromissi on võimalik täita. Pooled võivad kompromissi sõlmides leppida kokku ka toimingutes, millel kohtumenetluse seadustiku kohaselt oleks teistsugused tagajärjed, kui on kirjeldatud kompromissis (menetluskulude jaotus kaebusest loobumisel). Poolte menetluslikke avaldusi, mis seonduvad sooviga lõpetada menetlus, ja kinnitusi, et kompromiss on nende ühine ja vaba tahe ja et pooled on teadlikud

§ 152

lg 1 p- s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, ei ole vajalik kajastada kompromissi tingimustes. Kohus peab vajalikuks selguse huvides tuua kompromissi tingimustes selgelt välja haldusaktid, mille alusel määratud sunniraha vastustaja rakendada ega sisse nõuda ei tohi. 4. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal enam lubatud sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda. 5.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.12.2018 määrusega MTÜ Neeme Sadam esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Jõelähtme Vallavalitsuse 09.08.2018 ettekirjutushoiatuse nr 1812899/00258 ja 14.11.2018 hoiatuse nr 1612899/00626-2 ning 07.11.2018 teate nr 7-7/2352-1 alusel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohaldatud esialgse kaitse abinõu tuleb tühistada. 6. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 152

lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel haldusasja menetluse.

§ 104

lg 6 p-s 1 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 48 (15+33) eurot, mistõttu tuleb talle

§ 104

lg 6 p 1 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust, st 24 eurot.

§ 104lg 6 p 1 kohaldamisel ei võeta arvesse esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 2