lg 1 - 25 lg 2, § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Kaitsja Artur Schulz – isikukood 38211066526, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, xxx, tõkend vahistamine, kehtivad karistused puuduvad Arina Liskman-Getsu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artur Schulz
Süüdi tunnistada Artur Schulz
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 09.11.2018.a.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 9 kuud vangistust, täitmisele, kui Artur Schulz ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Artur Schulzi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja ärakandmisel olenevalt sellest, kumb saabub varem. Välja mõista Artur Schulzilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Kohustada Artur Schulzi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Artur Schulz, kriminaalasi 1-19-1592, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200
lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimese tahte vastaselt ja vägivalda kasutades temaga suguühtesse astumise katse. Samuti süüdistatakse Artur Schulz’i selles, et tema 09.09.2018 ajavahemikus kella 17:0417:22 mobiiltelefoni teel helistas numbrilt +XXX kannatanu telefonile nr +XXX ja ähvardas minna kannatanu X X juurde, temal lõusta lõhki lüüa ning teda ära tappa. Kuivõrd Artur Schulz oli varasemalt kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud, (ajavahemikul 2004 kuni 2011 ja 03.09.2019), oli X.X´il reaalselt alust karta ähvarduste täideviimist, ehk põhjust karta enda elu ja tervise pärast. Seega pani Artur Schulz toime
tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja kuna oli alust karta nende ähvarduste täideviimist. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Artur Schulzi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.02.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Artur Schulzi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 1 kuu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem kaetuks raskema karistusega, mõistes kokku vangistuseks ük /1/ aasta üks /1/ kuu;
alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest vangistusest ärakandmisele neli /4/ kuud.
Ülejäänud osa vangistusest üheksa /9/ kuud; jätta tingimisi kohaldamata ning määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Artur Schulz ei pane kahe /2/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel tuleb kohaldada kohtuotsusega kannatanu X X, ik XX, eraelu kaitseks tema vastu toimepandud kuritegudes
§-de 141 lg 1, 120 lg 1 järgi, süüdistatavale Artur Schulz lähenemiskeeld kuueks /6/ kuuks ja tuleb keelata Artur Schulzil läheneda X X isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit ning mitte läheneda X X ja tema lapse X X, XX, ühisele elukohale XX, mitte lähemale kui 50 meetrit. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- DVDplaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.