järgi (alates 01.11.2017.a.
lg 2) üldmenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav Kaitsja IGOR ANDREJEV, isikukood: 36902110294; elu- või asukoht: püsiva elukohata, alates 06.2018.a viibib uue elukaaslase juures aadressil xxx; kodakondsus: määramata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: xxx; üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 16.09.2015 otsusega
, 423¹ järgi vangistusega 2 aastat (tegu toime pandud eelmise otsusega määratud ÜKT tegemise ajal)
Harju Maakohtu 10.10.2017 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 15.03.2018. 3 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 02.09.2017.a, s.o 1 päev. Dmitri Školjar 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Igor Andrejev
(alates 01.11.2017.a.
lg 2) järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.09.2017.a., s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 10.12.2018.a. Kohaldada Igor Andrejev’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Igor Andrejev kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Andrejev’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras –750 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 540 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 2 I SÜÜDISTUSE SISU Igor Andrejevit süüdistatakse selles, et tema, olles joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,88 mg/l, juhtis 02.09.2017 kella 01.45 ajal Harjumaal Paldiski linnas Sadama 30a juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX. Lisaks puudus I. Andrejevil mootorsõiduki juhtimise õigus. Juht ei tohi olla joobeseisundis (liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1). Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem (LS § 69 lg 2 p 1). Seega, süüdistuse kohaselt, Igor Andrejev juhtides mootorsõidukit joobeseisundis pani toime
(alates 01.11.2017.a.
II MENETLUSE KÄIK Süüdistatav I. Andrejev tunnistas kohtuistungil end süüdi mootorsõiduki joobes juhtimises. Ristküsitlusel keeldus I. Andrejev küsimustele vastamast süüdistuse sisu kohta, nõustus vastama vaid isikut puudutavatele küsimustele, mistõttu prokurör taotles avaldada I. Andrejev’i poolt eeluurimisel antud ütlused, lähtudes KrMS § 294 p-st 1, seoses asjaoluga, et süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kaitsja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja kohus avaldas süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused (tl 74-75) täies ulatuses. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistaja N S. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - Igor Andrejev’i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 02.09.2017 / tl 41-42, 43/; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll seadme tulemi väljatrükiga /tl 44/; -taatlustunnistus, mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus, väljatrükk infosüsteemist /tl 46-48/; - õiend, millest nähtub I. Andrejev’i juhtimisõiguse puudumine, I. Andrejev’i maksustatava tulu, mootorsõiduki andmed. Muu iseloomustav materjal: - karistusregistri väljavõte I. Andrejev’i osas /tl 50-54/; - Harju Maakohtu 16.09.2015 kohtuotsus nr 1-15-7229 /tl 55-56/; - Harju Maakohtu 10.10.2017.a kohtumäärus /tl 57-58/; - kriminaalhooldusametniku 12.04.2018, 02.05.2018 ja 27.06.2018 vastused päringutele /tl 5966/; - riigi õigusabi andmise määrused ja riigi õigusabi kulusid tõendavad dokumendid /tl 67-73/. 3 Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et I. Andrejev’i süü
järgi (alates 01.11.2017.a.
Prokurör taotles I. Andrejev’i süüdi tunnistamist
järgi, mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust,
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks palus mõista 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel palus lugeda eelvangistuses viibitud aja, s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks taotles mõista 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust palus arvestada peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Lisaks taotles prokurör välja mõista menetluskulud, sundraha. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud, vaidlust ei ole süüdistuse põhjendatuse ega kvalifikatsiooni osas. Kaitsja taotles I. Andrejev’i karistamist tingimusliku vangistusega
sätteid kohaldades, ka kohaldades elektroonilise valve sätteid, kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Ka taotles kaitsja I. Andrejev’it vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest ning väljamõistetavate kulude osas taotles 12 kuulist tähtaega. Süüdistatav I. Andrejev tunnistas end kohtuistungil süüdi, kuid loobus ütluste andmisest süüdistuse kohta. Süüdistatav oma viimases sõnas palus, et kohus annaks talle viimase võimaluse. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohtus leidis süüdistatava süü tõendamist lisaks süüdistatav poolt süü isiklikule omaksvõtule (tl 19) ka tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, millised avaldati kohtus KrMS § 294 lg 1 alusel, kuna isik keeldus kohtus ütlusi andmast. Antud ütlustes isik on selgitanud, et ta juhtis 02.09.2017.a mootorsõidukit olles joobeseisundis, ta alustas alkoholi tarbimist 2 tundi enne rooli minekut, tarbis 200 grammi viina. Sõidukis viibis kinnipidamisel veel 3 isikut (tl 7475). Antud tõenditega riimuvad ka teised isiku süüd kinnitavad, kohtus avaldatud tõendid: -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 44-45), millest nähtuvalt isikul oli kinnipidamisel tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks 0.88 mg/l; - taatlustunnistus, millest nähtuvalt mõõtevahend vastas nõuetele (tl 46); -teatis mõõtevahendi tüübikinnitustunnistusest (tl 47); -õiend, millest tulenevalt I. Andrejev’il sõiduki juhtimise ajal puudus juhtimisõigus (tl 49), -kohtus tunnistajana üle kuulatud N S ütlustega selle kohta, et abipolitseinikuna pidas ta kinni süüdistatava, kes oli sõiduki roolis, sõiduki liikumistrajektoor oli joobele viitav ja ohtlik ning sõidukis, kaubikus oli ka teisi inimesi (tl 22-28). Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ning kuriteo toimepanemise ajal oli tegu kvalifitseeritav
järgi (alates 01.11.2017
lg 2 järgi, kuna isik oli varem samalaadse kuriteo toime pannud, korduvus nähtub karistatuse õiendist (tl 50-54), kohtuotsusest (tl 55-56). 4 IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Prokuröri ja kaitsja poolt süüdistatavale nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuste mõistmisel ning millises osas ta menetlusosalistega nõustub, millises mitte. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja hetkel, mil antud kuritegu toime pandi, nägi karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav on pannud toime otsese tahtlusega teise astme kuriteo. Isiku otsest tahtlust kinnitab asjaolu, et tema enda poolt antud ja kohtus avaldatud ütlustest tulenevalt alustas ta kange alkoholi, viina, tarbimist vaid 2 h enne sõiduki rooli astumist, seega oli ta teadlik joobest, soovis sõidukit juhtida, tegi seda ja teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohus ei pea põhistatuks rahalise karistuse määramist, kuna antud karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Süüdistatav töötab hetkel oma sõnul katseajal ja ta sissetulek on vaid xxx eurot kuus (tl 34), ka on tal tema sõnul ja ka karistatuse õiendist nähtuvalt tasumata osa mõistetud rahatrahve. Rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke, isik ei suudaks seda kanda, ka ei vastaks antud karistus tema süüle. Antud juhul iseloomustab süü suurust kange alkoholi tarbimise vahetult enne sõiduki juhtima asumist ning samuti asjaolu, et I. Andrejev seadis ohtu ka teised isikud, kes sõidukis viibisid. Ka on oluline märkida, et isik juhtis sõidukit ajal, mil tal puudus juhtimisõigus (õiend tl 49). 5 Ka nähtus tunnistaja ütlustest, et sõiduki sõidustiil ühest teeservast teise oli ohtlik, ohustas ka teda, kui sõiduki peatajat. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Tuleb arvestada ka, et süüdistatav on varasemalt karistatud sama kuriteoliigis toimepandud kuritegude eest, milline nähtub kohtuotsusest ja karistatuse õiendist. 16.09.2015.a mõisteti isik Harju Maakohtus süüdi
ja 4231 järgi ja karistati tingimusliku vangistusega, ta oli kohustatud täitma kontrollnõudeid (tl 55). Isik ei täitnud kriminaalhoolduse ajal kohustusi, kriminaalhooldaja tegi ettekande kohtule, kuna süüdimõistetu kolmel korral ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Ka pani ta toime antud kuriteo katseajal (tl 57 pö). Antud asjaolu tõendab, et isik ei teinud eelmisest karistusest vajalikke järeldusi ja jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Ka nähtub karistatuse õiendist, et ta on toime pannud pärast 2015.a kohtuotsust rea väärtegusid, mis on liiklusalased ja mõistetud rahatrahvid ei ole tasutud (tl 50-50 pö). Sellised isikut iseloomustavad andmed toetavad vangistuse kohaldamise vajalikkust. Karistust kergendava asjaoluna esines puhtsüdamlik kahetus, karistust raskendavaid asjaolusid ei ilmnenud. Arvestades eelkäsitletud süü suurust, muid eelkäsitletud asjaolusid nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et isikut tuleb karistada 9 kuulise vangistusega. Kuna isik pani kuriteo toime katseajal, tuleb kohaldada
lg 2 ja suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra, mistõttu mõistetakse vangistusena karistus 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva, millisest arvestatakse
Antud karistus täidaks ka üldprenevtiivset ja eripreventiivset eesmärki. Antud liikluskuriteod on laia levikuga EV-s, ka ei teinud isik vajalikke järeldusi eelmisest karistusest ega muutunud õiguskuulekaks. Kuna esines karistust kergendav asjaolu, pidas kohus võimalikuks mõista sanktsiooni keskmisest määrast leebema karistuse. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Samuti peab kohus kaaluma vangistuse asendamist elektroonilise valvega, mida taotlesid kaitsja ja süüdistatav. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise, elektroonilise valvega asendamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral, elektroonilise valve kohaldamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). 6 Antud juhul leiab kohus, et puuduvad igasugused alused, arvestatud eelkäsitletud tuvastatud isikuandmeid (kontrollnõuete eiramine, katseajal uue kuriteo toimepanemine, uute liiklusalaste väärtegude toimepanemine) elektroonilise valve kohaldamiseks. Seda toetab ka süü suurus ja toimepanemise tehiolud (vahetult enne sõiduki juhtimist kange alkoholi tarbimine, ohtlikkus liiklejatele sh peatajale teel, sõidukis kaasreisijate olemasolu). Ka märgib kohus järgmist. Kohus peab nõustuma prokuröriga osas, et süüdistatav enda sõnul elab alles käesoleva aasta 20 aprillist (tl 33) koos enda uue elukaaslasega, kelle aadressile ta palub antud valvet kohaldada. Tulenevalt ettekandest on elukoht remondifaasis ja hiljutine elukaasalane märkis nõusolekut andes, et talle teeb muret, mis saab juhul, kui tema kooselu süüdistatavaga ei suju (tl 64). Ka nähtub kohtule esitatud materjalidest, et eelnevalt on süüdistatav taotlenud elektroonilise valve kohaldamist teise elukaaslase juurde teisele aadressile. Seega on prokuröri kartus põhistatud osas, et isiku elukoha järjepidevuses ja kindluses ei saa olla kindel, tema suhe antud elukoha omanikuga on alles värske ja elukoha omanik on selles suhtes ebakindel. Sellisel juhul ei täidaks elektrooniline valve oma eesmärke. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistus kuulub reaalselt ärakandmisele. Kohus ei tuvastanud vastutust välistavaid asjaolusid ega asjaolusid, mis välistaksid vangistuse kandmise võimalikkuse. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt kuritegude eest karistatud. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 10.12.2018.a. V MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o 750 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja poolt on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtulikus esitanud taotlusi menetluses osalemise eest kogusummas 540 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista I. Andrejev’ilt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. I. Andrejev on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks 7 ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.