1-16-2744/92

1-16-2744 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-2744 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Urmas Simon (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Terje Viotti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Terje Viotti (ik: 46510044236; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Terje Viotti karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.11.
4. a, millest esimeseks 9 (üheksaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Terje Viotti 24-ks (kahekümne neljaks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Terje Viotti suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) läbida 10-kuuline alkoholi- ja narkosõtluvusest taastumise programm xxxx, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Terje Viottile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Terje Viotti vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Terje Viottilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Terje Viottile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Terje Viottile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 16.11.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Terje Viotti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 22.11.
11. a kohtuotsusega tunnistati Terje Viotti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.11.
12. a ja lõpp on 17.11.
13. a. Terje Viotti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Mõlemad süüdimõistmised on suures koguses psühhotroopsete ainete käitlemises, pettes riigilt perearsti keskusest välja ravimite retsepte avalikke isikuandmeid kuritarvitades. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega, teod on etteplaneeritud ning toime pandud enda ravimisõltuvuse rahuldamiseks, mida soodustas nõrk probleemi lahendamise oskus. Süüdimõistetu on varasemalt olnud kaks korda käitumiskontrollil ning mõlemad käitumiskontrollid läbis ta tähtaegselt. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav osalenud stabiilselt tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“, käib regulaarselt psühholoogi nõustamisel ning on püsival meditsiinilisel järelevalvel. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxxx aadressil xxxx. Selle tõendamiseks on olemas ka kirjalik kinnituskiri xxxx tegevjuhilt. Nimetatud asutuses on kinnipeetaval võimalus saada majutusteenust koos nõustamisteenusega. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Isik soovib vabanemisel asuda xxxx ravile. Terje Viotti taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Terje Viotti vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab vangla ja prokuröri seisukohta. Garantiikiri xxxx on olemas ja elektrooniline järelevalve on seal võimalik. Kinnipeetav on vangistuse jooksul hästi käitunud ning osalenud pidevalt tööhõives. Kaitsja taotleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Terje Viotti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Terje Viotti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat ja 2 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava tahtega pöörduda ravile xxxx. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku mõlemad kuriteod sooritatud suures koguses psühhotroopsete ainete käitlemises, mis on toime pandud tema enda ravimisõltuvuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Terje Viotti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Terje Viottile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt on isiku poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 18 %, mis on madal näitaja. Kuigi kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud, siis käesoleval hetkel kannab ta enda esimest vanglakaristust. Kohus on seisukohal, et isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused, millele viitab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatu, et ta soovib tööle minna ning elada normaalset elu. Nüüdseks on isik mõistnud, mis on tema tegude tagajärjeks ning kohtu hinnangul aitab selline arusaam maandada riske isiku poolt uute süütegude toimepanemisel. Pärast vabanemist on Terje Viottil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Terje Viotti, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/