← Eesti

2-16-4918/49

Obsah (4)§ 167§ 1671§ 187§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-4918 Tsiviila

) § 167¹ tähenduses kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud rahaliste vahendite kasutamisel (aastatel 2006-2009) ning tekitanud seeläbi NHLP-le kahju, mis tulenes põhjendamatus laenu andmises Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL summas 8 465 000 eurot. Kostja on õigusvastaselt

§ 167

¹ tähenduses kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel (aastatel 2009-2015) ning tekitanud kahju:  8 465 000 eurot, mis tulenes pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises, kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutmises kohustatud isikute vastu (sh kostja enda vastu);  366 932,87 eurot, mis tulenes maksejõuetuse olukorras põhjendamatus laenu võtmises

  1. a Nord Hill Solutions OÜ-lt. Kostja omas läbi oma töötajate otsest ja vahetut mõju NHRE nõukogu üle korralduste andmisel ning antud korralduste täitmisel NHLP juhatuse poolt. Kostja esindusõiguse aluseks oli panga portfellihalduse klientide üldvolitus ja ta tegutses oma äranägemise järgi. Kostja mõjutas läbi oma töötajate nii NHLP võlakirjade emiteerimist, kaasatud investeeringute kasutamist, NHLP poolt ebamõistlikel tingimustel laenukohustuste võtmist, võlakirjade lunastustähtaja korduvat 4 pikendamist kui ka NHLP pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist. Kostja poolset NHLP mõjutamist tuleb vaadelda ühe katkematu käitumismustrina alates
  2. a kuni
  3. a augustini. Kostja on tekitanud kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 tähenduses:  põhjendamatus laenu andmises Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL summas 8 465 000 eurot;  8 465 000 eurot, mis tulenes pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises, kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutmises vastutavate isikute vastu;  366 932,87 eurot, mis tulenes maksejõuetuse olukorras põhjendamatus laenu võtmises Nord Hill Solutions OÜ-lt. Kostja tegevuse vastuolu heade kommetega seisneb:
  4. a tagatiseta laenu andmise heaks kiitmises Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL;
  5. a Jaagupi SRL-i poolt kinnisvarainvesteeringute heakskiitmises, hindamata omandatava kinnisvara tegelikku väärtust ning realiseerimispotentsiaali;
  6. a pärast Jaagupi SRL kinnisvaraportfelli osas due diligence’i analüüsi läbiviimist kostja tellimusel NHLP juhatuse teavitamata jätmises kinnisvaraportfelli osas tuvastatud asjaoludest, sh asjaolust, et maade omandamise tehingud võivad olla tühised/tühistatavad;
  7. a otsustavat häält omavate investorite esindajana võlakirjade lunastustähtpäeva pikendamises kuni 14.01.2013;
  8. a (kuni
  9. a augustini) pärast NHLP üle juhtimise täielikku ülevõtmist NHLP juhatuse mõjutamises mitte esitada maksejõuetuse olukorras pankrotiavaldus NHLP pankroti väljakuulutamiseks;
  10. a maksejõuetuse olukorras äriühinguga Nord Hill Solutions OÜ laenulepingu sõlmimise heakskiitmises; aastatel 2012-2015 NHLP kontserni üle mõjuvõimu omava isikuna raamatupidamise kohustuse rikkumises, jättes koostamata ning äriregistrile esitamata raamatupidamise aastaaruanded; hiljemalt
  11. a õiguskaitsevahendite kasutamata jätmises, sh informatsiooni varjamises NHLP juhatuse ees, mis toonuks kaasa õiguskaitsevahendite kasutamise endiste juhtorganite liikmete vastu;
  12. a otsustavat häält omavate investorite esindajana võlakirjade lunastustähtpäeva pikendamises. Kahju tuleneb Jaagupi SRL-ile antud laenust 8 465 000 eurot ja Nord Hill Solutions OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevate kõrvalkohustustest 366 932,87 eurot. Kostja vastuväited hagile
  13. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on faktiliste asjaolude esitamisel loonud tegelikust elulisest olukorrast eksitava mulje. NHRE nõukogu on olnud alati kolmeliikmeline. Perioodil 02.04.2009 kuni 25.10.2011 ei olnud NHRE nõukogus ühtegi kostja töötajat. NHLP ja NHRE majandusaasta aruandeid on kuni
  14. a auditeeritud. Võlakirjade lunastustähtaja pikendamise ja lisarahastuse kaasamise protsessi olid kaasatud kõik teadaolevad investorid. Esmalt leiab kostja, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 167¹ lg 4 järgi on nõuete aegumistähtaeg viis aastat.

Rikkumise algusajaks on

  1. a või hiljemalt
  2. a, mil võlakirjaemissioonid läbi viidi. Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist. Kui NHLP oli tegelikkuses juba
  3. a maksejõuetu, siis kahju muutus sissenõutavaks ja hakkas aeguma kogu kahju nõue, sealhulgas edaspidi tekkida võiv kahju. VÕS § 1045 alusel esitatud nõuded aegusid hiljemalt
  4. a ja

§ 167¹ esitatud nõue 2012.

a. Viivise nõue aegus koos põhikohustusega. Aegumisele tuginemine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. 5 Kostja ei ole kunagi olnud emitendi ega ühegi muu isikuga lepingulises suhtes emissioonide korraldamiseks ega emitendiga seotud ettevõtete nõustamiseks. Kostja roll piirdus investeerimisvõimaluse vahendamises oma klientidele („Investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe“ p 3.1). Hageja on samastanud NHLP ja NHRE juhtorganite liikmete tegevuse kostja tegevusega. Kostja ei ole kohustusi rikkunud. Investeerimisprogrammi üldtingimustes on selgelt välja toodud investeerimise skeem ja Rumeenias kinnisvara omandamise viisid. Võlakirjad ei olnud tagatud ning programmis oli rõhutatud, et see on tugevalt spekulatiivse iseloomuga ja sõltub eeskätt kinnisvara turuhinna muutustest. Planeeritavate kinnisvarainvesteeringute omandamise eelduseks ei olnud eksperthinnangute tellimine. Kinnistute omandamisel ületas kinnistu turuväärtus selle ostuhinda kõikide kinnistute osas. NHRE nõukokku aastatel 2006-2009 kuulunud kostja töötaja ei sekkunud kinnisvaraobjektide otsimise protsessi ega saanud mõjutada objektide ostmist. NHLP poolt laenu võtmine oli vajalik investeerimisprogrammi pikendamiseks, kuna kontsernistruktuuri ülevalhoidmine tõi endaga kaasa kulud, mille katmiseks NHLP-l ja NHREl vahendid puudusid. Kostja ei saanud võtta ainuisikuliselt vastu investeerimisprogrammi pikendamise otsust. Kostja portfellikliendid moodustasid maksimaalselt 42% kõikidest investoritest ning pikendamise poolt pidi hääletama veel vähemalt 25% muudest investoritest. Kostja oli veendunud, et NHLP pankrotimenetluse vältimine on kõigi võlakirjainvestorite huvides ning vähendab ülemaailmsest kinnisvarakriisist põhjustatud vara väärtuse langemisest tulenevat kahju. Kostja ei ole mõjutanud NHLP ega NHRE juhtorganeid hagejale kahjulikult tegutsema. Nõude eeldused ei ole täidetud, et konkreetne kostja poolt mõjutatud juhtorgani liige võttis vastu mingi konkreetse NHLP-le kahjuliku otsuse ja selline otsus on NHLP-le kahju tekitanud. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl ja nõukogu otsused võeti vastu poolthäälteenamusega. NHRE nõukogu otsused on alati vastu võetud nõukogu liikmete enamuse poolt ühehäälselt. Nõukogu otsus oleks samal kujul vastu võetud ka kostja töötajata. NHLP ega NHRE juhtorganite liikmed ei ole oma kohustusi rikkunud. Juhtorganite poolt vastu võetud otsused olid tehtud sellel ajal olemasoleva informatsiooni alusel ja lähtusid NHLP ja tema investorite parimatest huvidest. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Kui hageja väidab, et tema kahjuks on suutmatus tasuda investoritele võlakirjade lunastusmakseid ja täita laenulepingust tulenevat kohustust, siis tegemist ei ole hagejale tekkinud kahjuga. Hageja on samastanud investoritele väidetavalt tekkinud kahju hagejale tekkinud kahjuga. Samuti pole kindlaks tehtud, kas võlga saab sisse nõuda kolmandalt isikult. Maakohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus käsitleb: asjas tuvastatud olulisi asjaolusid (I), hageja nõudeid ja kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusi (II); nõude aegumise küsimusi (III);

§ 167

¹ lg 1 rikkumisest tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet (IV); heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet (V); protokolli parandamise taotlust (VI) ning menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (VII). I

  1. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 6  09.03.2006 sõlmisid NHRE ja kostja „Investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe“ (I kd tl 43-46);  03.10.2006 NHRE nõukogu otsusega otsustati alustada investeerimisprogrammiga Rumeenia erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks ning selleks otstarbeks asutati tütarettevõtja NHLP (emitent, I kd tl 47-48);  23.10.2006 registreeriti NHLP äriregistris (endine ärinimi IPC Romanian Land Portfolio OÜ, I kd tl 50-52);  18.12.2006 väljastas kostja esitajasertifikaadi NHLP pikaajalise partnerluse ja koostöösuhte kohta (I kd tl 53);  29.11.2006 ja 01.10.2007 kinnitati NHLP juhatuse poolt „Investeerimisprogrammi üldtingimused“ (I kd tl 54-66, IV kd tl 266-283);  NHRE poolt viidi
  2. a läbi kokku kuus võlakirjaemissiooni ühise nimetajaga „Nord Hill Land Portfolio OÜ võlakiri“ (29.11.2006 otsus kinnitada 15.01.2007 emissiooniprospekt, 01.02.2007 otsus kinnitada 15.02.2007 emissiooniprospekt, 30.03.2007 otsus kinnitada 16.04.2007 emissiooniprospekt, 30.04.2007 otsus kinnitada 15.05.2007 emissiooniprospekt, 31.08.2007 otsus kinnitada 17.09.2007 emissiooniprospekt, 03.12.2007 otsus kinnitada 17.12.2007 emissiooniprospekt, kd I tl 67-159);  Kostja märkis 17.09.2007 500 väärtpaberit, 15.05.2007 244 väärtpaberit, 16.04.2007 770 väärtpaberit, 15.02.2007 3005 väärtpaberit, kokku 4519 väärpaberit. Nendest osa portfellihalduse teenuse raames, osa pakkumaks võlakirju oma privaatpanganduse klientidele (I kd tl 160-165);  NHLP andis maade ostuks tagamata laenu kokku summas 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas Rumeenias asutatud tütarettevõtjale Jaagupi SRL (17.01.2007 otsus anda laenu 500 000 eurot, 15.03.2007 otsus anda laenu 3 000 000 eurot; 06.06.2007 otsus anda laenu 500 000 eurot; 12.07.2007 otsus anda laenu 650 000 eurot; 25.07.2007 otsus anda laenu 1 050 000 eurot; 09.08.2007 otsus anda laenu 670 000 eurot; 08.10.2007 otsus anda laenu 835 000 eurot; 12.11.2007 otsus anda laenu 920 000 eurot (I kd tl 166181);  Laenu andmine kinnitati NHRE nõukogus koos kinnisvarainvesteeringu teostamise kohta (kd II tl 13-25);  NHLP tütarettevõtja Jaagupi SRL omandas Rumeenias Timisoara, Brasovi ja Ilfovi maakonnas 10 põllumajandusliku sihtotstarbega maad kogupindalaga 46,3 ha soetusmaksumusega 7 711 894 eurot;  Aastatel 2008-2009 esitati NHLP poolt investoritele ülevaateid kinnisvaraportfelli väärtusest;  04.12.2009 võttis NHLP juhatus vastu otsuse, mille kohaselt tehakse võlakirjainvestoritele ettepanek pikendada NHLP investeerimisprogrammi kolme aasta võrra ning määrati lõpptähtajaks 14.01.2014 (kd II tl 100-102);  Tulenevalt NHLP 15.02.2010 ainuosaniku otsusest nr 2010/2 ei saanud juhatuse 04.12.2009 otsus investeerimisprogrammi pikendamiseks heakskiitu ning ainuosanik otsustas, et tegevuse jätkumiseks tuleb võlakirjad pikendada ning leida finantseerimise lahendus (kd II tl 103). Otsustati oodata 42% investoreid esindava kostja analüüsi 7 otsustega konkreetse tulemused ning nende valmisoleku korral viia läbi uus hääletus. 30.03.2010 viidi läbi investoritele infokoosolek (kd II tl 104, 106-113);  20.07.2010 võttis NHLP juhatus vastu otsuse, mille kohaselt viia läbi testkordne hääletus võlakirjade pikendamiseks (kd II tl 114);  21.07.2010 andis kostja oma klientide nimel nõusoleku võlakirjade lunastustähtaja pikendamiseks (kd II tl 115-117);  01.09.2010 NHLP juhatuse otsusega pikendati investeerimisprogrammi tähtaega kuni 14.01.
  3. 31.08.2010 lõppenud hääletusel toetas NHLP võlakirjade pikendamist kahe aasta võrra 74,22% võlakirjade hääleõiguslikest esindajatest (kd II tl 118);  29.03.2011 toimus investoritele NHLP poolt korraldatud infokoosolek, milles teavitati, et kinnisvaraturg on Rumeenias jätkuvalt madalseisus ning ühtegi maad ei ole õnnestunud müüa (kd II tl 190-216);  09.12.2011 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise, et kinnisvaraportfelliga seotud ettevõtetel puuduvad rahalised vahendid tulevaste perioodide haldamiskulude ning tekkinud võlgnevuste tasumiseks ning tehti ettepanek kaasata haldamiskulude katmiseks laenufinantseerimist ja hüpoteegiga tagamist (kd III tl 168-173);  20.01.2012 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise, et investeeringu säilitamiseks on võimalus veel olemas ning oodata majandusolukorra paranemist (kd III tl 174-175);  10.02.2012 esitas NHLP juhatus investoritele kvartaliaruande, mille kohaselt 2/3 investorite häältega kiideti laenu võtmine ja hüpoteekide seadmine heaks (kd III tl 176179);  07.06.2012 võttis NHRE nõukogu vastu otsuse, et anda nõusolek NHLP ja Nord Hill Solutions OÜ vahel laenulepingu sõlmimiseks täiendavate rahaliste kohustuste võtmiseks summas 300 000 eurot intressiga 30% aastas ning seada laenu tagatiseks hüpoteek 24,1 ha Jaagupi SRL-ile kuuluvatele maadele (kd III tl 180-194);  Laenuleping NHLP ja Nord Hill Solutions OÜ vahel sõlmiti 16.07.2012 laenusummas 225 000 eurot, mida suurendati 255 000 euroni. Hüpoteegileping allkirjastati Rumeenias 24.11.2012;  30.12.2012 esitas NHLP juhatus investoritele infokirja ja ettepaneku investeerimisprogrammi pikendamise osas kuni 31.03.2015 (kd III tl 204-205);  Võlakirjade lunastustähtaja pikendamist kuni 31.03.2015 toetas 2/3 investoritest, sh kostja (kd III tl 206-209);  09.12.2014 edastas NHLP juhatus investoritele pöördumise laenuraha kasutamise kohta ning arengutest maaportfelli realiseerimisega. Teavitati, et maatükke pole müüdud ning esitamata on majandusaasta aruanded (kd IV tl 1-3);  29.12.2014 edastas kostja klientidele info seoses NHLP võlakirjaga (kd IV tl 4-5);  02.03.2015 toimus NHRE nõukogu koosolek, kus otsustati investorite üldkoosoleku toimumine. Kostja esindaja NHRE nõukogus Tõnis Nõmmik tegi ettepaneku üldkoosoleku punktides, mh võlakirjade pikendamine, täiendav finantseerimine/laenulimiidi suurendamine (kd IV tl 6-8); 8  17.03.2015 toimus NHLP võlakirjaomanike koosolek, kus anti NHLP-le õigus võtta juurde laenu kuni 250 000 eurot intressiga kuni 30% aastas ning alustada kinnistute realisatsiooni (kd IV tl 9-21);  28.07.2015 esitas kostja töötaja Tõnis Nõmmik NHLP juhatusele võlakirjade lunastamistähtaja pikendamise kohta infokirja investoritele edastamiseks (kd IV tl 2226);  10.08.2015 edastati kostja poolt investoritele (privaatpanganduse kliendid) pöördumine, milles kirjeldati kahte võimalust, kas likvideerimine või pankrot, soovitades võlakirjade lunastamistähtaja pikendamist (kd IV tl 27);  12.08.2015 esitas NHLP juhatus maakohtule pankrotiavalduse (kd IV tl 28-31);  Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12076 kuulutati välja NHLP pankrot (I kd tl 30-32). II
  4. Hageja nõude aluseks on järgmised asjaolud: 1) kostja oli vaidlusaluste emissioonide korraldaja; 2) kostja töötaja oli NHRE nõukogus; 3) kostjal oli läbi oma töötaja NHLP ees usaldusseisund; 4) kostja osanikuna võttis üle NHLP juhatuse otsustusõiguse olulistes küsimustes; ning sellise õigusvastase käitumisega tekitas kostja hagejale kahju. Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning VÕS § 1045 lg 4 alusel. Esmalt leiab hageja, et kostja on kuritarvitanud usaldust (KarS § 217²) ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus KarS § 217² (alternatiivselt KarS § 211). Hageja väidab, et kostja poolt kahju tekitamine seisneb:   põhjendamatus laenu andmises Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL summas 8 465 000 eurot; maksejõuetuse olukorras põhjendamatus laenu võtmises Nord Hill Solutions OÜ-lt, mille tulemusena tekkis NHLP-l kahju sissenõutavaks muutunud viiviste ja intresside näol summas 366 932,87 eurot. Hageja leiab, et kostja on õigusvastaselt

§ 167

¹ tähenduses kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud rahaliste vahendite kasutamisel (aastatel 2006-2009) ning tekitanud seeläbi NHLP-le kahju, mis tulenes põhjendamatus laenu andmises Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL summas 8 465 000 eurot. Hageja leiab, et kostja on õigusvastaselt

§ 167

¹ tähenduses kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel (aastatel 2009-2015) ning tekitanud kahju:  8 465 000 eurot, mis tulenes pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises ja kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutmises kohustatud isikute vastu (sh kostja enda vastu);  366 932,87 eurot, mis tulenes maksejõuetuse olukorras põhjendamatus laenu võtmises

  1. a Nord Hill Solutions OÜ-lt. Hageja leiab, et kostja on tekitanud kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 tähenduses:  andes laenu Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL summas 8 465 000 eurot;  8 465 000 eurot, mis tulenes pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises ja kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutmises vastutavate isikute vastu; 9  366 932,87 eurot, mis tulenes maksejõuetuse olukorras põhjendamatus laenu võtmises Nord Hill Solutions OÜ-lt.
  2. Kohus on teinud hagejale ettepaneku täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid, st välja tuua konkreetne kostja töötaja või kostja tegu/tegevusetus, mis on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga (vt 17.08.2016 elektronkiri, kd IV tl 191, 01.11.2016 eelistungi protokoll kd VII tl 8894, 18.05.2017 kohtuistungi protokoll kd VIII tl 68-72). Kohus on selgitanud hagejale, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud ning seejärel viidata tõenditele. Menetlusosaliste esitatud tõenditest ei või kohus hakata ise asjaolusid ja poole võimalikke vastuväiteid tuletama, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14113, p 17).
  3. Kohus käsitleb nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja eeldusi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tegu on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine (VÕS § 1045 lg 1 p 8). VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamisel peab olema tõendatud, et isikul oli algusest peale tahe teist isikut kahjustada. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab, kui isik mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib teisele isikule kaasa tuua kahju.

§ 1671

lg 1 sätestab, et isik, kes oma mõju osaühingule ära kasutades mõjutab juhtorgani liiget või prokuristi (edaspidi juhtorgani liiget) osaühingu kahjuks tegutsema, peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.

§ 1671

lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes.

§ 1671lg 1 keelab mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingu kahjuks.

Selleks, et kohaldada isiku suhtes

§ 1671

lg 1 rikkumise eest deliktilist vastutust VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, peab isik olema rikkumises süüdi (vt VÕS § 1043) ning tema tekitatud kahju peab olema hõlmatud

§ 1671

lg 1 kaitse-eesmärgiga (vt VÕS § 1045 lg 3).

§ 1671

lg-s 1 sätestatu rikkumine ei välista seda, et isikul võib sama teo tagajärjel tekkida kahju hüvitamise kohustus muul deliktiõiguslikul alusel, nt kui osaühingule kahju tekitanud isiku tegu sisaldab vaid osa

§ 1671

lg-s 1 sätestatud teo tunnuseid, kuid seda tegu saab vaatamata sellele pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.

§ 1671

lg 1 kohaselt on selle sätte kohaldamise eeldused järgmised (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-15, p 26):  esinema peab objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises: o mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle; o mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt; o juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel kas tahtlikult või hooletusest oma kohustusi, kusjuures juhtorgani liikme kohustuste rikkumine võib olla ka vabandatav

§ 187

lg 2 teise lause mõttes; o osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju, kusjuures kahju tekkimise ja mõjutamise vahel on kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju; 10  teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil. Eelnimetatud eelduste esinemist peab tõendama hageja, mh peab ta tõendama ka teo subjektiivse külje. Kui hageja väidab, et mõjutajaid oli mitu, tuleb eelnimetatud nõude eeldused tõendada iga mõjutaja kohta eraldi. III 8. Kohus käsitleb nõude aegumise vastuväidet. Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ning millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool (käesoleval juhul hageja) tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõue ei ole aegunud. TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 167¹ lg 4 järgi on 1.

lõikes sätestatud nõude aegumistähtaeg viis aastat. Kostja leiab, et kostjale etteheidetav võlakirjaemissioonide korraldamise ja läbiviimise tingimuste rikkumine on üks konkreetne tegu ühe konkreetse algusmomendiga. Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist, kuna alates sellest ajast oli NHLP jaoks väidetav kahjulik tagajärg (maksejõuetus) juba saabunud. Investeeringu ebaõnnestumist (st väidetava kahju tekkimist) ei ole varjatud. Hageja heidab kostjale ette võlakirjaemissioonide korraldamise ja läbiviimise tingimuste rikkumist

  1. a, st eelkõige tagatiseta laenu andmist Rumeenia tütarettevõtjale Jaagupi SRL ja turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga kinnisvara ostmist. Hageja leiab, et: kostja omas läbi oma töötaja otsest ja vahetut mõju NHRE nõukogu üle korralduste andmisel ning antud korralduste täitmisel NHLP juhatuse poolt; kostja esindusõiguse aluseks oli panga portfellihalduse klientide üldvolitus ja kostja tegutses oma äranägemise järgi ning kostja mõjutas läbi oma töötaja nii NHLP võlakirjade emiteerimist, kaasatud investeeringute kasutamist, NHLP poolt ebamõistlikel tingimustel laenukohustuste võtmist, võlakirjade lunastustähtaja korduvat pikendamist kui ka NHLP pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist. Hageja arvamuse kohaselt tuleb kostja poolset NHLP mõjutamist vaadelda ühe katkematu teona perioodil
  2. a kuni
  3. a augustini.
  4. Kohus märgib, et käesolevas asjas on vaidluse all NHLP kui äriühingu nõue kostja vastu, mitte võlakirjainvestorite nõue. Seega on ebaõige hageja järeldus, et tema nõue ei muutunud sissenõutavaks enne võlakirjade lunastustähtaja saabumist. Hageja on hagiavalduse p 4.14 kinnitanud, et nii NHLP kui ka NHRE juhtorgani liikmed pidid olema üksikasjalikult teadlikud maade omandamise tehingute asjaoludest (kd I tl 14). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevas asjas ei oma tähtsust, millal investorid said teada nõude aluseks olevatest asjaoludest, sest vaidluse all on NHLP nõue kostja vastu.
  5. Hageja heidab ette, et kostja vastutab õigusvastase võlakirjaemissiooni korraldajana ja on kuritarvitanud usaldust ning osalenud investeerimiskelmuse toimepanemisel. 11 Kohtu hinnangul on nende tegevuste osas hageja nõue aegunud, mis on

§ 167

¹ koosseisu osas toime pandud viis aastat enne hagi esitamist, so kuni 29.03.

  1. Samuti leiab kohus, et hageja pidi olema teadlik
  2. a ja
  3. a laenu andmise ja maade omandamise tehingute asjaoludest (pidi saama teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust) varem kui kolm aastat enne hagi esitamist, so enne 29.03.
  4. Hageja on korduvalt rõhutanud, et tulenevalt tagatiseta laenu andmisest ning turuhinnast kõrgema hinnaga maatükkide ostmise tõttu oli NHLP püsivalt maksejõuetu juba
  5. a. Kohtuistungil on hageja märkinud, et
  6. a tuli emaühingult maatükkide kohta eksperthinnang (vt otsuse p 14), et maatükkide väärtus on vähenenud ja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse (kd VIII tl 70). Kohus leiab, et aegunud on kahju hüvitamise nõue 8 465 000 eurot, mis tuleneb järgmistest kostjale etteheidetavatest tegudest: investeerimisprogrammi (kaas)korraldajana kostja töötaja poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine;
  7. a kostja töötaja poolt NHRE nõukogus kinnisvara investeeringute heaks kiitmine, sh investeerimisvõimaluste väljaselgitamine;
  8. a tagatiseta laenu andmine;
  9. a ja
  10. a emissiooniprospektide heaks kiitmine; 01.09.2010 investeerimisprogrammi tähtaja pikendamine kuni 14.01.2013, sh 21.07.2010 kostja poolt klientide nimel võlakirjade lunastustähtaja pikendamise nõusoleku andmine. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Käesolevas asjas ei ole tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega, mistõttu ei ole kohaldatav Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-102-13 p-s 13 avaldatud seisukoht, mille kohaselt, kulutuste (kahju) hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused on kantud, s.o kahjuhüvitis kolmandatele isikutele on tasutud, ja erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes lepinguga.
  11. Hageja leiab, et kui hageja nõue kostja vastu on aegunud, on aegumisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg 2 järgi õiguse teostamine ei ole lubatud viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta aegumine kohaldamata. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et kostja omas läbi oma töötaja otsest ja vahetut mõju NHRE nõukogu üle korralduste andmisel ning antud korralduste täitmisel NHLP juhatuse poolt. Kohus ei ole tuvastanud, et NHLP juhatusel oli võimatu realiseerida seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust NHLP suhtes. Kostja ei saanud varjata
  12. a tehinguid ega nende tagajärgi, sest nimetatud tehingud tehti NHLP juhatuse poolt. Seega ei saa rääkida sellest, et kostja eesmärgipäraselt varjas
  13. a olulist kahju tekitanud hoolsuskohustuse rikkumisi. Käesolevas asjas ei realiseeri hageja investorite kahju nõuet, mistõttu on ainetud hageja viited võimalikele rikkumistele, mis tulenevad kostja ja investorite või portfelliklientide vahelisest võlasuhtest.
  14. Hageja leiab, et kostja osanikuna võttis üle NHLP juhatuse pädevuse ja otsustusõiguse olulistes küsimustes, viidates

§ 168lg-le 2.

Hageja tugineb asjaolule, et 17.10.2011 sõlmisid IPC Romania OÜ (NHRE emaettevõtja) ning N Hill Valduse OÜ 100% NHRE aktsiate müügilepingu (kd III tl 4-8). N Hill Valduse OÜ ainuosanikuks on Advokaadibüroo Varul AS, kes hoiab osalust kostja käsundil. 19.08.2010 on Jaagupi SRL ning Rumeenia advokaadibüroo Nestor Nestor Diculescu Kingston Petersen SCA (NNDKP) sõlminud 12 konfidentsiaalsuskokkuleppe „Confidentiality Agreement“, mille kohaselt annab Jaagupi SRL NNDKP-le üle omandatud maatükke puudutavad dokumendid eesmärgiga viia läbi due dilligence ning seda seonduvalt kavandatud NHLP võlakirjaemissiooniga, mida korraldab kostja. Konfidentsiaalsuskokkuleppe kohaselt on lubatud avaldada infot kostjale ja kostja õigusnõustajale (kd III tl 44-46).

  1. Kohtu hinnangul ei nähtu, milles seisnes kostja õigusvastane tegevus, et omandas
  2. a Advokaadibüroo Varul AS-i vahendusel 100% NHRE aktsiatest. Lisaks sellele puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel. Kuigi kostjal oli hoidmisteenuse eest tasumisest tulenevalt aktsiate hoidmisega seotud juhiste andmise õigus, siis lähtuti selliste juhiste andmisel NHLP võlakirjainvestorite huvidest ja vastavalt võlakirjainvestorite üldkoosoleku või NHRE nõukogu otsustest. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisneb kostja huvide konflikt või kuidas on kirjeldatud olukord kahjustanud hageja huve. Esitatud asjaoludest ei tulene, et kostja on NHRE aktsiate hoidmisteenuse raames korralduste andmise õigust ja võimalust kuritarvitanud või andnud selle raames võlakirjainvestoritele kahjulikke käsundeid.
  3. NNDKP poolt 29.11.2010 kostja tellimusel koostatud raportist (Title Report in relation to the real estate properties owned by S.C. Jaagupi S.R.L.) nähtub, et pea kõikide omandatud maatükkide puhul esineb õiguslikke probleeme, sealhulgas tehingute tühisuse/tühistamise risk (kd III tl 47-167). Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei teavitanud sellest hagejat. Samas ei ole hageja välja toonud, et mõni raportis kajastatud riskidest oleks realiseerunud. Samuti on kohtu hinnangul kostja tõendanud, et hageja oli maade omandamise asjaoludest ja õigusarvamuse sisust teadlik hiljemalt 17.10.
  4. Hageja juhatuse liige Indrek Elhi sõlmis IPC Romania OÜ esindajana 17.10.2011 NHRE aktsiate müügilepingu (kd III tl 4-8). Nimetatud müügilepingu p-s 3.4 on ostja kinnitanud, et ta on tutvunud NNDKP poolt koostatud dokumendiga „Title Report in relation to the real estate properties owned by S.C. Jaagupi S.R.L.“ ja on teadlik selle sisust. IV
  5. Järgnevalt analüüsib kohus

§ 1671lg-s 1 sätestatud rikkumise asjaolusid.

Nimetatud rikkumised peavad olema toime pandud pärast 29.03.

  1. Puudub vaidlus, et kostja töötaja ei ole olnud NHLP ega tema emaettevõtja NHRE juhatuses. NHRE nõukogu oli alates ühingu asutamisest kolmeliikmeline ning kostja töötajaid ei ole kunagi olnud nõukogus korraga üle ühe liikme (kd IV tl 218-221):  24.01.2006 – 02.04.2009 oli NHRE nõukogu liige Kristel Meos;  Perioodil 03.04.2009 – 24.10.2011 ei olnud NHRE nõukogus kostja töötajat;  Alates 25.10.2011 oli NHRE nõukogu liige Rasmus Pikkani.
  2. NHRE nõukogu pädevus oli määratletud investeerimisprogrammi üldtingimustega (kd I tl 5482, kd IV tl 266-281). NHLP ja SPV (kinnisvarainvesteeringute omamiseks ja haldamiseks registreeritud 100% tütarettevõtja Rumeenias) juhatus vajas NHRE nõukogu eelnevat nõusolekut järgmistel juhtudel:  Kinnisvarainvesteeringu soetamine soetusmaksumusega enam kui 500 000 eurot (p 3.9.1);  Emitendi ja SPV vaheliste laenulepingute sõlmimine;  SPV asutamine, soetamine, võõrandamine või likvideerimine;  Emitendi ja SPV aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 13    Kinnisvarainvesteeringu võõrandamine emitendiga seotud isikule; investoritele tehtavate intressimaksete ja lunastusmaksete teostamine; Kinnisvarainvesteeringu realiseerimise tegevusplaani kinnitamine (p 2.9.1.-2.9.3, 3.9.1) Võlakirjade ennetähtaegne lunastamine ja lunastustähtaja pikendamine. Lunastustähtaja pikendamise eeltingimuseks on investorite enamuse nõusolek (p 2.9.2-2.9.4) Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et NHRE nõukogu pädevuses oli tehingute tegemiseks nõusoleku andmine, mitte tehingute tegemine või selleks korralduse andmine. NHRE põhikirja p 4.13 järgi oli igal nõukogu liikmel üks hääl ja nõukogu otsused võeti vastu poolthäälteenamusega (kd VII tl 79-83). 01.10.2007 NHLP juhatuse otsusega kinnitatud üldtingimuste p 3.2.5 järgi on võlakirja tähtaja pikendamine võimalik üksnes emitendi juhatuse ettepanekuga, mis on kooskõlas NHRE nõukogu otsusega ja investorite enamuse nõusolekul (kd IV tl 266-281). Investorite enamus tähendab investoreid, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist emiteeritud võlakirjadest. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja töötaja kuulumine NHRE nõukogus oli käsitletav usaldustagatisena. Investeerimisprogrammi läbiviimiseks olid kehtestatud tingimused, mis olid kõigile investoritele teada. Tõendamata on, et projektijuhid olid emissiooni tingimustest kõrvale kaldunud. NHRE nõukogu oli järelevalvet teostav organ, mitte NHLP juhatusele korraldusi andev organ. Nõukogu nõusolek ei olnud NHLP juhatusele siduv ning vaatamata nõusoleku saamisele oli NHLP juhatusel õigus ja võimalus otsustada tehingu või toimingu tegemise üle.
  3. 09.12.2011 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise koos ettepanekuga võtta haldamiskulude katmiseks laenu ja tagada laen hüpoteegiga. Hageja heidab kostjale ette, et 07.06.2012 võttis NHRE nõukogu vastu otsuse, millega anti nõusolek NHLP ja Nord Hill Solutions OÜ vahel laenulepingu sõlmimiseks täiendavate rahaliste kohustuste võtmiseks summas 300 000 eurot intressiga 30% aastas ning seada laenu tagatiseks hüpoteek 24,1 ha Jaagupi SRL-ile kuuluvatele maadele (kd III tl 180-194). Selle tagajärjel sõlmiti 16.07.2012 laenuleping ja 24.11.2012 hüpoteegileping. Kostja osales laenulepingu ja hüpoteegilepingu sõlmimisel, sest lepingutingimuste koostamisel osalesid kostja juristid (17.09.2012 NHRE nõukogu koosoleku protokoll, kd IV tl 255-258, p 2.2). Hageja hindab selle tegevusega tekitatud kahjuks Nord Hill Solutions OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kõrvalkohustusi 366 932,87 eurot (kd IV tl 287, tõlge kd V tl 8). Kostja on selgitanud, et laenu võtmine oli vajalik investeerimisprogrammi pikendamiseks, sest kulude katmiseks NHLP-l ja NHRE-l vahendid puudusid. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. 05.04.2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda NHLP juhtimisest. Teate kohaselt on NHLP maksejõuetu ning juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus (kd III tl 13). Puudub vaidlus, et pankrotiavaldust ei esitatud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et pankrotiavaldus jäeti esitamata kostjast tulenevatel asjaoludel. Kohus ei ole tuvastanud objektiivse teokoosseisu eeldust, et konkreetne kostja töötaja mõjutas konkreetset NHLP juhatuse liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt (vt otsuse p-d 18-19). NHLP juhatus oli kõikidest asjaoludest teadlik ja informeeritud, sest esitas NHLP investoritele nägemuse kuluarvestusest aastatel 2011-2012 (kd II tl 190-216, tl 205). Laenu võtmise otsustamisse kaasati kõik teadaolevad hageja võlakirjainvestorid, et saada neilt tagasisidet nii laenu andmise valmiduse kui ka laenu ja tagatiste indikatiivsete tingimuste kohta (kd VII tl 46-49). Lisaks teavitati investoreid kavatsusest tõsta NHRE osalus selleks spetsiaalselt loodava SPV omandisse ning asjaolust, et käsundiandjaks SPV osa hoidva advokaadibüroo osas jääb kostja, kes tegutseb kõikide investorite huvides (vt otsuse p 12, kd VII tl 50-51). Kostja on selgitanud, et Nord Hill Solutions OÜ poolt võeti laenu mõistlikel turutingimustel ning ükski krediidiasutus 14 ei olnud valmis laenama raha ettevõttele, kelle puudusid vahendid laenu jooksvaks teenindamiseks. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja on teinud praeguseks kujunenud olukorras järelduse, et investeerimisprogrammiga jätkamine oli kahjulik. Kohus leiab, et täiendava laenu võtmisel lähtuti sellel ajahetkel olemasolevast informatsioonist ning oodati Rumeenia kinnisvaraturu hindade tõusu. Sellele tugines NHLP juhatus (29.03.2011, NHLP võlakirjainvestorite infokoosolek: „Edasine tegevusplaan“ kd II tl 212). 18.

§ 1671lg 1 esimese eeldusena peab mõjutajal olema mõju osaühingu üle.

Mõju, mille ärakasutamine on

§ 1671

lg 1 järgi mõjutaja vastutuse koosseisu elemendiks, on mõjutaja niisugune faktiline või õiguslik positsioon, mis on piisav, mõjutamaks kahjustatava ühingu juhtorgani liikmeid rikkuma oma seadusest või ühingusisestest suhetest tulenevaid kohustusi. Mõju osaühingule tähendab, et mõju omatakse osaühingu juhtimise seisukohast oluliste otsuste tegijatele (eelkõige juhatuse või nõukogu liikmetele). Mõju peab olema oluline, st just selle positsiooni tõttu peab olema võimalik mõjutada juhtorgani liiget tegutsema osaühingule kahjulikult. Selline mõju võib olla nii ühinguõiguslik (tuleneda nt olulise osaluse omamisest mõjutatavas äriühingus), aga nt ka majanduslik või isiklik. Üksnes mõju omamisest

§ 1671lg-s 1 sätestatud rikkumise tuvastamiseks aga ei piisa.

Isik peab selles sättes nimetatud mõju ka ära kasutama eesmärgiga panna osaühingu juhtorgani liige osaühingut kahjustavalt käituma. Mõju ärakasutamine ehk mõjutamine tähendab, et algatus ühingut kahjustavaks käitumiseks peab tulema mõjutajalt. Samas ei pea mõjutatav isik olema oma kohustusi rikkudes teadlik mõjutaja eesmärgist kahjustada osaühingut ega soovima ise osaühingut kahjustada. Selleks, et isik kvalifitseeruks

§ 1671

lg 1 mõttes osaühingu mõjutajaks, ei piisa üksnes sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Osaühingu mõjutamine kujutab endast nõu andmisega võrreldes intensiivsemat ja teistsuguse sisuga tegevust. Mõjutamine

§ 1671

lg 1 mõttes on eesmärgipärane tegevus, mille sihiks on panna juhtorgani liige käituma nii, nagu mõjutaja soovib. Kuigi

§ 1671

lg 1 sõnastuse järgi on mõjutaja vastutuse sisuks ühingu suhtes eksisteeriva mõju ära kasutamine, ei tähenda see, et mõjutaja peaks mõjutamisest mingit kasu saama. Mõjutamisest kasusaaja vastutus on eraldi reguleeritud

§ 1671

lg-s 3, mille kohaselt vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.

  1. Puudub vaidlus, et NHRE nõukogu otsused võeti vastu nõukogu liikmete poolt ühehäälselt (kd III tl 180-194). Sellest lähtuvalt ei saanud kostja läbi oma töötaja mõjutada NHRE nõukogu poolt vastu võetud otsuseid, sest kõik otsused oleksid ka ilma kostja töötajata samal kujul vastu võetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja töötaja täiendavalt tegi midagi, mis mõjutas NHRE nõukogu selliselt hääletama. Lisaks sellele, NHLP ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE nõukogu heakskiit ei mõjutanud NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes, sest NHLP juhatusel oli ühingu ees olevast hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenev kohustus järgida üksnes nõukogu põhjendatud soovitusi.
  2. Hageja heidab kostjale ette kostja seotust võlakirjade lunastustähtaja pikendamisega. Hageja toob välja, et kostja omas NHLP juhtkonna üle mõju suurima grupi investorite esindajana aastatel 2006-
  3. Kui kostja ei oleks nõusolekut andnud, oleksid investorid saanud nõuda võlakirjade ennetähtaegset lunastamist. Puudub vaidlus, et emitendi võlakirjade pikendamiseks oli vaja 2/3 investorite nõusolekut. Samuti puudub vaidlus, et kostja portfellikliendid, keda kostja võlakirjade pikendamise 15 hääletustel esindas, moodustasid maksimaalselt 42% kõikidest investoritest. Seega pidi võlakirjade lunastustähtaja pikendamiseks hääletama selle poolt veel vähemalt 25% investoritest. Kohtu hinnangul ei saanud kostja kunagi võtta ainuisikuliselt vastu investeerimisprogrammi pikendamise otsust.
  4. 30.12.2012 tegi NHLP juhatus investoritele ettepaneku investeerimisprgrammi pikendamiseks kuni 31.03.2015 (kd III tl 204-205). 10.01.2013 võlakirjade pikendamisel hääletas kostja investeerimisprogrammi pikendamise poolt, esindades investoreid, kelle võlakirjade kogumaht moodustas 2 783 000 eurot (kd III tl 206-209). Puudub vaidlus, et emissiooni kogumaht oli 8 467 000 eurot, siis moodustasid kostja poolt esindatud investorid 32,87% kõikidest investoritest. Seega oli vaja täiendavalt vähemalt 34% investoritest häältest. Puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oli kostja otsusega või kostja mõjutusel vastuvõetud otsusega. Esitatud asjaoludest ei selgu, millist konkreetset NHLP või NHRE juhtorgani liiget on kostja tahtlikult mõjutanud NHLP jaoks kahjulikult tegutsema (vt otsuse p-d 18-19). Üksnes asjaolu, et NHRE nõukogus oli kostja töötaja või et kostja omas NHRE aktsiaid ei tähenda, et kostja on kedagi reaalselt mõjutanud. Ühingu emaettevõtja omanik ei ole automaatselt käsitletav mõjutajana

§ 167¹ lg 1 mõttes.

Vastutuse tekkimiseks peab hageja tõendama reaalset tahtlikku mõjutamist, mitte üksnes teoreetilist võimalust kellegi mõjutamiseks. Tõendamata on asjaolu, et konkreetne kostja poolt mõjutatud juhtorgani liige võttis vastu konkreetse NHLP-le kahjuliku otsuse, mille vastu ta oleks pidanud muidu otsustama ja selline otsus on NHLP-le kahju tekitanud.

  1. 02.03.2015 toimus NHRE nõukogu koosolek, kus otsustati investorite üldkoosoleku toimumine (kd IV tl 6-8). Nimetatud koosolekul tegi kostja töötaja Tõnis Nõmmik ettepaneku üldkoosoleku päevakorrapunktideks. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud asjaolu kostja õigusvastast käitumist, sest ainuüksi üldkoosoleku päevakorrapunktide ettepaneku tegemine ei tähenda mõjutamist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et konkreetne kostja poolt mõjutatud juhtorgani liige võttis vastu konkreetse NHLP-le kahjuliku otsuse. Muuhulgas on arutatud projekti edasisi arenguid, sh pankroti võimalust. Kuigi NHLP juhatus saatis 28.07.2015 investoritele infokirja ja ettepaneku investeerimisprogrammi pikendamise osas (kd IV tl 24-26), siis vaatamata sellele, et sellise soovituse tegi kostja töötaja Tõnis Nõmmik, oli selle aluseks 17.04.2015 NHLP võlakirjaomanike koosoleku otsus (kd IV tl 19-21). Nimetatud koosolekul võeti vastu otsus, et projektiga tuleks jätkata otsustele vastaval viisil ning mitte valida pankrotti. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu kostja õigusvastast käitumist ega juhtorgani liikme mõjutamist eeltoodud otsuse vastuvõtmisel. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja töötaja Tõnis Nõmmik mahitas võlakirjade lunastustähtaega pikendama. Puuduvad tõendid, et kostja on seotud maaklerilepingu sõlmimisega, sest see on sõlmitud NHLP juhatuse liikme Kaie Trump’i poolt (kd VII tl 270-273). Vaatamata võlakirjakirjaomanike koosoleku otsusele esitati NHLP juhtorgani liikme poolt maakohtule 12.08.2015 pankrotiavaldus (kd IV tl 28-31).
  2. Kohus leiab, et kaks esimest teokoosseisu elementi VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus

§ 167

¹ lg-ga 1 on tõendamata (kostjal oli oluline mõju hageja üle ja kostja kasutas seda ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema hagejat kahjustavalt). Seega ei analüüsi kohus teisi teokoosseisulisi elemente. Täiendavalt, isegi kui eeldada teokoosseisu esinemist, siis

§ 167

¹ nimetatud rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eelduseks on lisaks rikkumise ja kahju olemasolule põhjuslik seos sellise rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Põhjuslik seos avaldub seejuures 16 järjestikuste sündmuste ahelas, kus mõjutamine peab põhjustama juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ning seejärel peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju. Kahju peab olema VÕS § 1045 lg 3 mõttes hõlmatud

§ 167¹ lg 1 kaitse-eesmärgiga.

Hageja kahjust 8 465 000 eurot moodustab Jaagupi SRL-ile antud laenust. Nimetatud kahju saab olla põhjuslikus seoses väidetavate rikkumistega seoses laenu andmise ja maade ostmisega, mille osas on kohus tuvastanud aegumise (vt otsuse p-d 8-11). Nimetatud kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt toime pandud teiste võimalike rikkumistega pärast 29.03.

  2. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et investeerimisprogrammi tingimustest ega seadusest ei tulene, et kostja töötaja häälel oli NHRE nõukogus suurem kaal või et otsuseid võeti vastu teisiti kui häälteenamusega. V
  3. Järgnevalt analüüsib kohus heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kui kahju tekitanud isiku tegu sisaldab vaid osa

§ 1671

lg-s 1 sätestatud teo tunnuseid, saab seda tegu pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kohus on leidnud, et hageja pidi olema teadlik

  1. a laenu andmise ja maade omandamise tehingute asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist, so enne 29.03.
  2. Hageja võttis täiendava laenu 16.07.2012 ning ka sellest tulenev kahju hüvitamise nõue on aegunud, sest hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada enne 29.03.
  3. Teised kostjale etteheidetavate teod (võlakirjade lunastustähtaja pikendamine 10.01.2013, pankrotiavalduse esitamata jätmine, majandusaasta aruannete esitamata jätmine, informatsiooni varjamine NHLP juhatuse ees) ei ole kostja poolt toime pandud õigusvastased teod ning need ei saa olla rikkumised, mis on põhjuslikus seoses nõutava kahjuga. VI
  4. 23.05.2017 esitas hageja 18.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse (kd VIII tl 81-84). Hageja selgitab, et parandused on olulised, vältimaks hilisemas menetlusstaadiumis hageja poolt esitatud seisukohtade vääriti mõistmist või tõlgendamist. Kostja vaidleb protokolli parandamise taotlusele vastu, sest taotletud parandused ei mõjuta asja sisu ega puuduta muudes menetlusdokumentides kajastamata seisukohtasid. Kohus ei nõustu protokolli parandamise taotlusega, sest protokolli sisu vastab TsMS § 50 sätestatule ning kohtuistungil toimunule. Protokoll ei ole stenogramm vaid kajastab menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi protokolli märgitakse poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Hageja poolt protokolli lisatud laused on kajastatud kirjalikes dokumentides. Nimetatud asjaolu on kohus kohtuistungil hageja esindaja sõnavõtu osas ka märkinud (18.05.2017 kohtuistungi protokoll, kd VIII tl 72). VII
  5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 17 Hageja taotleb TsMS § 162 lg 4 kohaldamist, sest kostja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja on venitanud hagile sisulise vastuse esitamisega ning esitanud põhjendamatuid taotlusi, mis on takistanud asja lahendamist mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (nt vaheotsuse taotlus). Hagi rahuldamata jätmise korral oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine vastuolus menetluskulude hüvitamise kui ühe kahju hüvitamise erivormi põhimõtetega. See on ebaõiglane ka NHLP võlausaldajate suhtes, kes enamuses on kostja kliendid, kes on saanud võlakirjade omanikuks kostja poolt investeerimisteenuse osutamise tulemusena. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kohtupraktikas on nimetatud sätet kohaldatud töövaidluste lahendamisel, kus käsitatakse töötajat töösuhte nõrgema poolena, sest riigil on kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Asjaolu, et kostja kasutab oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud võimalusi ei ole piisav, et ette heita menetlusosalise pahatahtlikust. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.
  6. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud (207,5 t) 31 317,50 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja õigusabi tunnihinnaks on 150 eurot käibemaksuta (aprillis
  7. a 160 eurot). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Esmalt viitab hageja, et kostjal oli võimalik kasutada lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat. Kostjal on Eesti suurimate advokaadibüroode suurusega võrreldav juriidiline osakond ja kostja poolt lepingulise esindaja kasutamisega seotud kulud ei ole vajalikud. Samuti on kostja menetluskulud osaliselt põhjendamatud TsMS § 169 lg 3 alusel. 17,5 t on seotud kostja taotlusega saada menetluskulude katteks tagatist, 18,25 t on seotud kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks, 5,5 t on seotud kostja taotlusega hagi läbivaatamata jätmiseks. Õigusabikulud sellises mahus ei ole ka sisuliselt põhjendatud ning kostja menetluskulude nimekirja tuleb suhtuda reservatsiooniga.
  8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtul tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja sisu oli kostjal õigus kasutada menetluses advokaadist lepingulist esindajat. Ainuüksi asjaolu, et kostja struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja mõistmata. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud, et kohtuistungil esindas kostjat kaks advokaati. Arvestades asja olemust on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind 150 eurot mõistlik. Menetluskulud on käibemaksuta. Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud esindaja kulud:  perioodi 18.04.2016 kuni 02.11.2016 eest: hagiavaldusega tutvumine, andmete kogumine, 27.04.2016 ja 06.06.2016 taotluste koostamine, 14.10.2016 vastuse koostamine 40 t; 01.11.2016 eelistungi ettevalmistamine (kaks esindajat) 4 t; 01.11.2016 eelistungil osalemine (kaks esindajat) 2,5 t ja protokolliga tutvumine (kaks esindajat) 0,5 t; 18  perioodi 03.11.2016 kuni 22.05.2017 eest: 16.11.2016 taotluse koostamine 1 t; hageja täiendavate menetlusdokumentidega tutvumine, tõendite analüüs, seisukoht määruskaebusele ja 05.04.2017 vastuse koostamine 40,5 t; 18.05.2017 kohtuistungi ettevalmistamine (kaks esindajat) 6 t; 18.05.2017 kohtuistungil osalemine (kaks esindajat) 1,5 t ja protokolliga tutvumine 0,5 t. Kokku on vajalikud ja põhjendatud kostja esindaja kulud (111,5 t x 150 eurot) 16 725 eurot. Hageja on kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasunud tagatist 12 500 eurot (IV kd tl 146-147, VII kd tl 124-125).
  9. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.