← Eesti

2-17-13520/33

Obsah (8)§ 187§ 430§ 432§ 645§ 150§ 462§ 661§ 168

Tsiviilasi nr: 2-17-13520 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2019, T

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Kohtu selgitused Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-17-13520 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. 12.09.2017 esitas osaühing X (hageja) hagiavalduse Y (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1474 euro ja seisuga 31.08.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 2517 eurot saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.01.2017 müügilepingu nr 1-17/01 (leping) 48 tonni sinepiseemnete müügiks. Vastavalt lepingu p-le 5.4 oli hinnaks 22 080 eurot. Kaup tarniti nõuetekohaselt ja kahe partiina. Esimene kauba partii, koguses 24 tonni, tarniti kostjale transpordivahendiga LKV 584BKS, 262YJF 30.01.2017 ning laaditi maha 04.02.
  2. Teine kauba partii, koguses 24 tonni, tarniti kostjale transpordivahendiga LKV 251TKM, 794YJG 31.01.2017 ning laaditi maha 04.02.
  3. Kaup vastas koguselt ja kvaliteedilt lepingutingimustele. Kummagi partii eest esitas hageja kostjale arve 11 040 eurot. Kostja ei täitnud kohaselt oma lepingu alusel tekkinud maksekohustust. Arvete nr 01/17 ja 02/17 maksetähtaeg oli 07.02.
  4. 23.02.2017 laekus kostjalt hagejale eelnimetatud arvete alusel lepingus sätestatud maksekohustuste täitmiseks 17 880 eurot. Kostja oli maksetega viivituses ja tasus 1200 eurot vähem. Lisaks kandis hageja kauba ekspertiisiga seonduvaid kulusid 274 eurot. Ekspertiisi tegi C. Kostja keeldus kõikidest hageja nõuete täitmistest ja ettepanekutest.
  5. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus see jätta rahuldamata. Üks sinepiseemnete partii (tarnitud autol 251TKM, 794YJG) ei vastanud lepingutingimustele. Prahtlisand ei tohtinud ületada mahult 2%. Kõnealuse partii puhul oli prahtlisand 3,11%. Kostja teatas kauba mittevastavusest kohe hagejale. 22.02.2017 tegi hageja hinna alandamise avalduse. Ekspertiisikulude nõude 274 euro kohta ei esitatud selgitusi, mis kuludega sisuliselt tegemist oli ning millisel põhjusel pidanuks need kinni maksma kostja. Kostja hinnangul oli alusetu ka hageja viivisenõue, sest kostja ei võlgnenud hagejale midagi.
  6. Harju Maakohus jättis 17.08.2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
  7. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt palus hageja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
  8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
  9. 14.03.2019 esitasid pooled ringkonnakohtule allkirjastatud kompromisslepingu (kompromissi), mille paluvad kohtul kinnitada ning sellega seoses tsiviilasja menetluse lõpetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  10. Kolleegium leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada. 8.

§-st 430 tulenevalt võivad menetluse pooled käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-17-13520 ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

9. Pooled on kohtule avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432järgi.

10. Seoses kompromissi kinnitamisega tühistab ringkonnakohus

§ 645lg 1 alusel maakohtu otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

11. 20.09.2018 tasuti apellatsioonkaebuselt riigilõiv 325 eurot. Hageja taotles poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 kuulub hagejale tagastamisele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 162 eurot 50 senti. Hageja palus kanda tagastatav riigilõiv hageja Swedbanki arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 12. Pooled on taotlenud, et kohus asendaks kompromissi kinnitava määruse avalikustamisel arvutivõrgus poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustaks poolte registrikoode ega aadressi.

§ 462lg 2 ja § 463 lg 2 rahuldab kolleegium selle taotluse.

13.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani määruse kättetoimetamisest arvates. 14.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.