RIIGIKOHUS pÕrusBapUSLIKKUSE rÄnBrBvALVE KoLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-l 5 26. märts2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Peeter Roosmaja Tambet Tampuu Ütar Teppo kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni l 1. märtsi 2019. a otsuse nr 92 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rahvastikuregistris oli Ülar Teppo elukohaks alates l . märtsist 2018 märgitud Rae vald. Enne seda oli tema elukoha andmete muutmist taotlenud selle eluruumi omanik, mille aadress oli varem registris märgitud Ü. teppo elukoha aadressina. 2. Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond saatis Ü. Teppole 25. aprillil 20l8 rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile kirja, milles andis teada' et tema elukoha andmed kustuvad registrist 2019. ajaanuaris, mil jõustub uus rahvastikuregistri seadus (RRS). Kirjas selgitati, et registrijärgse elukoha puudumine takistab erinevate riigi ja omavalitsuse teenuste kasutamist, samuti valimistel osalemist. Siseministeerium saatis 31. oktoobril 20l8 Ü. Teppole e-kirja, milles tuletas meelde, et tema elukoha andmed kustuvad peatselt. Z.jaanuaril 2019 jõustus uue rahvastikuregistri seaduse $ 110, millest tulenevalt kaotasid kehtivuse elukoha andmed, mis olid varem registrisse kantud kohaliku omavalitsuse täpsusega eluruumi omaniku nõudmisel. Sellel alusel kaotasid registris kehtivuse ka Ü. Teppo elukoha andmed. 3. Riigikogu valimiste päeval, 3. märtsil 2079, saatis Ü. Teppo riigi valimisteenistusele avalduse, milles soovis Riigikogu valimistel hiiäletada valimisringkonnas nr 12 üles seatud kandidaadi poolt. Ü. Teppo selgitas avalduses, et üritas korduvalt hiiäletada elektrooniliselt, kuid sai teada, et ta ei ole kantud rahvastikuregistrisse. Ü. teppo ei pidanud õigeks enda kui sünnijärgse Eesti Vabariigi kodaniku kustutamist rahvastikuregistrist pikemaajalise Eestist eemalviibimise tõttu ning nõudis õigust valimistel osaleda. 4. Riigi valimisteenistus vastas 3. märtsi| 2019 Ü. Teppole, et e-posti teel hiiäletada ei saa. Valimisteenistus selgitas, et rahvastikuregistris aadressi puudumisel saab isik esitada elukohateate 5-19-15 vastavasse omavalitsusse ning ta võetakse kiirendatud korras registrisse. Sellisel juhul saab ta veel valimispäeva jooksul minna elukohajärgsesse valimisjaoskonda hiiäletama. 5. Ü. Teppo esitas 6. märtsil 20t9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse 3. märtsi 2019.a toiming, millega jäeti lugemata kaebaja e-posti teel saadetud hääl, või kohustada lugema kaebaja hääl antuks kaebuses nimetatud kandidaadi poolt. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada kehtetuks Riigikogu valimise tulemused ja korraldada uued valimised. 6. Kaebaja selgitas, et viibib alates 4. veebruarist 2019 Tenerifel. Sellest, et rahvastikuregistrist on kustutatud tema elukoha andmed ruumi omaniku nõudmisel, sai ta teada siis, kui proovis korduvalt elektrooniliselthääletadaajavahemikul 24.veebruaristkuni 27.veebruarini2019.Hiiäletadakaebajal ei õnnestunud, sest ta ei olnud kantud Rae valla valimisjaoskonna nr l valijate nimekirja. Seejäiel otsustas kaebaja pidada oma peamiseks elukohaks Eestis Pärnu linna. Kaebajal ei olnud võimalik minna 3. märtsil 2019 valimisjaoskonda valima, kuna ta ei viibinud Eestis, samuti puudus tal Eestis eluruum, mille ta oleks saanud kiirendatud korras enda elukohana registrisse kanda. Kaebaja põhiõigusi rikkus see, et ta ei saanud registris elukoha puudumise tõttu hääletada Riigikogu valimistõl. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 40 lõige 2, š 25lõiked 2_8 ja$ 83 lõiked l-3 on põhiseadusega vastuolus. Kaebajale oleks tulnud tagada õigus osaleda Riigikogu valimistel RKVS $ 25 lõike l alusel. Samuti oleks tulnud kaebaja e-posti teel saadetud hääle suhtes kohaldada analoogia korras RKVS $ 52 lõigetes 1_4 sätestatud kirja teel hääletamise reegleid. Digitaalselt allkirjastafud hääl vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 20|4. a mzižiruse rlr 9l0l20l4 nõuetele (artiklid 28 ja 38). 7. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 1 l. märts12019. a otsusega tt 92Ü. Teppo kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja riigi valimisteenistuse toimingut, millega jäeti lugemata kaebaja hääl kandidaadi poolt, kelle poolt kaebaja soovis hääletada. Valimiskomisjon selgitas, et Riigikogu valimisi korraldatakse Riigikogu valimise seaduse alusel. Hääletamise viisid on seaduses sätestatud ammendavalt ja htiäletamistulemuste kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult seaduse kohaselt antud hiiäled. E-kirja vahendusel ei võimalda seadus häält anda, samuti rikuks selline võimalus hiiäletamise salajasuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) $ 60 ja RKVS $ 1 lõige 2). Kaebajal oli võimalus esitada valla- või linnavalitsusele rahvastikuregistrisse kandmiseks elukohateade, mille alusel tema elukoha andmed oleks kantud rahvastikuregistrisse. Seejärel oleks kaebaja kantud valijate nimekirja ja ta oleks saanud hääletada 2019. a Riigikogu valimistel. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Riigikogu valimise seaduse sätete põhiseaduspärasuse hindamine ole komisjoni pädevuses. 8. 14. märtsil 20l9 esitas Ü. Teppo Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni l l. märtsi 2019. a otsuse nr 92 peale. 9. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l5. märtsil 20|9 Ü' Teppo kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD l0. Kaebaja palub Riigikohtul tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni l l. märtsi 20t9. a otsus ttr 92 ja tunnistada õigusvastaseks toiming, millega jäeti kaebaja e-posti teel saadetud hääl lugemata, või 2(
- s)5-19-l 5 kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistust nimetatud toimingut tegema. Kaebaja soovib valimistulemuste kehtetuks tunnistamist ja uute valimiste korraldamist. 1l. Kaebaja jiiäb oma 6. märtsi 20|9. a kaebuse seisukohtade juurde ja leiab, et vaidlustatud toiming rikub tema põhiõigusi. Riigikogu valimise seaduse sätted, mis nõuavad Riigikogu yalimistel hžiäletamiseks registreeritud elukoha olemasolu (RKVS $ a0 lõige 2, $ 25 lõiked 2-8, $ 83 lõiked 1_3) on vastuolus PS $-ga 1l, $ 56 lõikega l ning $-dega 57 ja60. Rahvastikuregistrijärgse elukoha nõue aktiivse valimisõiguse teostamise eeldusena on aga põhiseadusega vastuolus. Kaebaja selgitas täiendavalt, et ta on korduvalt püüdnud ennast mõnda eluruumi sisse kir|utada, kuid see ei ole õnnestunud. 12. Kuna kaebajat ei kantud põhiseadusevastaselt valijate nimekirja, oleks riigi valimisteenistus või Vabariigi Valimiskomisjon pidanud kaebaja põhiõiguste kaitseks võimaldama tal valida e-kirja teel, kohaldades elektroonilise hiiäletamise või kirja teel hžiäletamise kohta käivaid reegleid. Valimiskomisjon viitas RKVS $ 83 lõikele 2' millre kohaselt saab elukoha kanda registrisse kohaliku omavalitsuse täpsusega, kui elukohateate esitajal pole võimalik esitada eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku nõusolekut. Kaebajal puudus võimalus taotleda enda kandmist valijate nimekirja, kuna tal puudub elukoht Eestis ning rahvastikuregistri seadus ei võimalda sellisel juhul elukohta registrisse kanda. RRS $ 84 lõike 1 punktid l_5 annavad aluse sellisel juhul elukoha registrisse kandmisest keelduda. Seetõttu jtiäb ebaselgeks, kas kiirendatud korras valijate nimekirja koostamise aluseks peab olema kaebajal sel ajal kasutatav eluruum või mitte. RRS $-d 83 ja 84 on vastuolus PS $-ga 60 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. veebruari2007. a otsus asjas Tatishvili vs. Venemaa, nr 1509/02). 13. Valimiskomisjon jättis kaebaja hääle lugemata, viidates põhjendamatult hääletamise salajasuse põhimõttele. Komisjon oleks pidanud põhjendama, kelle subjektiivseid õigusi salajasuse põhimõttest loobumine oleks riivanud. Õige ei ole ka valimiskomisjoni seisukoht, et kaebaja jäi võimalusest hiiäletamisel osaleda ilma oma tegevusetuse tõttu. Kaebajal ei olnud võimalik tulla valimispäeval Hispaaniast Eestisse hääletama. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas vaidluse all küsimus, kas riigi valimisteenistus elektrooniliselt antud htiälte lugemisel (RKVS $ 60') või Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste kindlakstegemisel (RKVS $ 6l) oleks pidanud kaebaja 3. märtsi 2019. a e-kirjas edastatud tahteavalduse lugema hääletamiseks ning arvestama kaebaja hääle selle valimisringkonna nr 12 kandidaadi poolt antud hiiälte hulka, kelle poolt kaebaja soovis hžiäletada- 15. Kolleegium on seisukohal, et ei riigi valimisteenistus ega Vabariigi Valimiskomisjon poleks saanud arvestada valimispäeval e-kirja teel saadetud häält hääletamistulemuste kindlakstegemisel ning seda sõltumata kaebaja digiallkirja kehtivusest. Hääletamise viisid Riigikogu valimisel on seaduses ammendavalt reguleeritud ning Vabariigi Valimiskomisjon ei saa lubada htiäleõiguslikul isikul hiiäletamist viisil, mida seadus ette ei näe. 16. Seaduses on sätestatud erinevate hiiäletamisviiside (elektrooniline hiiäletamine, hžiäletamine välisesinduses, hiiäletamine kirja teel, eelhääletamine väljaspool elukohajärgset jaoskonda, eelhääletamine valija asukohas, hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja hoolekandeasutuses, hääletamine kodus) kasutamise tingimused ja kord (erinevate hiiäletamisviiside kasutamine on ajaliselt, isikuliselt, ruumiliselt, tehniliselt või muul alusel piiratud). Kõigi hääletamisviiside 3 (
- s)s-19-15 kasutamise eelduseks on isiku kandmine valijate nimekirja. Hžiäletamist digitaalselt allkirjastatud avaldusega valimisseadus ei võimalda. Samuti pole valimispäeval võimalik hääletada elektrooniliselt ega kirja teel nagu kaebaja analoogia alusel soovis. Selline regulatsioon on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vajadusegatagadavalimiste tähtaegne ja kiire korraldamine ning usaldusviiärsus ega ole põhiseadusega vastuolus. 17. Vaidlustades 3. märtsi 20|9. a toimingut, tugineb kaebaja väitele, et teda ei olnud valijate nimekirjas siis, kui ta soovis elektrooniliselt hääletada (2l. veebruarist kuni 27.veebruarini 20l9). Kaebaja elukoha andmed olid kantud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega, kuid kustusid tõepoolest 2. jaanuari|2019 (RRS $ l 10 alusel), mistõttu kaebajat ei kantud Riigikogu valimisteks koostatud valijate nimekirja. Kaebusest nähtub, et kaebaja sai oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 24.veebruari| 2019. fuigi valimisteenistuse poole pöördus kaebaja aga alles valimispäeval 3. märtsil 2019, kui oli möödas selle väidetava õigusrikkumise vaidlustamise tähtaeg (RKVS $ 68 lõike l kohaselt tuleb avaldus esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval rikkumisest arvates), samuti oli lõppenud elektrooniline hääletamine. 18. Kolleegiumi hinnangul on Riigikogu valimise seaduse ja rahvastikuregistri seaduse sätted, mis seovad Riigikogu valimistel hiiäletamise võimaluse valijate nimekirja kaudu rahvastikuregistrijärgse elukohaga, põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium nõustub kaebajaga, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha nõue hžiäletamise eeldusena riivab PS $-s 60 tagatud aktiivset valimisõigust, kuid leiab, et riive ei ole ülemäärane. Rahvastikuregistri seadus ei piira liikumisvabadust ega õigust vabalt valida elukohta (PS $ 34). Inimesel, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht, on võimalik eelhžiäletamise esimesest päevast kuni valimispäevani nõuda elukoha registrisse kandmist RRS $ 83 lõigete l ja 2 alusel. RRS $ 83 lõige 2 võimaldab seejuures kanda elukoha andmed rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega. 19. RRS $ 83 on valimiste korraldamisega seotud erisäte, mille eesmärk on kaitsta aktiivse valimisõiguse kandjaid nende põhiõiguste liigse piiramise eest ja tagada valimistel osalemise võimalus ka inimestele, kelle elukoht ei olnud valijate nimekirjade koostamise ajal registrisse kantud. Seetõttu on RRS $ 83 lõige 2 tõlgendatav viisil, et selle alusel tuleb elukoht registrisse kanda ka sellise elukohateate alusel, kus on elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse üksus ilma eluruumi aadressita. oluline on märkida, et RRS $ 83 lõike 2 alusel registrisse kantavad elukoha andmed on ajutised, kaotades kehtivuse 30 päeva pärast (RRS $ 83 lõige 3). 20. Valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus sellele omavalitsusüksusele, kus elukoht soovitakse registreerida (RKVS $ 25 lõike 2 esimene lause). Avaldus vaadatakse läbi ja omavalitsusüksus kannab elukoha registrisse viivitamatult (RKVS $ 25 lõike 2 teine lause ja RRS $ 83 lõige l), misjärel kantakse hääleõiguslik isik vastava valimisjaoskonna valijate nimekirja (RKVS $ 25 lõiked 3 ja 4, RKVS $ 19 lõike l punkt 4). 2l. Ka kaebajal oli välismaal viibides võimalik esitada avaldus oma elukoha registreerimiseks kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega ja taotleda enda kandmist valijate nimekirja. Seega ei saanud kaebaja valimispäeval kasutada oma õigust hääletada mitte seetõttu, et elukoha nõue takistas tema kandmist valijate nimekirja, vaid eelkõige põhjusel, et valimispäeval sai hiiäletada ainult Eestis elukohajärgses valimisjaoskonnas, kaebaja aga viibis valimispäeval välismaal. Kaebaja ei saanud loota, et välismaal viibides on tal võimalik vaidlusalune probleem lahendada valimispäeval. Elektrooniliselt oleks kaebaja saanud hääletada siis, kui ta oleks kantud valijate nimekirja enne elektroonilise hiiäletamise lõppu. Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kantakse muudatused valijate nimekirjas vähemalt korra päevas ka elektroonilise hääletamise süsteemi (RKVS $ 4s3 4(
- s)5-19-15 lõige 2). See oleks võimalik olnud eelkõige juhul, kui kaebaja oleks oma õiguste väidetava rikkumise kohta esitanud kohe avalduse riigi valimisteenistusele (RKVS $ 68). lfitudes puudub kolleegiumil põhjus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks ning hžiäletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu jätab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse $ 46lõike l punktile 2 tuginedes Ü. teppo kaebuse rahuldamata. 22. Eeltoodust 6 Ivo /tu Peeter Roosma Tambet Tampuu s
(5)