RIIGIKOHUS pÕm spapUSLIKKUSE rÄnprpvAlvE KoLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-r9-r4
- märts2019 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Eerik Kergandberg ja Malle Seppik Heiki Lille kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
- märtsi
- a otsuse nr 93 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON J žitta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK
- Heiki Lill esitas
- märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et suurelt hulgalt Eesti Vabariigi kodanikelt on ebaseaduslikult ära võetud valimisõigus ning seetõttu tuleks
- a
- märtsil toimunud valimised tunnistada kehtetuks ja korraldada uued valimised. Kaebaja hinnangul piirati nende Eesti Vabariigi kodanike valimisõigust, kellel puudub elukoht Eestis, kuna kõigil inimestel ei ole võimalik ennast oma elukohta sisse kirjutada põhjusel, et eluaseme omanik ei ole selleks nõusolekut andnud. Kaebaja viitas põhiseaduse (PS) $-dele 56, 57 ja
- Yabariigi Valimiskomisjon jättis l
- märtsi
- a otsusega nr 93 H. Lille kaebuse Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud kaebust allkirjastanud, nagu nõuab RKVS $ 7l lõige
- Samuti polnud kaebaja selgitanud, millist valimiste konaldaja toimingut ta vaidlustab ning kuidas see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei vastanud kaebus RKVS $ 70 nõuetele.
- Vabariigi Valimiskomisjon selgitas otsuses, et valijate nimekirja kandmiseks ei ole vajalik, et valijal oleks olemas rahvastikuregistrisse kantud aadressitäpsusega elukoht. Rahvastikuregistri seadus võimaldab kanda valija elukoha andmed rahvastikuregistrisse ka linna ja linnaosa või valla täpsusega ning Riigikogu valimise seadus võimaldab kanda sellised isikud valijate nimekirja. Rahvastikuregistri seaduse alusel on võimalik kanda elukoha andmed registrisse ka siis, kui isik ei ole eluruumi omanik ja puudub eluruumi omaniku nõusolek.
- H. Lill esitas l
- märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
- märtsi
- a otsuse peale. s-19-t4
- Vabariigi Valimiskomisjon saatis l
- märtsil 2019 H. Lille kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
- Riigikohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi 2019.a otsus on õigustühine, Riigikogu valimiste tulemused tuleb tunnistada kehtetuks ning korraldada erakorralised valimised.
- Valijate nimekirja ei kantud ning Riigikogu valimistel ei saanud hiiäletada suur hulk isikuid, kelle elukoht rahvastikuregistris oli märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Kaebaja viitab PS $-dele 56, 57 ja 58 ning leiab, et sellega piirati Eesti kodanike põhiseaduslikke õigusi. Valimisõigus oli seafud sõltuvusse kodanike varalisest olukorrast. Tema kui kandidaadi huvides on võimalikult suur hiiäletamisest osavõtvate inimeste hulk.
- Kaebaja arvates vastas tema kaebus RKVS $-de 69 ja 70 nõuetele' kuna rikuti tema kui kandidaadi subjektiivset õigust saada valituks. Haldusmenetluse seaduse järgi peab haldusorgan informeerima taotlejat puudustest ning andma taotluse esitajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja jattis kaebuse ekslikult allkirjastamata, kuid Vabariigi Valimiskomisjon ei nimetanud kirjavahetuses kaebaj aga ühtegi puudust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike l kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hžiäletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hiiäletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks.
- Kaebaja on pöördunud Riigikohtu poole, kuna leiab, et tema kui kandidaadi õigusi rikub see, et Riigikogu valimistel ei saanud osaleda valimisõiguslikud isikud, kelle elukoht oli rahvastikuregistris miirgitud üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Tema
- märtsi
- a kaebuse, milles kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil seadusrikkumise tõttu valimised kehtetuks tunnistada, jattis komisjon aga alusetult läbi vaatamata.
- Kolleegium mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni l1.märtsi 20I9.a otsuse nr93 tühistamist, tema 7.märtsi 20l9.a kaebuse läbivaatamist ja rahuldamist ning hääletamistulemuste kogu riigis kehtetuks tunnistamist põhjendusega, et õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada oluliselt hžiäletamistulemust (RKVS $ 46 lõige 2).
- Kolleegium nõusfub Vabariigi Valimiskomisjoni hinnanguga, et valimiskomisjonile esitatud kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu oli valimiskomisjonil õigus jätta see RKVS $ 7l lõike 3 esimese lause alusel läbi vaatamata.
- Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks (RKVS $-d 69 ja70). Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb muu 2
(4)5-19-r4 hulgas märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS $ 7l lõike l punkt 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (RKVS $ 7l lõike l punktid a ja 5). Kaebaja viitas valimiskomisjonile esitatud kaebuses põhiseaduse sätetele ja valimisõiguse piiramisele ning täpsustas Riigikohtule esitatud kaebuses, et tema kui kandidaadi õigust saada valituks rikkus See, et Riigikogu valimistel ei saanud hiiäleõiguslikud kodanikud kasutada oma õigust valida. Seega leiab kaebaja, et Riigikogu valimistel piirati aktiivset valimisõigust (PS $ 57) ning rikuti seeläbi tema passiivset valimisõigust (PS $ 57 ja $ 60 lõige 2).
- Kolleegiumi arvates on küll võimalik mõista kaebaja kui Riigikogu valimiste kandidaadi huvi selle vastu, et valimised toimuksid seadustega kooskõlas, kuid kaebaja ei ole kaebustes toonud välja ühtegi seadusesätet, mida valimiste konaldamisel oleks rikutud, ega selgitanud, millist valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab. Kaebaja ei palunud valimiskomisjonile esitatud kaebuses seadusvastaseks tunnistada ühtegi valimiste konaldaja konkreetset toimingut, samuti pole ta fuigikohtule esitatud kaebuses taotlenud valimiste korraldamisel toimunud konkreetse õigusrikkumise tuvastamist. Kolleegiumi hinnangul saab kaebaja väidetest järeldada, et ta peab valimiste korraldamisel aluseks olnud seaduseid põhiseadusevastaseks ning see tõi kaasa valijate ja seeläbi ka tema põhiseaduslike õiguste piiramise. Sellise kaebuse esitamise õigust Vabariigi Valimiskomisjonile ei anna seadus ka Riigikogu valimiste kandidaadile.
- RKVS $ 7l lõike 3 esimese lause kohaselt võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata kaebuse, mis ei vasta RKVS $ 7l lõigetes l ja 2 ettenähtud nõuetele või on esitatud RKVS $-s 70 ja $ 7l lõikes 2 ettenähtud korda rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei vastanud eeltoodust tulenevalt kaebaja
- märtsi
- a kaebus RKVS $ 71 lõike l punktides 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Seetõttu ei rikkunud valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata jätmisega kaebaja õigusi.
- Eeltoodust liihtudes ja PSJKS $ 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium H. Lille kaebuse rahuldamata. Lisaks peab kolleegium vaj alikuks selgitada järgnevat.
- Vabariigi Valimiskomisjon viitas kaebuse läbi vaatamata jätmisel ka RKVS $ 7l lõikele 2,mil,|e kohaselt peab kaebuse esitaja kaebusele alla kirjutama. Kaebaja
- märtsi
- a kaebusel puudus allkiri. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause annab komisjonile õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. See tiihendab, et valimiskomisjonil pole kohustust jätta kaebus läbi vaatamata, vaid tal on õigus kaaluda, kas võtta puudusega esitatud kaebus menetlusse, andes vajadusel kaebajale võimalus vähetfitsate ja aega mittenõudvate puudujääkide kõrvaldamiseks. Kaebuse allkirjastamist nõuab seadus põhjusel, et oleks võimalik tuvastada dokumendi koostanud ja esitanud isik ning tagada, et dokumendis sisalduv vastab tema tahtele. Sellise puuduse kõrvaldamiseks kaebajale võimaluse andmine ei ole üldjuhul ülemiiära ajamahukas ega riiva ka kolmandate isikute õigusi. Kuna kolleegium leidis eespool, et Vabariigi Valimiskomisjonil oli õigus jätta kaebus muul põhjusel läbi vaatamata, ei hinda kolleegium seda, kas valimiskomisjon oleks saanud jätta kaebuse läbi vaatamata allkirja puudumise tõttu, kuna see ei oleks mõjutanud praeguse asja lahendamist.
- Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses väljendatud seisukohaga, et Riigikogu valimistel oli võimalik osaleda inimestel, kelle elukoht oli rahvastikuregistris märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega.
- Uue rahvastikuregistri seaduse (RRS) $ ll0 järgi kaotasid
- jaanuaril 20l9 registris kehtivuse nende isikute elukoha andmed, kes olid varem kehtinud rahvastikuregistri seaduse (RRS vana redaktsioon) kohaselt kantud registrisse linna, linnaosa, valla või asustusüksuse täpsusega, kuna seda oli nõudnud ruumi omanik. Samuti ei kanta uue seaduse järgi enam juhul, kui isiku elukoha andmete muutmist nõuab ruumi omanik, isiku elukoha andmeid registrisse kohaliku omavalitsuse üksuse 3
(4)5-t9-14 täpsusega, vaid lõpetatakse registris isiku elukoha andmete kehtivus (RRS $ 91 lõige l). Ruumi omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmine registris ei saanud toimuda isiku teadmata'vaid selle kohta tuli nii varasema kui ka praegu kehtiva seaduse järgi saata isikule teade (RRS $ 89).
- jaanuarist2019 ei kaotanud kehtivust siiski kõigi nende inimeste elukoha andmed, kelle elukoht oli kantud registrisse omavalitsusüksuse täpsusega ning ka uue seaduse alusel on võimalik kanda elukoha andmed registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seda juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus algatab sellise isiku elukoha registrisse kandmise, kes viibib omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt (RRS $ 87 lõiked 2 ja 3). Lisaks sellele võib kohalik omavalitsus kanda isiku elukohana registrisse isiku eluruumi aadressi ka siis, kui ruumi omanik ei anna nõusolekut elukoha kande tegemiseks (RRS $ 87lõige a).
- Kuna valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris (RKVS $ 20 lõige l) ning valijate nimekirja kantakse isikud, kellel on rahvastikuregistris kehtiv elu- või viibimiskoht (RKVS $ 22 lõige 4), on rahvastikuregistrijärgse elukoha olemasolu aktiivse valimisõiguse kasutamise eelduseks. Seetõtfu näeb seadus ette, et hääleõiguslik kodanik, kelle elukoht ei ole kantud registrisse, võib alates eelhiiäletamise esimesest päevast kuni valimispäevani esitada elukohateate, mille alusel peab omavalitsusüksus kandma tema elukoha registrisse viivitamatult (RRS $ 83 lõige 1). RRS $ 83 lõike 2 alusel kantakse elukoht registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui valija elukoha andmed on kantud registrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega' kantakse ta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille vastav omavalitsusüksus on määranud selliste valijate hääletamise jaoks (RKVS $ 22 lõige 4, $ 19 lõike 2 punkt 4).
- Uue rahvastikuregistri seaduse jõustumisega kaotasid Siseministeeriumi andmetel registris kehtivuse ligikaudu 20 600 inimese elukoha andmed (s.o neil puudus alates
- jaanuarist 2019 rahvastikuregistrijärgne elukoht), kellest kõik ei olnud siiski hääleõiguslikud Riigikogu valimistel. Siseministeerium saatis
- a aprillis ja oktoobris e-kirjad neile inimestele, kellel oli rahvastikuregistris märgitud e-posti aadress ning kelle elukoha andmeid fivardas 20|
- a alguses kehtetuks muutumine. Nendes kirjades selgitati andmete kehtetuks muutumise tagajärgi (sh võimatust osaleda valimistel) ning elukohaandmete uuendamiseks elukohateate esitamise võimalusi. Samuti anti seadusmuudatusest korduvalt teada ajakirjanduse vahendusel. Nagu eespool kirjeldatud, oli ka Riigikogu valimiste ajal hääleõiguslikel inimestel võimalik nõuda enda elukoha kiirkorras registrisse ning enda valijate nimekirjadesse kandmist. Seda võimalust sai valija kasutada ka veel valimispäeval, kui avastas alles valimisjaoskonnas, et teda pole nimekirjas. Siseministeeriumi andmetel kanti ajavahemiku|2t. veebruarist kuni
- märtsini 2019 va|ijate nimekirjadesse 737 inimest, kelle elukoha andmed sel ajavahemikul registrisse kanti. Seejuures kanti 322 inimese elukoht registrisse omavalitsuse täpsusega. Siiski oli
- märtsi 2019 seisuga rahvastikuregistris |2176 Riigikogu valimistel hiiäleõiguslikku inimest, kelle elukoha andmed kustusid registrist
- jaanuari|
- N Nele Kergand Seppik 4
(4)