Obsah (9)

§ 177§ 163§ 138§ 144§ 146§ 175§ 174§ 477§ 178

2-17-16346 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16346 Tsiviilasi Aarius Haljastus OÜ hagi Tallin

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aarius Haljastus OÜ (hageja) esitas 01.11.2017 Harju Maakohtule hagi Ankru 11 Korteriühistu (uus ärinimi Tallinn, Ankru tn 11 korteriühistu, kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1144,08 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 67,50 eurot ja edasi viivise 0,1% tasumata põhinõudelt päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Kohus võttis 24.11.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. Hageja esitas 05.06.2018 seisukohas kokkuvõtlikult oma menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku 1045 eurot, s.o riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 820 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi juristi poolt tunnihinnaga 80 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja teostas järgmised õigusabitoimingud: 1) hagiavalduse koostamisega seonduv, 5 tundi; 2) hagi vastusega tutvumine ning 02.01.2018 menetlusdokumendi koostamisega seonduv, vastavalt 45 min ning 2 tundi ja 30 min; 3) 03.05.2018 kohtumäärusega tutvumine, kliendiga nõupidamise ja 21.05.2018 menetlusdokumendi koostamisega seonduv, vastavalt 15 min, 15 min ning 1 tund; 4) 30.05.2018 kohtunõude ja kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ning 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamisega seonduv, 30 min. Hageja taotles, et kohus märgiks

§ 177

lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist. Lisaks sisaldasid hageja menetluskulude nimekirjasid ka hageja poolt kohtule varasemalt esitatud menetlusdokumendid (01.11.2017 hagiavaldus, 02.01.2018 seisukoht, 21.05.2018 seisukoht). 4. 05.06.2018 esitas kostja seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja avaldas, et kostja saab aru, et hagejale on osutatud õigusabiteenuseid kokku 9 tundi 45 min maksumusega 80 eurot tund, s.o kogumaksumusega 780 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja töötunni maksumus on mõistlik ning õigusabi teenuse osutamisele kulunud aeg on reaalne. Kostja palus menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel juhinduda

§ 163

, sh arvestada asjaoluga, et kostja oli valmis sõlmima hagejaga asja lõpetamiseks kompromissi, kuid hageja esindaja keeldus 02.01.2018 vastuses selgesõnaliselt kompromissläbirääkimistest. 5. Kohus rahuldas 15.10.2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1144,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 67,50 eurot ning alates 02.11.2017 viivise 0,1% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Seejuures selgitas kohus, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Maakohtu 15.10.2018 otsus jõustus 15.11.

1. 2 2-17-16346 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Tulenevalt

§ 177

lg 1 p-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt nimetatud paragrahvi lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 15.10.2018 otsus jõustus 15.11.
2. Järgnevalt määrab maakohus seega kindlaks tsiviilasja nr 2-17-16346 menetluskulud.
3. Harju Maakohtu 15.10.2018 otsusega jäid menetluskulud kostja kanda.
4. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning

§ 144

p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 146

lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes

§ 175lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud. 9.

§ 174

lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades

1. peatüki
2. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

1. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 225 eurot (tl 25). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
2. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest (tl 3, 108, 135 pöördel ja 160 pöördel) nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid summas 820 eurot, s.o 10 tundi ja 15 min, tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta).
3. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 32-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja 3 2-17-16346 vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

1. Kohtu hinnangul tuleb hageja esindaja ajakulu osaliselt vähendada. Kohus selgitab, et hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid (sh 05.06.2018 seisukoht) sisaldavad ka menetluskulude nimekirjasid, millede koostamise ajakulud ei ole hüvitatavad (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 9 tunni ulatuses.
2. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14513). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 80 eurot käibemaksuta. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja esindajaks on jurist, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. 15. Kostja on palunud kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel juhinduda

§-st 163, sh arvestada asjaoluga, et kostja oli valmis sõlmima hagejaga asja lõpetamiseks kompromissi, kuid hageja esindaja keeldus 02.01.2018 vastuses selgesõnaliselt kompromissläbirääkimistest (tl 163). Esmalt märgib kohus, et kohus on juba 15.10.2018 otsuses menetluskulude jaotuse kindlaks määranud ning jätnud menetluskulud kostja kanda. Käesoleval juhul ei pea kohus põhjendatuks vähendada hageja menetluskulusid seetõttu, et hageja ei olnud nõus menetluse käigus kostjaga kompromissi sõlmima. Hageja on 02.01.2018 seisukohas selgitanud, et hageja hinnangul ei ole kompromissi sõlmimine enam suure tõenäosusega võimalik, sest hageja on kostja tegevusetusest tulenevalt kohtusse pöördumise tõttu kandnud suhteliselt suures summas menetluskulusid. Hageja selgitas, et kohtusse pöördumine oli tingitud eelkõige kostja enda tegevusest (tl 107 pöördel). 16. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 720 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas (s.o 100 euro ulatuses) ei pea kohus hageja esindaja õigusabikulusid põhjendatud ega vajalikeks ning jätab seetõttu kostjalt välja mõistmata. 17. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. 18. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 19.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks 4 2-17-16346 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5