Obsah (6)

§ 112§ 77§ 16§ 56§ 220§ 221

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2019. a, Tartu Tsiviilasja number

§ 112

lg-s 1 toodud valemist lähtudes hinda 2116,98 euro võrra: sõiduki väärtus puudustega on 2983,02 eurot (3100×5100 ÷ 5300). Automaakler Eesti OÜ poolt on

1. veebruaril 2017 tuvastatud mitmed puudused, sh sõiduki kere on tugevalt järeltöödeldud, leidub pahteldatud detaile ning veakoodid annavad mõista, et sõiduk on puudulikult taastatud. Mõningad puudused olid küll nähtavad, kuid sõiduki VIN-koodi järgi nähtav tegelik läbisõit ning avariijärgne puudulik taastamine on tekitanud olukorra, kus sõiduk ei vasta tavalise kasutuse ja kulumise järgsele seisundile ka tehniliselt. Kõik 3 asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud sõiduki. Kostja ei ole tõendanud tema poolt väidetud avariid lepingu esemeks oleva sõidukiga pärast lepingu sõlmimist, s.o ajavahemikus
2. jaanuar kuni
3. veebruar
4. Automaakler Eesti OÜ ülevaatusaktis on märgitud, et vaidlusalune sõiduk ei ole osalenud (Eestis) liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Sõiduki vaatas asjatundja üle vähem kui kolm nädalat pärast müügitehingut. Seetõttu saab lugeda tuvastatuks, et puudused olid sõidukil olemas juba lepingu sõlmimise ajal ning kostja vastutab lepingu eseme puuduste eest. Kostja vastuväidet kohtu tegevusele ei ole võimalik rahuldada. Kohus määras sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks hageja taotletud ekspertiisi, kohustades eksperti informeerima kostjat sõiduki ülevaatamise ajast. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole andnud kostjale tähtaega eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste kohta arvamuse andmiseks. Kohus palus kostjal esitada omapoolne ettepanek eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste osas, mida kostja ei ole siiani teinud. Ka eksperdi küsitlemist kohtuistungil ei ole kostja taotlenud. Kohus jättis rahuldamata kostja
5. märtsi 2018 taotluse Maanteeameti liiklusregistrist vaidlusaluse sõiduki toimiku väljanõudmiseks. Kohus määras pooltele taotluste esitamise tähtajaks
6. veebruari 2018, mistõttu on kostja taotlus hilinenud. Kostja ei ole hilinemist põhjendanud. MENETLUSOSALISE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. Kostja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus kostja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud puudustest teavitamise mõistliku aja piiritlemisel. Hageja teavitas apellanti puudustest ja soovis lepingust taganeda
8. aprillil 2017, seega peaaegu 3 kuud pärast lepingu sõlmimist. Ka pärast Automaakler Eesti OÜ poole pöördumist ja puuduste tuvastamist ei teavitanud hageja kostjat mõistliku aja jooksul. Tõendatud ei ole, et puudused olid olemas enne lepingu sõlmimist. Hageja kinnitas lepingu p-s 6, et on teadlik sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest ning asjaolust, et sõidukil võib esineda nii nähtavaid kui ka varjatud puudusi. Hageja ostis kasutatud, 11 aastat vana sõiduki, ilma seda enne lepingu sõlmimist autoriseeritud töökojas kontrollimata, ehkki kõik võimalused selleks olid kostja poolt tagatud. Kohus on menetluse pooli ebavõrdselt kohelnud ja rikkunud sellega TsMS §-i
9. Kohus ei ole määranud kostjale tähtaega menetlustoimingute sooritamiseks, küll aga hagejale. Kostja pidi ise hageja seisukohtadele ilma kohtupoolse tähtajata reageerima. Kostjal puudus võimalus vastata hageja
10. märtsi 2018 vastusele ning kaitsta enda seisukohti, kuna kohus langetas asjas otsuse
11. märtsil
12. Samuti puudus kostjal võimalus esitada küsimusi, tõendeid ja arvamusi ekspertiisi osas. Kostjat ei teavitatud eksperdi ülevaatuse toimumise ajast ega kohast. Kostja jääb oma maakohtus esitatud taotluse juurde nõuda Maanteeameti liiklusregistrist välja vaidlusaluse sõiduki toimik. Kostja soovib sellega tõendada, et
13. jaanuari 2017 seisuga oli sõiduk tehniliselt korras, vastas nõuetele ning sellel ei esinenud eksperdiarvamuses väljatoodud puudusi.
14. Hageja (vastustaja) apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada ega muuta maakohtu otsuse lõppjäreldusi ega ulatust, milles kohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus muudab 4 TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi, jättes muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus leidis, et leping ei ole lõppenud tühistamise tagajärjel ning jättis rahuldamata hagi kostjalt 5100 euro väljamõistmiseks tühistatud tehingu tagasitäitmisena. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha, mille kohaselt rikkus kostja pooltevahelisest müügilepingust tulenevaid kohustusi, müües hagejale puudustega asja, millest tulenevalt hagejal oli

§ 112järgi õigus alandada kokkulepitud müügihinda 2116,98 euro võrra.

1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt vaidlusalust küsimust kostja poolt hagejale võõrandatud sõiduki puudustest, mis on hinna alandamise üheks peamiseks eelduseks. Müügilepingu esemeks oli kasutatud sõiduauto, mille esmaregistreerimisest (
2. a) oli müügilepingu sõlmimise ajaks möödunud ligi 11 aastat. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna tegemist oli kasutatud sõidukiga, siis ei pidanudki sellel olema uue sõidukiga võrdväärseid omadusi ning seetõttu ei ole igasugused vead käsitatavad lepingutingimuste rikkumisena.

§ 77lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingulise või seadusele vastava kvaliteediga.

Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 77

kohaselt nõutava keskmise kvaliteedi osas tuleb eristada uute ja kasutatud asjade müüki, mille puhul tuleb asja vastavust lepingutingimustele hinnata lähtuvalt erinevatest kriteeriumidest. Kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade müügi puhul lepingutingimustele mittevastavust. Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.

1. Maakohus lähtus asja lahendamisel eeldusest, et lepingueseme kvaliteedi osas olid pooled omavahel kokku leppinud. Ringkonnakohtu arvates on niisugune seisukoht ebatäpne ning kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi tuleb selles osas täiendada. Poolte vahel 23.01.
2. a sõlmitud kirjalikus müügilepingus ei ole sõiduki omaduste kohta midagi märgitud. Hageja on tuginenud müügikuulutuses (I kd tl 13 – 14) avaldatud andmetele, kuid ainuüksi müügikuulutus ei ole veel samastatav lepinguga; kuulutus ei ole iseenesest käsitatav ka mitte pakkumusena lepingu sõlmimiseks

§ 16

lg 1 mõttes, kuivõrd see ei väljenda pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Müügikuulutus on

§ 16lg 3 järgi käsitatav ettepanekuna esitada pakkumus.

Asja materjalidest järelduvalt soovis hageja osta sõiduki müügikuulutuses märgitud tingimustel, sh omadustega. Kostja väitel vastas sõiduk müügikuulutuses toodud omadustele. Samas niisuguste omaduste või asjaolude puhul, mida müügikuulutuses märgitud ei olnud, ei saa täiendavate tõendite puudumisel lugeda sõlmituks konkreetset kokkulepet müügilepingu eseme kvaliteedi kohta. Sellest lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on hinnata ka seda, kas sõidukil esines müügilepingu sõlmimisel niisuguseid puudusi, mida vaidlusaluse sõidukiga võrreldavatel (sama marki, sama vanadel jne) kasutatud autodel tavaliselt ei ole.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea ka kasutatud auto ostmisel ostja eeldama, et sõiduk on läbi teinud ulatusliku avarii, mille tagajärjel on tulnud seda suures mahus taastada. Seega saab avarii 5 läbimist ja sellele järgnenud ülestöötamist pidada iseenesest asjaoluks, mida ei esine kõigil kasutatud autodel (sõltumata vanusest), samas on ostjal selle asjaolu vastu äratuntav huvi. Praegusel juhul vaidlesid pooled selle üle, millal on müügilepingu esemega toimunud avarii, mille tagajärjel on tulnud sõidukit ulatuslikult taastada ning millised tööd on asjatundjate hinnangul tehtud ebakvaliteetselt. Avarii toimumise täpset aega ei olnud menetluses võimalik kindlaks teha, kuid arvestades müügilepingu sõlmimise aega (23.01.2017) ja Automaakler OÜ poolt teostatud ülevaatuse aega (11.02.2017) on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et avarii pidi olema toimunud enne sõiduki hagejale üleandmist. Eluliselt usutavaks ega põhjendatuks ei saa pidada kostja väiteid, et hageja võis ise 19-päevase ajavahemiku vältel teha sõidukiga avarii ning korraldada sõiduki taastamise. Nii kinnitas ka ekspert T. Alekõrs, et Automaakler OÜ 11.02/13.02.2017 seisukohas välja toodud puudused seonduvalt sõiduki kere ja esituledega ei saanud niivõrd lühikese aja jooksul tekkida, mh arvestades ka seda, et hageja läbis sõidukiga selle aja vältel ca 2500 km.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja võis ja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud sõiduki. Usutavaks ei saa pidada kostja väiteid, mille kohaselt nimetatud puuduseid autol kas ei esinenud või kostja ise neid ei täheldanud. Asja materjalide kohaselt soetas kostja ise sõiduki augustis 2016 (sõiduk on Eestis arvele võetud 23.08.2016), seega oli sõiduk kostja valduses ca 4 kuu vältel. Kui kostja hinnangul oleks hageja pidanud juba ostetava sõidukiga müügiplatsil tutvudes või hiljemalt 3 nädala möödudes sõiduki ostmisest märkama puuduseid, millele osundab ekspert oma arvamuses, siis seda enam pidi kostja ise mitme kuu vältel sõidukit kasutades samu asjaolusid teadvustama. Ei saa pidada põhistatuks, et eeskätt sõiduki avariijärgne osaliselt käepäraste vahenditega ja ebakvaliteetne taastamine ning margikohaste esitulede puudumine ei oleks kostjale olnud äratuntav. Kostja teadlikkust sõiduki puudustest ning nendega seotud asjaoludest ei välista see, et sõidukil oli kehtiv tehniline ülevaatus (kuni 06.2018). Asja materjalide kohaselt oli ülevaatus teostatud Taanis ning see kanti Eesti Maanteeameti andmebaasi üle sõiduki Taani passist ning Eestis sõiduk ülevaatust läbinud ei ole. Eksperdi hinnangul saab eeldada, et avarii oli toimunud pärast Taanis teostatud ülevaatust. Seega sai kostja omandada sõiduki juba avariilisena (sh kas taastatuna või mitte) või sai avarii toimuda ajal, mil sõiduk oli kostja valduses. Kokkuvõtvalt on asjas tõendatud ning maakohus on õigesti lugenud tuvastatuks, et puudused olid olemas juba lepingu sõlmimise ja sõiduki hagejale üleandmise ajal.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga sõiduki puudustele, mille kohus tuvastas eksperdi arvamusele tuginedes ning millest lähtudes määras kohus kindlaks sõiduki väärtuse. TsMS § 654 lg-t 6 järgides ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu kõiki sellekohaseid põhjendusi. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja poolt aprillis 2017 saadetud avaldus on tehtud puudustest teavitamise mõistliku aja piires, kusjuures arvestada tuleb ka seda, et hageja tugines veebruaris tehtud ülevaatuse tulemustele. Asjakohased ei ole apellandi viited, justkui tuleks mõistlikuks tähtajaks pidada 14 päeva, mis tuleneb

§ 56lõikest 1 tarbijale sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemiseks.

Puudub igasugune alus kohaldada analoogiat

§-ga 56, mis käsitleb sidevahendi abil sõlmitud lepinguid, seda enam, et tavapärasel viisil sõlmitud müügilepingu eseme mittevastavusest teatamise tähtaega reguleerib

§ 220

. Hageja pöördus müügilepingu sõlmimise järgselt ca 3 nädala möödudes asjatundja poole hinnangu saamiseks ning sellest omakorda ca kahe kuu jooksul edastas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud mõistliku ajavahemikuga puudustest teatamiseks. Asjaolu, et

§ 220

lg 1 kohaselt on tarbijalemüügi 6 puhul asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise tähtajaks üldjuhul 2 kuud, ei tähenda, et see tähtaeg ei või sõltuvalt asjaoludele olla ka pikem. Lisaks võimaldab

§ 221

lg 1 p 2 ostjal tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ka siis, kui ta jättis mittevastavusest õigeaegselt teatamata, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabane kostja praegusel juhul vastutusest lepingu rikkumise eest tuginedes kirjaliku müügilepingu punktile
2. Nimetatud punkti kohaselt kinnitab ostja, et ta on teadlik vastuvõetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest. Kuna tegemist on pruugitud sõidukiga, siis võib esineda nii nähtavaid kui ka varjatud puudusi. Maakohus asus seisukohale ning sellega nõustus eelpool ka ringkonnakohus, et asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja võis ja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud sõiduki. Seega kohaldub ka

§ 221

lg 2, mille kohaselt ei või müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Hagejale puudub alus ette heita ka seda, et ta ei kasutanud võimalust lasta enne müügilepingu sõlmimist sõidukit kontrollida autoriseeritud töökojas. Nagu juba korduvalt viidatud, pöördus hageja töökotta 3 nädala möödudes sõiduki omandamisest arvates. Samuti ei tulene võlaõigusseadusest, et ostja peaks ammendama kõik võimalused ostetava eseme kvaliteedi kontrollimist juba enne ostu-müügilepingu sõlmimist või sellega samaaegselt.

§ 220

lõikes 1 on sõnaselgelt antud ostjale mõistlik tähtaeg ostetud esemega tutvumiseks ning tuvastatud puudustest müüjale teatamiseks.

1. Põhjendatud ei ole ka apellandi etteheited maakohtule menetlusosaliste ebavõrdse kohtlemise osas. Kostjal on olnud menetluses, sh apellatsiooniastmes, võimalus esitada oma seisukohad ja vastata hageja väidetele. Muuhulgas andis maakohus 12.01.2018 e-kirjaga kostjale võimaluse esitada oma taotlused seoses ekspertiisi läbiviimisega, samuti esitada küsimused eksperdile. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sellele reageerinud. Maakohus edastas pooltele teate ekspertiisiakti kohta 24.01.2018, paludes esitada seisukohad ja taotlused. Samas oli kostjal võimalik esitada eksperdile küsimusi ringkonnakohtu istungil. Kostja ei ole lükanud ümber esitatud tõendite põhjal tuvastatud asjaolusid ega neist tuletatud järeldusi.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Tsiviilasja materjalide kohaselt aga kandis vastustaja eksperdi ringkonnakohtu istungil küsitlemisega seotud kulu 160 eurot. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sellest lähtudes mõistab ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks välja 160 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7