Obsah (5)
§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-131758 Tsiviilasi I K'i, I K'i, J K'i ja J K'i hagi E K'i
§ 661lg 4 alusel.
- Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
- Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealistele lastele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
- Asjaolud, hagiavaldus 28.11.
- a esitasid I K, I K, J K ja J K Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E K 800,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 04.12.
- a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.12.
- a avaliku e-toimiku kaudu. Võlgnik E K esitas 20.12.
- a nõudele vastuväite. 08.01.
- a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.01.
- a määrusega tegi maakohus hagejatele ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks. 31.01.
- a esitasid hagejad I K, I K, J K ja J K (alaealised lapsed) riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja E K (alaealiste laste isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt elavad hagejad koos emaga ning kostja lahkus perekonna juurest
- a oktoobrikuu lõpus. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ja ulatuses, andes elatist ebapiisavalt ning ebaregulaarselt. Eeltoodust tulenevalt taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist summas 200 eurot kuus hageja kohta, kuid mitte vähem kui 37% maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 28.11.
- a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
- Kompromissleping 05.03.
- a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu:
- Välja mõista kostjalt E K hageja I K kasuks elatis summas 150 eurot kuus alates 28.11.2018 kuni *.
- Välja mõista kostjalt E K hageja I K kasuks elatis summas 150 eurot kuus alates 28.11.2018 kuni *.
- Välja mõista kostjalt E K hageja J K kasuks elatis summas 150 eurot kuus alates 28.11.2018 kuni *.
- Välja mõista kostjalt E K hageja J K kasuks elatis summas 150 eurot kuus alates 28.11.2018 kuni *. 2
- Igakuine elatis makstakse D T arveldusarvele * *Pank. Elatist makstakse iga kalendrikuu
- kuupäevaks.
- Perioodil 28.11.2018 – 05.03.2019 on kostja tasunud elatist I K kasuks 191 eurot, I K kasuks 191 eurot, J K kasuks 191 eurot ja J K kasuks 191 eurot. Nimetatud osas on käesoleva kompromissi punktides 1-4 sätestatud ülapidamiskohustused täidetud.
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest
§ 661lg 4 alusel.
- KOHTU SEISUKOHT 3.
- Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
§ 430
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
§ 430
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kohtuistungil ja kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3.
§ 661
lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled
§ 661lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse.
3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5.
§ 430
lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6.
§ 432
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 168
lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3 Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejate taotluse riigi õigusabina määratud esindaja tasu ja kulude riigi kanda jätmise lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4