KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2019. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22171 Tsiviilasi T K pankrotimenetlus Menetlustoimin

§ 173

sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. 3.Võlgnik on menetluse kestel esitanud andmeid enda tegevuse ja sissetulekute kohta, kuid seda üksnes siis, kui kohus on seda nõudnud ja/või meelde tuletanud. 4.Kohus on 15.08.2013 kohustanud isikut koheselt tõendama, millal ja miliseid makseid on tehtud võlausaldajatele ja kui neid ei ole tehtud, siis esitama põhjendused. Kohus on selgitanud, et võlgnikule on teatavaks tehtud kohustus igast oma elukohavahetusest kohtule teada anda ja et võlgnik on seda kohustust rikkunud. Vastuseks esitas võlgnik meili teel nn arvude jada (II kd tlk 2), millest ei olnud võimalik mingeid järeldusi teha. Kui teadaolevalt võlgnik on järjepidevalt olnud alla 3a lastega kodune, siis tulnuks selgitada, millest koosneb sissetulekuks nimetatud 45 273, ei ole ka märgitud, mis vääringus on see number. Järgmisena on märgitud „üür 9592“, millest jällegi ei ole arusaadav, kas see on üür, mida võlgnik kuskilt saab või mida ta peab maksma. Kui tegemist on võlgniku poolt tasutud summaga, siis kas see on tema osa, või pere ühine summa. Kui kulud Eesti sõidule on märgitud 5500, siis puudub info, kas see on ühekordne kulu, aasta peale, pere peale, arvestatuna tasumiseks kahepeale abikaasaga jne. Kulud suitsule olukorras, kus peres on ülalpidamisel 5 alaealist last ja tasumata on võlad võlausaldajatele, on kohtu hinnangul äärmiselt ebamõistlik kulu. Võlgnik on selgitanud, et need on A K sissetulekud ja kulud. Kohtul puudub vajadus T K menetluses tegeleda A K sissetulekutega, kuivõrd tema jaoks on käimas eraldi analoogne menetlus. Isiku väitel on ta kolinud xxxx sellepärast, et ei oleks topelt elamist, topelt arveid. 5.Vastuseks võlausaldaja 11.09.2014 päringule on kohus teatanud (II kd tlk 12), et kuivõrd võlgnik on kogu pankrotimenetluse kestel olnud alaealiste lastega kodune, siis ei saa temalt eeldada mõistliku tulutoova tegevusega tegelemist, et seeläbi saadava sissetuleku arvel kord aastas jaotiste alusel võlusaldajatele makseid teha. Kohtule teadaolevalt on viimane laps saanud

1. aastaseks 28.02.2013 (kohus on ekslikult märkinud 2014), seega EV seaduste kohaselt oli isikul kuni selle ajani võimalik olla lapsega kodus. 6.01.12.2014 on kohus võlgnikule saatnud aruande nõude, selle esitamise kohustusega hiljemalt 05.01.2015, näidates nõudekirjas ära, mis andmeid kohtule esitada tuleb (II kd tlk 24). Kuna võlgnik tähtaegselt ei reageerinud, on talle 09.01.2015 edastatud korduv meeldetuletus (II kd tlk 31). 16.01.2015 (II kd tlk 32) võlgnik teatab meili teel, et tal 2 sissetulekut pole, kuna ta (tööl käimise asemel) käib xxxx keele kursustel ning tema ainuke sissetulek on sotsiaalabi ning pere ainuke tulutooja on tema abikaasa A K. 7.Tuvastamaks võlgniku tegevust alates 28.02.2013, ehk viimase lapse 3 a saamisest, on kohus määranud võlgniku ja suurima võlausaldaja ärakuulamise 28.01.2015 istungil. 8.Võlgniku enda poolt kohtule 28.01.2015 istungil (II kd tlk 35) antud selgituse kohaselt on ta ametlikult töötu, dokumenti selle kohta kaasas ei ole. xxxx ei saa tööd, kui keelt ei oska. Seni on aga hakkama saadud seeläbi, et mees käib tööl. Eestis oli hooldusõde, veebruarist hakkab xxxx kursustel käima, et sama tööd teha. Konto väljavõtte mitteesitamist põhjendab sellega, et mingit sissetulekut tal ei ole, va sotsiaalabi. Et ta ka selle saamist tõendama peab, ei olevat võlgnik jätkuvalt aru saanud. Vara tal ei ole, elatakse üürikorteris. Lapsel (J) on oma maja (tegelikult kinnistusraamatu andmele 23/32 mõttelist osa, neli kaasomanikku), mille talle kinkisid täiesti võõrad inimesed. Tema ema kannab kulud. Hetkel elab seal tema ema, kes hooldab maja kuni nad ise xxxx on. Tema ei pea majaga seoses mingeid kulusid kandma. Oma võlausaldajaid ja nende nõuete suurust ta ei tea, kuna tal nagunii neile midagi maksta ei ole. Hooldustöötaja kursustele saamisel kestavad need kaks aastat ja seni saab ta vaid sotsiaalabi. Teatab, et kuni hooldusöötaja saab Eestis palgaks 300 eurot, siis selle nimel ta küll Eestisse tagasi ei tule, isegi siis kui xxxx vastavat tööd ei saa. xxxx läks sellepärast, et mitte lastega üksi Eestis olla, kuna mees oli juba ees ära läinud 2010 aastal. Võlgnik kinnitas, et ta saab aru, et tal tuleb esitada tõendid töötuna arveloleku kohta, kursustel käimise kohta, tuleb esitada pangakonto väljavõte ja et ta peab aktiivselt tööd otsima. Ja ehkki võlgnik kinnitas, et saab kõigest sellest aru, esitas ta meili teel kohe järgmisel päeval (II kd tlk 40) küsimuse, et kelle töö on siis järgi uurida ja tõendeid esitada selle kohta, mida ta teeb. Samuti ei saa ta aru, miks tema ja abikaasa suhtes on menetlused alustatud eraldi. 9.12.02.2015 esitatud selgituses (II kd tlk 42) kinnitab, et tal ei ole vara, millele saaks pöörata sissenõuet. xxxx 26.06.2010 töötuna arvele võtmisel tehti töötusplaan. Esitab tõendid (II kd tlk 44-87). 10.18.03.2016 istungil selgitab, et käib koolis alates 13.04.2015, kool lõpeb mais
2. Mees käib tööl ja saab umbes 2000 eurot kuus, aga sellest 1050 eurot läheb üürile. Ka temal ei jää midagi järgi. Ei ole leidnud sellist tööd, kus ei oleks haridust vaja, isegi koristajaks ei saa. Jätkuvalt kinnitab peale istungit saadetud meilis, et tema ainuke sissetulek on töötu abiraha ja kõik maksud maksab abikaasa. Õpingute kõrvalt tööl ei saa käia. Esitab tõendid sissetulekuteväljaminekute kohta (II kd tlk 109-157). 11.06.02.2017 istungil selgitab, et õpib praegu hooldusõeks xxxx. See on kestnud 2 a ja saab läbi 2017 mais. Siis tahab õpitud erialale tööle minna. Palka ei oska öelda, esimesel aastal on 12 eurot tund, iga aastaga tuleb kogemusi juurde ja palk tõuseb. Laupäeviti on 25% ja pühapäevad 100% miinus maksud. 654 eurot on praegu töötu abiraha. Lisaks veel päevaraha õppimise eest, 800 eurot tuleb kokku. Kui tööle saab, siis laste osa arvestatakse maha. Ei oska praegu öelda, palju ta võlausaldajatele maksma saab hakata. Tegemist on päevaõppe vormiga ja selle kõrvalt tööd otsida pole võimalik. Üür on 1150 eurot. Väiksemale pinnale kui praegu 104 rm peale nad oma suure perega ära ka ei mahuks. Kontost nähtuvad maksed Nordea pangale on seotud autoliisinguga aastast
3. Lindorffist on võetud raha xxxx mööbli ostmiseks, see on Hobby Halli järelmaks. Istungil määratud tähtajaks- hiljemalt 06.02.2018- ei ole võlgnik vabatahtlikult aruannet (mida on teinud töö leidmiseks, saadetud CV-d, vastused neile, tööleping jms) esitanud ja ei 3 ole asjakohaseid andmeid esitanud kohtu määratud ajaks- hiljemalt 20.03.
4. ka võlausaldaja 14.02.2018 päringu peale. 12.Kohus on 04.07.2018 edastanud võlgnikule aruande kohtunõue, kus on selgitatud nii senist aruannete esitamisel toimunut kui on ka selgitatud, et aruande esitamise kohustuse rikkumine ning asjakohase teabe andmata jätmine on käsitletav võlgniku süülisena rikkumisena oma kohustuste täitmisel, mis annab aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 13.Kohtunõudes anti tähtaeg aruande esitamiseks 10.08.
5. Võlgnikule loetakse nimetatud kohtunõue kättetoimetatuks TsMS § 314-1 lg 2 kohaselt. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht 14.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 175

lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 15. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. 4 16.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik erinevatel objektiivsetel, usaldusväärselt esiletoodud põhjustel saanud esimese 5-aastase perioodi jooksul tulu, millest saanuks ja pidanuks võlausaldajatele kord aastas väljamakseid tegema. Faktiliselt on olukord olnud selline, et võlgniku 5.st laps noorim sai 3. aastaseks 28.02.2013, edasi on võlgniku tõendatud väite kohaselt ta käinud pikaajalistel xxxx keele kursustel, mis väidetavalt on eeldus xxxx misiganes töökoha leidmiseks-saamiseks. Kuna võlgnik nii tema enda soovil kui xxxx tööbüroo soovitusel võiks hakata xxxx tegema sama tööd, mis ta tegi Eestis, ehk hooldusõe tööd, siis selleks tuli omakorda käia päevases õppevormis 2 a kestval koolitusel. Võlgniku kinnitusel tähendas ja tähendab nimetatud mais 2017 lõppev õpe aga seda, et ka laste juurde koju pääses ta vaid nädalavahetustel ning mingi töökoha leidmine sealt kõrvalt ei olnud võimalik. Võlgniku kinnitusel on ta kogu xxxx oldud aja jooksul sissetulekuna saanud üksnes sotsiaalabi KELA kaudu ja kohtul puudub alus selles kahelda. Abi saamist tõendavad pangakonto väljavõtted, abi suurus on keskmiselt 960 eurot kuus. Kohus leiab, et kui võlgniku elukoha riigina on xxxx leidnud aluse maksta sotsialaabi, siis ilmselgelt ei ole võlgnikul samal ajal sellist töist sissetulekut, millest saaks teha väljamakseid võlausaldajatele. 17.Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 p 1 ning preambuli p 23 ja art 4 p-de 1 ja 2 alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetlusele, sh

-s sätestatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus algatati, kui pole sätestatud teisiti. Seda, et Eesti Vabariigis algatatud kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid, kinnitab ka Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 663/2014, millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisa. Praegusel juhul on võlgniku pankrotimenetlus algatatud, toimunud ja lõpetatud Eesti Vabariigis. Samuti algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Eesti Vabariigis. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid, mh

§ 173lg 5 ja TMS § 132, sõltumata sellest, et võlgniku elukoht ei ole enam Eestis.

18.Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on reguleeritud TMS §-s

1. Selle paragrahvi esimese lõike järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS §-s 132 peetakse silmas Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine" ettenähtud töötasu alammäära. 19.Nimetatust järgneb, et kuna võlgniku ülalpidamisel on 5 alaealist last, siis mittearestitava osa suurust silmas pidades peaks talle alles jääma võimalikust töisest sissetulekust 2017 a miinimumpalka silmas pidades vähemalt (470+ 5x1/3 470-st=) 1253.33 eurot, 2018a (500+5x 1/3 500st=) 1333.33 eurot. Kui võlgniku väitel hooldusõe palk moodustub
2. eurosest tunnitasust, siis tavapärase
3. tunnise töönädala puhul oleks nädala tasu 480 eurot ja kuutasu 1920 eurot. Ehk teoreetiliselt peaks võlausaldajatele jääma 1920-1333.33= 586.67 eurot. 20.Kohus peab antud menetluses vajalikuks ja võimalikuks arvestada, et võlgnikul tegelikult ei oleks enda võimalikust töötasust osa üle kanda võlausaldajatele ka seetõttu, et pere teine täiskasvanu on samaväärses raskes majanduslikus seisus, ehk et pere ülalpidamiseks vajalike vahendite katmise ja tagamise lootust (selleks et võlgniku sissetulek jääks võlausaldajate nõuete jaoks) ei saa panna ka võlgniku abikaasale. Võlgniku abikaasa A K on läbinud tema 5 enda pankrotiasjas kohustest vabastamise menetluse ning maakohtu 20.aprill 2016 määrusega teda kohustustest ei vabastatud. Peret üldist eeldavat eelarvet (võlgniku väitel on abikaasa töötasu 2000 eurot, millest aga ca pool läheb juba üüriks) vaadates on ilmne, et pere eelarve ei võimaldaks
4. lapse ülalpidamise kõrvalt leida selliselt tasustatav töökoht, mis lisaks miinimumina vajalikele elukondlikele kuludele võimaldaks hüvitada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku abikaasal tuleb oma pankrotimenetluse järgi tasuda võlgasid suurusjärgus ca 40 tuhat eurot, sellest ca 38 tuhande euro suuruse nõude osas on võlausaldajale antud juba ka täitekorraldus täitmise võimaldamiseks välisriigis. Ka käesoleva menetluse võlgnikul on võlgade suurusjärk samasugune ehk ca 43 tuhat eurot. 21.Samas kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on ei ole viimase kahe aasta, ehk kohustustest vabastamise menetluse pikendatud perioodi jooksul esitanud andmeid oma sissetulekuteväljaminekute kohta esitanud, mistõttu kohus näeb võlgniku käitumises võlausaldajate nõuete mitterahuldamisel süülisust. Eelneva osas on kohus võlgnikku hoiatanud ja ka sellele ei ole võlgnik reageerinud. 22.Seega realiseerub võlgniku puhul

§ 2

teise lause kohane kohustustest vabastamise eesmärk- anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada sel viisil lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. 23.Maakohtu 07.02.2012 määrusega kinnitatud lõpparuande kohaselt on tunnustatud, kuid väljamaksmata nõueteks: Quelle OÜ-53.96 eurot BIGBANK AS- 2236.90 eurot Swedbank AS 40394.69 eurot ja Danske Bank 643.47 eurot. 24.Käesolevast määrusest tulenevalt on need kohustusteks, mille täitmisest võlgnik ei ole vabastatud. 25. Võlgnik ei ilmunud ka istungile 06.02.2019, mis oli määratud tema suhtes toimuva kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kus olnuks võlgnikul võimalus oma viimase kahe aasta tegevust/tegevusetust kommenteerida. Võlgnikule loetakse kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314-1 lg 2 alusel. 26.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

§ 175

lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 6