Obsah (9)

§ 8§ 76§ 208§ 217§ 100§ 108§ 114§ 101§ 113

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagihind Kohtukoosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostja seaduslik esindaja Tartu Maakohtu Vi

) § 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on võlasuhte tekkimise aluseks leping.

§ 8

lg 2 järgselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

2

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

sama § lg 2 järgi kohaldatakse müügilepingu sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu sätteid ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Hageja hinnangul tuleb Lepingule kohaldada

-i müügilepingu sätteid, kuna kostja ei andnud hagejale Toodete valmistamiseks vajalikku materjali, samuti ei seisnenud suurem osa hageja Lepingust tulenevatest kohustustest, s.h rahalisest mahust, müüdavate Toodete paigaldustööde tegemises.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 5 sätestab, et ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Hageja poolt kostjale müüdud ja üleantud Tooted vastasid Lepingu tingimustele. Samuti vastas Lepingu tingimustele müüdud Toodete paigaldus. Kostja küll Akti ei allkirjastanud, kuid Lepingu üldtingimuste punkt 2.7 kohaselt loetakse tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks, kui ostja (kostja) ei ole viie tööpäeva jooksul Akti allkirjastanud ega kirjalikku pretensiooni esitanud. Kirjalikku pretensiooni kostja tähtaegselt ei esitanud. Kostja hilisemad pretensioonid ei ole asjakohased, kuna puudutasid töid, mida hageja Lepingu kohaselt ei olnud kohustatud tegema.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja leiab, et kostja on oma Lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes

§ 108lg-le 1 palub hageja mõista kostjalt välja võlgnetav summa 791,49 eurot.

Kostja on kohustatud Tooted ja paigaldustööd vastu võtma, kuna selline üleandmine on Lepingu üldtingimuste punktis 2.7 kokku lepitud. Tooted ja paigaldustööd loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui kostja alusetult ei võta Tooteid ja paigaldustöid vastu talle selleks hageja poolt antud tähtaja jooksul. Lepingust tulenevalt võttis kostja Tooted ja paigaldustööd vastu Aktile kirjaliku pretensiooni mitteesitamisega 17.08.2018. Hageja andis Kirjaga 2 kostjale

§ 114lg 1 tähenduses täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks.

Kostja ei ole täitnud oma Lepingu järgset kohustust ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Täiendavalt nõuab hageja

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivise tasumist.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punkt 6.2 alusel on hagejal maksekohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi 3 protsendina põhinõudest. Tuginedes TsMS § 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivise poolte poolt kokkulepitud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,15% tasumata võlgnevusest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleva hagiavaldusega palub hageja kohtult: 1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 872,21 eurot, millest 791,49 eurot on tasumata võlgnevus ja 80,72 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; 1.2. Mõista kostjalt hageja kasuks alates 30.10.2018 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis 0,15% tasumata võlast päevas; 1.3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda; 1.4. Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu. Esindaja kulu esitamiseks anda hagejale tähtaeg. 1.5. Arvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et nemad ei soovi, et kohus hagi üldse menetleks. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud leping ning hageja on paigaldanud aadressil Lossi 28-5, Viljandi 4 akent. Akende viimistlus sisetööde osas lubati lõpetada

1. detsembri lõpuks. OÜ Glasaken esindaja helistas hommikul
2. veebruaril 2018 a. ja teatas, et hakkab kohe Tartust sõitma ja lõpetab akende viimistluse. Kostja andis teada, et viibib teatriga etendusel ja ei saa teda koheselt tööd teostama lubada. Mõned päevad hiljem leppisid kokku, et viimistlustööd teostatakse kui ilmas lähevad soojemaks, et saaks korraga teostada ka akende paigalduse käigus rikutud välisfassaad. Rikutud fassaadi parandused lubas OÜ Glasaken teostada, mida ta ka juunis 2018 osaliselt tegi. Saadeti teostatud tööde kohta akt, mida nad ei allkirjastanud, kuna tööd teostati ebakvaliteetselt ja õuepoolne osa jäeti teostamata.
3. augustil 2018 tuli kiri, et tööd on teostatud. Koheselt andis teada, et ei viibi Viljandis kuna on korralisel puhkusel, mis lõppeb 07.09.
4. Andis teada, et peale puhkuse lõppu koheselt vaatab tehtud tööd üle ja allkirjastab akti kui võtab töö vastu.
5. septembril saatis kirja, kus andis teada, et ei jää teostatud tööde kvaliteediga rahule, mida on teostatud välisfassaadil juba kahel korral ja õuepoolne osa oli tegemata. Tegemata ja ebakvaliteetselt tehtud tööde tõestuseks saatis fotod OÜ Glasaknale. OÜ Glasaken vastas, et nad ei ole kohustatud akende paigaldamise käigus lõhutud välisfassaadi töid tegema ,kuigi olid seda teinud juba kahel korral (juuni algus ja
6. august). Lepingus ei ole kirjas, et akende vahetamisega kahjustatakse maja välisfassaadi. Püüdsid korduvalt ühendust saada OÜ Glasaken esindajatega, nii kirja kui ka telefoni teel.
7. septembril leppisime OÜ Glasaken Viljandi kontori esindajaga kokku, et
8. oktoobril kell 10 tuleb nende esindaja ja lõpetab välisfassaadi tööd. Viimse osamakse tasume koheselt peale tööde akti allkirjastamist. Kokkulepitud ajal ei saabunud OÜ Glasaken esindajat. Kostja palub hagi menetlusse mitte võtta ja ühtlasi tasus ka viimase osamakse summas 791,49 eurot. Hageja vastus kostjate vastusele Kostja vastus hageja hagiavaldusele ei vasta kohtu 10.12.2018 määruses nõutule ehk kostja ei ole oma vastuses vastanud kõigile kohtu poolt esitatud küsimustele. Kostja on oma vastuses esitanud nii tõeseid kui ka mittetõeseid väiteid. Kuna kostja, tasudes hagejale (põhi)võlgnevuse, sisulisest võttis hageja nõude omaks, siis ei pea hageja menetluskulude suurenemise kaalutlusel vajalikuks ja õigeks hakata kostja vastuses oleva iga väite kohta seisukohta võtma. Kostja tasus võlgnevuse summas 791,49 eurot 18.12.
9. Hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (30.10.2018) kuni põhinõude täitmiseni (18.12.2018) on kogunenud viivis summas 59,35 eurot (0,15% ehk 1,187 eurot päevast). 4 Kostjal oli võimalik kohtumenetlust ja sellega seotud menetluskulusid vältida. Hageja andis oma nõudekirjaga (kiri on toodud hagiavalduse lisas 5) kostjale

§ 114lg 1 tähenduses täiendava tähtaja oma kohustuse (viivisteta) täitmiseks.

Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, siis kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja seisukoht, et tööd on tänaseni teostamata, ei vasta tõele. Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale neli puitakent, aknalauda ja veeplekki, samuti teostas hageja nende paigaldustööd (sisaldas vana avatäite demontaazi, uue avatäite paigaldust ja tihendamist montaazivahuga). Lisaks teostas hageja vastavalt Lepingule siseviimistlustööd (sisaldas montaazivahu äralõikamist, sisemiste palede katmist kipsplaadiga, pahteldamist, lihvimist ja värvimist valge värviga) ja vedas vanad aknad jäätmejaama. Nimetatud tööde ebakorrektsuse osas kostja hagejale ühtegi pretensiooni esitanud ei ole. Hageja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et kostja küll toodete ja paigaldustööde üleandmisevastuvõtmise akti (akt on toodud hagiavalduse lisas 2) ei allkirjastanud, kuid Lepingu üldtingimuste punkt 2.7 kohaselt loeti tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks, kuna kostja ei esitanud hagejale viie tööpäeva jooksul kirjalikku pretensiooni. Kostja hilisemad pretensioonid ei ole asjakohased, kuna puudutasid töid, mida hageja Lepingu kohaselt ei olnud kohustatud tegema. Välisviimistlustöid kostja hagejalt ei tellinud ja välisviimistlustööde tegemist Leping ka ei sisaldanud. Lepingust tuleneva III makse mitteteostamist on kostja põhjendanud just hageja poolsete välisviimistlustööde tegematajätmises. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud eeldada, et välisviimistlustööd on hageja Lepingu järgne kohustus ilma vastavasisulise kokkuleppeta, seda enam, et siseviimistlustöödes on hageja ja kostja Lepingus kokku leppinud ehk Lepingus on detailselt ette nähtud, milliseid siseviimistlustöid on hageja kohustatud tegema. On eluliselt ebausutav, et kostja sai aru siseviimistlustööde olemusest, aga ei saanud aru välisviimistlustööde olemusest. Kostja väidab, et hageja ei ole teostanud akende garantiihooldust. Vastavalt Lepingu garanatii- ja hooldustingimustele teostatakse garantiitööna akende reguleerimist üks kord kuue kuu jooksul peale akende paigaldamist. Lepingust tulenevalt peab garantiitööde tegemise (akende reguleerimise) vajaduse ilmnemisel ostja (kostja) pöörduma müüja (hageja) poole. Kostja ei ole hagejalt akende reguleerimist garantiitööna soovinud. Ehkki kostja ei ole hagejalt akende reguleerimist garantiitööna soovinud, on hageja kostja ehitusobjektil 04.06.2018 ühe aknasulguri ja puuduva tifti paigaldamise käigus omaalgatuslikult kontrollinud üle ja reguleerinud ka kõik aknad ehk teostanud garantiitööna akende reguleerimise. Kostja sõnul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid neljanda õuepoolse akna tegemata töödest. Selliseid tõendeid ei peagi hageja kohtule esitama. Hageja teostas tööd vastavalt Lepingule, mille järgi välisviimistlustööd ei olnud hageja kohustus. Kostja nendib, et ta on sunnitud kasutama teist ettevõtet tööde lõpetamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja selline tõdemus tuleneb kostja enda käitumisest, sest välisviimistlustöid kostja hagejalt ei tellinud ja nimetatud tööde tegemist hageja ja kostja vaheline Leping ka ei sisaldanud, mistõttu kostja peabki välisviimistlustööde tegemise soovi korral selle täiendavalt kelleltki tellima. Hageja menetluse kestel muudetud nõue Kuna kostja tasus hagejale 18.12.2018 (põhi)võlgnevuse summas 791,49 eurot, siis palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 140,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (23.08.-18.12.2018); Jätta poolte menetluskulud kostja kanda; Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 500 eurot (hageja menetluskulude nimekiri seisuga 27.12.2018). Arvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja täiendavad seisukohad 5 Lasteteater REKY ei ole keeldunud viimase osamakse maksmisest, kuid on soovinud, et töö oleks korrektselt lõpetatud. Tööd on tänaseni teostamata. Lepingujärgselt ei ole ka akende garantiihooldust tehtud (kuus kuud peale akene paigaldamist) . Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid neljanda õuepoolse akna tegemata töödest. Kostja on sunnitud kasutama teist ettevõtet tööde lõpetamiseks. Eelnevast lähtudes kostja ei tasu nõutud hagejapoolseid rahalisi nõudeid, riigipoolseid kohtukulusid ja riigilõivu. Kohtu põhjendused

1. Hageja ja kostja ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud ostu-müügileping 27.10.2017 (tl 6-9). Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata III makse summas 791,49 eurot. Kostja on nimetatud summa tasunud hagejale käesoleva menetluse kestel, so 18.12.
2. Seega on kostja menetluse kestel tasunud hagejale põhivõlgnevuse, millega on sisuliselt võtnud nõude omaks. Pooled vaidlevad väljamõistetavate viiviste ning menetluskulude üle.
3. Kuna kostja tasus hagejale 18.12.2018 (põhi)võlgnevuse summas 791,49 eurot, siis palub hageja nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja 140,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (23.08.-18.12.2018); Jätta poolte menetluskulud kostja kanda; Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 500 eurot (hageja menetluskulude nimekiri seisuga 27.12.2018). Arvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 3.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 4.

§113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Ostu-müügilepingu punkti 6.2 kohaselt lepingu päises ja p-s 3 ettenähtud maksekohustuste täitmisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine lõpetatakse maksevõlgnevuse tasumise päeval.
2. Ostu-müügilepingu punkti 2.7 kohaselt kui ostja on tellinud vastavalt lepingu p-le 1.2 müüjalt ka akende paigaladustööd, koostavad lepingupooled peale paigaladustööde teostamist paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmiskinnituse, millele mõlemad lepingupooled annavad oma allkirja. Kui klient pole 5 tööpäeva jooksul akti allkirjastanud ega kirjalikku pretensiooni esitanud, siis leotakse tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks-vastuvõetuks. III osamakse tähtaeg oli üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest 5 päeva jooksul, so 22.08.
4. Kostja ei tasunud III osamakset tähtaegselt, seega on hagejal tulenevalt

§ 113õigus nõuda viiviseid.

Hageja on viiviseid arvestanud perioodi 23.08.2018-18.12.2018 (so kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni) summas 140,07 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 6
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 70), nõudes õigusabikuluna kokku 650 eurot ja riigilõivu summas 200 eurot hüvitamist.
5. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
6. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 100 eurot aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 4 tundi hagiavalduse koostamiseks, 1 tund kostja 17.12.2018 vasusega tutvumisele ja vastusele seisukoha koostamisele ning 1,5 tundi kostja 28.01.2019 vastusega tutvumisele ja vastusele seisukoha koostamisele, kokku 6,5 tundi. Vaadates käesoleva tsiviilasja keerukust ja võrreldes seda menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud kokku 5 tunni eest. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 700 eurot, millest 500 on õigusabikulud ning 200 tasutud riigilõiv. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
8. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 7