Tsiviiltoimik 2-19-2561 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2019, Tallinna kohtumaja, Lubja 4, Tallinn 10115 Tsiviilasja number 2-19-2561 Tsiviilasi A P avaldus loa saamiseks abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A P, sündinud xxx Moskvas Venemaal, Vene Föderatsiooni kodanik, Vene Föderatsiooni pass P RUS 72 Nr xxx, välja antud 03.06.1993, passi kehtivusaja lõpp 03.06.2024; e-post: xxx Puudutatud isik: A M, sündinud xxx Kohtla-Järvel, Eesti kodanik, Eesti Vabariigi isikukood xxx, e-post: xxx Menetluse liik Kohtuistung 28.02.2019 RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada. 2. Anda A P’ile (sündinud xxx Moskvas Venemaal, Vene Föderatsiooni kodanik) luba abielu sõlmimiseks A M’iga (Eesti Vabariigi kodanik, isikukood xxx) Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuni kuus kuud. 3. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata 1
(3)Tsiviiltoimik 2-19-2561 jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus jõustub selle teatavakstegemisega avaldajale, kuid määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. ESITATUD ASJAOLUD
- Vene Föderatsiooni kodanik A P (avaldaja) esitas kohtule avalduse loa saamiseks abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.
- Avalduse kohaselt on A P Vene Föderatsiooni kodanik, kes ei saa abieluvõimetõendit esitada. Ta ei ole avalduse esitamise ajal abielus ning puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja soovib sõlmida abielu Eesti Vabariigis Tallinnas A Miga, kelle kohus on kaasanud puudutatud isikuna menetlusse. KOHTU PÕHJENDUSED
- Avaldus tuleb rahuldada ning anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 ja 5 kohaselt on kohus ära kuulanud avaldaja ja puudutatud isiku ja seega kontrollinud avaldusega seonduvaid asjaolusid. Kohus on isiklikult ära kuulanud kohtuistungil 28.02.2019 avaldaja ja puudutatud isiku. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole varem abielus olnud. Avaldaja kinnitas, et soovib A M’iga, keda tunneb aastaid, abielluda Eestis. Avaldaja on ärakuulamisel esitanud kohtule enda passi. Avaldaja kinnitas, et tema avaldus on tema tegeliku tahte väljendus ja tõsikindel soov abielluda Eestis A M’iga. Puudutatud isik A M kinnitas kohtus, et ta soovib avaldajaga registreerida Eestis abielu. Kuna avaldaja kodakondsusejärgne riik Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendit ja Vene Föderatsiooni Suursaatkond väljastab tõendi vaid avaldaja ütluste alusel, siis puudub avaldajal võimalus saada abieluvõimetõendit, mis vastaks perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 sätestatule.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.
- TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
- Avaldusega, avaldaja passiga ning sünnitunnistusega ja kohtus ärakuulamisel antud seletusega TsMS § 229 lg 2 alusel on tõendatud, et avaldaja, kes on vähemalt 18aastane välisriigi kodanik, kellel on elukoht välisriigis ning kes ei saa Eestis abielu sõlmimisel abieluvõimetõendit esitada, sest Vene Föderatsiooni pädev asutus ei väljasta kinnitust, et avaldajal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks Vene Föderatsiooni õiguse järgi. 2
(3)Tsiviiltoimik 2-19-2561
- Vene Föderatsiooni õiguse järgi puuduvad isikul takistused abielu sõlmimiseks, kui isik ei ole abielus, avaldaja teovõime ei ole piiratud, avaldaja ei ole abielus ning avaldajal puuduvad oma kodakondsusriigi järgi takistused abielu sõlmimiseks.
- Avaldaja on kohtule teatanud, et soovib abielluda A M’iga, kelle kohus on kaasanud käesolevas menetluses puudutatud isikuna ja ära kuulanud.
- Kohtul on kujunenud avaldaja ja puudutatud isiku vahetu ärakuulamise tulemusena veendumus, et avaldaja kavatsus on siiras ja ta soovib puudutatud isikuga abielu registreerida Eesti Vabariigis.
- PKTS § 39 lg 5 teise lause kohaselt kehtib luba kuni kuus kuud.
- TsMS § 172 lg 2 esimese lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel jätta avaldaja enda kanda.
- Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula, kohtunik 3
(3)