lg 1 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, Kriminaalasi Oliver Einla süüdistus
lg 2 p 4, 8, § 203 lg 1, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 274 lg 1 järgi, Cevin-Patrick Tatteri süüdistus
septembri 2018 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Marek-Iskander Katsi kaitsja adv. Margus Viira, süüdistatava Oliver Einla kaitsja adv. Leelo Viil Süüdistatav Marek-Iskander Kats (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Margus Viira, adv. Leelo Viil Prokurör Ainar Koik RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
lg 2 p-de 1 , 2,
lg 1 järgi ja temale mõisteti
lg 1 sätteid kohaldades ja
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat.
veebruari 2018 otsusega nr 1-1710982 mõistetud karistusega, suurendades eelmärgitud otsusega mõistetud karistust, so vangistust 3 aastat 8 kuud ja 27 päeva, liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 6 kuud, mille kandmise alguseks on 10. august 2017. Oliver Einla tunnistati süüdi
lg 2 p 4 ja 8 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud, lisaks mõisteti ta süüdi
lg 2 p 1 ja 2 ja
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti
lg 1 sätteid kohaldades
Veel mõisteti ta süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud.
lg 2 alusel määrati, et koheselt 2 kuulub kandmisele vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.08.2017, 28.08.2017 kuni 29.08.2017, s.o 3 päeva ning loeti koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud ja 27 päeva. Karistusaja alguseks on karistuse kandmisele asumise või karistuse kandmisele toimetamise aeg.
lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud osa karistusest täitmisele pööramata tingimisel, et O. Einla 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
MS § 173 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel sundraha 750 eurot, sõiduki Audi A6 Avant reg. märk XXXXXX teisaldamise kulust ½, s.o 17 eurot ja 40 senti, DNA ekspertiisi akt nr 17EGE0803 kulust 114 eurost 2/5 osa, s.o 45 eurot ja 60 senti, DNA ekspertiisi akt nr 17EGE0790 kulust 1653 eurost 5/10 osa, s.o 826 eurot ja 50 senti; DNA ekspertiisi akt nr 18E-GE0335 kulust 114 eurost ½ osa, so 57 eurot, DNA ekspertiisi akt nr 18E-GE0331 kulu 114 eurot, määratud kaitsjale tasu kokku 1178 eurot ja 40 senti. Kokku mõisteti menetluskuludena 2988 eurot ja 90 senti, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. O. Einlalt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel sundraha 750 eurot, sõiduki Audi A6 Avant reg. märk XXXXX teisaldamise kulust 34,80 eurost ½, s.o 17 eurot ja 40 senti, DNA ekspertiisi akt nr 17E-GE0790 kulust 1653 eurost 3/10 osa, s.o 495 eurot ja 90 senti, DNA ekspertiisi akt nr 17E-GE0637 kulust 627 eurost 1/5 osa, s.o 125 eurot ja 40 senti, DNA ekspertiisi akt nr 17E-GE0803 kulust 114 eurost (V kd tl 197) 2/5 osa, s.o 45 eurot ja 60 senti; DNA ekspertiisi akt nr 18E-GE0335 kulust 114 eurost ½ osa, so 57 eurot; määratud kaitsja tasu 810 eurot. Kokku mõisteti menetluskuludena 2301,30 eurot, mis tuleb tasuda otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kannatanu X OÜ tsiviilhagi 16 910 (20 292 eurot koos käibemaksuga) euro nõudes rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti välja solidaarselt O. Einlalt ja M.-I. Katsilt kannatanu kasuks 16 910 eurot. Kannatanu UU esitatud tsiviilhagi 3608,05 euro nõudes rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti välja solidaarselt O. Einlalt ja M.-I. Katsilt kannatanu kasuks 3608 eurot ja 5 senti. Kannatanu TTT tsiviilhagi 5500 euro nõudes rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti välja M.-I. Katsilt. Kannatanu MM tsiviilhagi 661 euro nõudes rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti välja O. Einlalt. Marek-Iskander Kats ja Oliver Einla mõisteti
lg 2 p 1, 2 järgi süüdi selles, et nemad, olles
lg 2 p 2 tähenduses varem varguse toime pannud isikuteks ning - olles 10.04.2017.a. hommikul PP elukohast Tallinnas XXX korterist elutoast riiulilt võtnud sõiduauto Mazda 6, reg-nr TTTTTT pultvõtme, võttis selle pultvõtme abil 10.04.2017.a. hilisõhtul omavolilisse ajutisse kasutusse Tallinnas XXX maja ees seisnud PP’le kuuluva sõiduauto Mazda 6 reg.nr TTTTTT väärtusega 6000 eurot ning kasutasid seda sõidukit omavoliliselt koos grupis 3 - - - - samal õhtul Kakumäel sõidukisse istunud KK’ga, sõites sellega Tallinnas ja Harjumaal ringi, nad jätsid sõiduki 11.04.2017.a. varahommikul ajutiselt seisma Kloogaranna piirkonda, sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval koos KK’ga Suurupi külla ning edasi sõitsid M.I.Kats koos KK’ga Tapale, kust 11.04.2017.a. õhtul koos KK ning sõidukisse istunud MM´uga (kes mõlemad on selles episoodis juba süüdi mõistetud jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2017.a. otsusega) sõitsid tagasi Tallinnasse ning M.-Kats jättis selle sõiduki Tallinnasse XXX juurde; 14.06.2017.a. õhtul grupis koos võtsid omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud X OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 väärtusega 15 000 eurot ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr AAAAAA, väärtusega 20 000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil; nad sõitsid nende mootorsõidukitega parkimisalal ringi ja otsa parkimisalal seisnud teistele X OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130, pinnasetihendajale Hamm reg.nr AAAAAA ja asfaldilaoturile Demag 130F, millised said seetõttu kahjustusi; ööl vastu 15.06.2017.a. võtsid omavolilisse ajutisse kasutusse Harjumaal Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud X OÜ-le kuuluva frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg.nr AAAAAA, väärtusega 20000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil, sõitsid sellega Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha, kuhu jätsid selle esialgu seisma. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutasid seda frontaallaadurit omavoliliselt koos Cevin-Patrick Tatter’iga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi ning jättis seejärel frontaallaaduri kella 04.43 paiku töötava mootoriga merre, misjärel jooksis sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist minema; 06.07.2017.a. peale kella 18, M.-I.Kats olles saanud UU 13-aastaselt tütrelt SS’lt ilma UU nõusolekuta sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr GGGGGG võtmekomplekti, võttis selle abil omavolilisse ajutisse kasutusse Tallinnas XXX juures seisnud UU’le kuuluva sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr GGGGGG, väärtusega 6000 eurot. Ta kasutas seda sõidukit omavoliliselt grupis koos Tallinnas Kristiine Keskuse lähedal sõidukisse istunud Oliver Einla’ga, nad sõitsid sellega Tallinnas Rannamõisa tee 40b juurde, kuhu jätsid sõiduki samal õhtul kella 23.45 paiku maha avariilises seisukorras peale Tiskre ringristmikul avarii tegemist; ööl vastu 13.07.2017.a., M.-I.Kats olles saanud UU 13-aastaselt tütrelt SS’lt ilma UU nõusolekuta sõiduauto Audi A6 Avant reg.nr XXXXX võtmekomplekti, võttis selle abil omavolilisse ajutisse kasutusse Tallinnas XXX juures seisnud Y OÜ-le kuuluva, LL vastutavas kasutuses ja UU kasutuses oleva sõiduauto Audi A6 Avant reg.nr XXXXX, väärtusega 8000 eurot. Ta kasutas seda sõidukit omavoliliselt grupis koos Tallinnas Sõle 57 juures sõidukisse istunud Oliver Einla’ga ning nad sõitsid sellega Järva mk Aravetele ja varahommikul tagasi Tallinnasse XXX maja juurde, kuhu nad selle sõiduki maha jätsid.
lg 1 järgi mõisteti Marek-Iskander Kats ja Oliver Einla süüdi selles, et nemad 14.06.2017.a. õhtul koos, olles võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse Harju 4 mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud X OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr AAAAAA, sõitsid tahtlikult ja korduvalt otsa parkimisalal seisnud teistele X OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130 reg.nr SSSSS väärtusega 5000 eurot – millega tekitas varalise kahju 4300 eurot, pinnasetihendajale Hamm väärtusega 15 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 620 eurot ja asfaldilaoturile Demag 130F väärtusega 20 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 1450 eurot ehk kokku varalise kahju 6370 eurot, seega vastavalt
p 1 4000 eurot ületava ehk olulise varalise kahju; Marek-Iskander Kats mõisteti
kuni kella 04.43-ni Tallinnas Pelguranna 58 asuvas Stroomi rannapargis sõitis ringi tema omavolilises kasutuses oleva frontaallaaduriga Schaeff SKL 873 reg.nr AAAAAA ja hävitas (lõhkus) tahtlikult TTT vara ehk 3 rannariietuskabiini kogumaksumusega 2160 eurot ja 3 kahepoolset ranna liivaalale paigaldatud pinki kogumaksumusega 2405,37 eurot, millisele kahjule lisandus utiliseeritud ja uute rannariietuskabiinide ning pinkide transport ja paigaldus summas 934,63 eurot. Seega tekitas M.-I.Kats Tallinna Linnale kokku varalise kahju 5500 eurot ehk vastavalt
Oliver Einla mõisteti
lg 2 p 4 tähendatud ehk varem varguse ja röövimise toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh
kella 01.30 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse Harju mk Harku vallas XXX majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MM´ile kuuluva televiisori LG väärtusega 900 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani O. Einla toime varguse sissetungimisega ehk
Lisaks mõisteti O. Einla süüdi selles, et tema 27.08.2017.a. kella 22.44 ajal Harju mk Harku vallas Muraste külas XXX X kaupluse juures, olles politseinike vastu agressiivselt käitunud ja politseibussi kongi paigutatud, lõi jalaga patrullis olevat ehk tööülesandeid täitvat Põhja Prefektuuri operatiivkeskuse künoloogiateenistuse koerajuhti SS vastu näo vasakpoolset osa, mille tagajärjel tundis SS väga tugevat füüsilist valu ja talle tekkis punetus vasakule põsele. Kirjeldatud käitumisega pani O. Einla toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ehk vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk
Sama kohtuotsusega süüdi mõistetud Cevin-Patrick Tatteri osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava M.-I.Katsi kaitsja adv. M.Viira ei vaidlusta apellatsioonis M.-I. Kats`i süüd kuritegude toimepanemises, vaid palub ringkonnakohtul tühistada otsus karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale õiglane s.o. kergem karistus. Juhindudes KrMS § 321, 337 lg 1 p 4 ja 340 lg 2 p 4 taotleb apellant tühistada 5 maakohtu otsus M.-I. Kats`i süüdimõistmises
lg 1 ja 215 lg 2 1,2 järgi osaliselt, karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavale kergem karistus. Samuti palub apellant jätta X tsiviilhagi 6370 eurot ületavas osas rahuldamata ning tühistada otsus M.-I. Kats`ilt sundraha väljamõistmise osas. Kaitsja toob välja asjaolud, mida kohus on jätnud hindamata või teinud seda alusetult kohtualuse kahjuks. Kaitsja leiab, et eeluurimise ja kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M.-I. Kats on kriminaalmenetluse vältel selle läbiviimisele kaasa aidanud. Kahtlustust ega süüdistust ei ole ta kordagi vaidlustanud. Kohtulikul uurimisel sai kinnitust, et M.-I.Katsi kohtueelsel uurimisel antud ja avaldatud ütlused on vastavuses teiste tõenditega. Seega on tema ütlused tõesed ja saab järeldada, et ta ei ole midagi varjanud, asus koheselt koostööle uurimisorganitega ja oma süüd tunnistanud. Seetõttu polnud vajalik kohtulikul uurimisel ütluste andmine. Kohus ei ole karistuse määramisel sellega arvestanud. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestanud kahetsust sisuliselt, pidades vajalikuks karistuse mõistmist keskmisest määrast suuremas määras. Süüdistatava ütluste kohaselt tekkis mõte teetöömasinatega sõita, kuna need olid valveta, vabalt ligipääsetaval territooriumil ning lisaks võtmetega süütelukus. Kohus on jätnud karistuse mõistmisel arvestamata, et tegemist oli kannatanu hooletusega, mis aitas olulisel määral kaasa kuriteo toimepanemisele. Kannatanu hooletust ei ole kohus arvestanud ka tsiviilhagi väljamõistmisel süüdistatavatelt, mõistes kannatanu X OÜ kasuks välja tsiviilhagi täies ulatuses, summas 20292 eurot. M.-I. Kats võttis kohtus hagi õigeks süüdistuses esitatud summa 6370 eurot ulatuses. Ülejäänud osas on hagi vaidlustatud. Kohtus ei suutnud kannatanu veenvalt selgitada, millest tuleneb suur erinevus esialgselt esitatud kahju summas võrreldes lõplikult esitatuga. Ülevaatus teostati kõikide vigastatud mehhanismide osas juba kriminaalmenetluse algatamisel juunis 2016. Siis hindas kannatanu esindaja kahju suuruseks orienteeruvalt 10 000 eurot, süüdistuses täpsustati seda summaks 6370 eurot. Süüdistatav ei vaidlusta süüdistuses esitatud tsiviilhagi ja on nõus nimetatud summas kannatanule kahju hüvitama, ülejäänud osas palub ta jätta X hagi rahuldamata. M.-I. Kats`i pikaajaline vangistus isoleerib noore inimese ega võimalda tal mõistliku aja jooksul uuesti ühiskonnaga kohaneda ja tööle asuda, et alustada vigade parandust ja hüvitada kahjud. Kaitsja leiab, et maakohtu karistus on liialt karm. Lähtudes
lg 1 ja § 64 lg 1 taotletakse apellatsioonis mõista toimepandud kuritegude eest liitkaristusena vangistus 3 aastat 8 kuud ja 27 päeva, s.o mitte suurendada Pärnu Maakohtu 21.02.2018.a. kohtuotsusega mõistetud karistust, vaid lugeda Harju Maakohtu mõistetud karistus vangistus kaks aastat kaetuks raskeima karistusega. Pärnu Maakohus karistas 21.02.2018.a otsusega M.-I. Kats`i
lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 7,8,9 ja 213 lg 2 p 1 järgi, otsusega mõisteti temalt välja ka sundraha summas 750.- eurot. Enne eelnimetatud kohtuotsust oli algatatud käesolev kriminaalasi ja teostatud menetlustoimingud. Sundraha küsimuse otsustamise põhimõtteid kriminaalasjades, millega mõistetakse karistus
lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, on Riigikohus käsitlenud lahendis 3-1-1-2411. Kriminaalasju ühiseks menetlemiseks ei ühendatud ja seetõttu on M.-I. Kats süüdi 6 tunnistatud kahe kohtuotsusega, millega on kaasnenud sundraha väljamõistmine kahel korral. Sundraha kahekordne väljamõistmine ei ole tulenevalt
Süüdistatava O. Einla kaitsja adv. Leelo Viil vaidlustab O. Einlale mõistetud karistust ja tsiviilhagi. Kaitsja ei nõustu, et süüdistatav peab mõistetud karistusest
Maakohus leidis põhjendatult, et kuritegude kogumis on süüdistatava süü alla keskmise ning kriminaaltoimikust nähtuvalt oli
Einla roll oluliselt väiksem. Maakohus leidis õigesti, et O. Einla karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. O. Einla on kahetsust avaldanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Kuigi karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et tema täielikult tingimisi vangistusest vabastamine ei täidaks karistuse eesmärki. Süüdistatav on korrektselt suhelnud kriminaalhooldajaga ja täitnud kõiki kontrollnõudeid. Teda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning tema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. O. Einla töötab kohusetundlikult XX'es ja samaaegselt jätkab õpinguid XXX. Ka maakohus märkis, et süüdistatav on asunud tööle ning jätkab hariduse omandamist, millest järeldub, et ta on oma suhtumist muutnud. Eeltoodule vaatamata leidis kohus, et kuigi käitumiskontrolli ajal oli süüdistatav võimeline süütegude toimepanemisest hoiduma, ei pea kohus võimalikuks taas jätta karistust täielikult kohaldamata ning määrata, et koheselt kuulub kandmisele osa karistusest ning suurema osa karistusest võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades teda käitumiskontrollile. Riigikohus on selgitanud, et selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud (vt RKKKo nr 3-11-99-06). Maakohus leidis, et O. Einla on oma suhtumist muutnud ja rohkem kui aasta suutnud hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemises. Seetõttu ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks šokivangistus enam vajalik. Kolmekuulise vangistuse reaalne ärakandmine tooks süüdistatavale kaasa töösuhte ja õpingute katkemise. O. Einla kinnitas, et on jätkuvalt valmis täitma kõiki ettenähtud kontrollnõudeid (sh määratavaid lisakohustusi) ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. O. Einla tunnistas, et kõigi kuritegude põhjuseks oli alkoholi liigne tarvitamine, kuid ta on olnud suuteline viimase aasta jooksul sellest hoiduma. Seega süüdistataval ei ole uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. O. Einla käitumine kriminaalmenetluses, s.o süü tunnistamine ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja 7 selle võimalikest tagajärjedest aru saanud. Tähelepanuväärne on, et O. Einla soovib kannatanule võimalikult kiiresti kahju hüvitada. Lisaks selgitab kaitsja, et just vangistuse kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid (
Arvestades O. Einla keskmisest väiksemat süüd, puhtsüdamlikku kahetsust ning käitumise olulist paranemist viimase aasta jooksul ei oleks süüdistatava karistuse kandmisest täielikult tingimisi vabastamise tema liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. KrMS § 338 p 4 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Samuti ei nõustu kaitsja O. Einlalt solidaarselt teise süüdistatavaga kannatanu X OÜ kasuks 16 910 euro väljamõistmisega.
Maakohus on õigesti märkinud, et süüdistuse kohaselt on varalist kahju tekitatud vaid 6370 euro ulatuses. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu tsiviilhagi esitatud 31.10.2017.a ja süüdistatavaid on kahtlustatavana üle kuulatud pärast seda ning kahtlustuses on endiselt tõepoolest märgitud väiksem summa. Seega jääb arusaamatuks, millistel alustel peaks O. Einla hüvitama X OÜ 16 910 euro suuruse kahjunõude, kui ta on süüdi tunnistatud varalise kahju 6370 eurot põhjustamises. Lisaks selgitab kaitsja, et lühimenetlusega nõustumine ei ole samastatav süüdistuse ja tsiviilhagidega nõustumisega. Nii O. Einla kui kaitsja asusid seisukohale, et
lg 1 järgi esitatud süüdistus varalise kahju 6370 eurot põhjustamises on põhjendatud ning asjaolud on selged lühimenetluse kohaldamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 230 on hagejal kohustus tõendada asjaolusid, millel tema nõue tugineb. Kriminaalmenetluses esitatakse hagi prokuratuuri kaudu. Samas kuivõrd prokurör süüdistas O. Einlat üksnes 6370 euro suuruse kahju põhjustamises, võis sellest järeldada, et prokuratuuri hinnangul just selline kahju oli tõendatud. X OÜ varalise kahju kalkulatsioonist (I kd tl 113) nähtub küll teetöömasinate remondi võimalik maksumus, kuid kriminaalasjas ei ole uuritud ega kohtu poolt analüüsitud mingeid tõendeid, mille põhjal võiks järeldada, et just süüdistatavate õigusvastane tegevus 14.06.2017.a õhtul on seostatav kalkulatsioonis märgituga. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaitsja väite, et on alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kannatanu ise soodustas teataval määral kahju tekkimist. Nimelt nähtub nii O. Einla (III kd tl 26-27), Cevin-Patrick Tatteri (III kd tl 52) kui ka M.-I. Katsi (II kd tl 214) ütlustest, et teetöömasinad olid jäetud põllumaale ilma järelvalveta, võtmed olid masinatel ees. VÕS § 139 lg1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd ei ole põhjendanud, millistel alustel on O. Einla süüditunnistamisel
lg 1 järgi X OÜ-le varalise kahju 6370 eurot põhjustamises süüdistatavalt kannatanu X OÜ kasuks välja mõistetud 16 910 eurot. 8 Tallinna Ringkonnakohtu
Apellatsioonis nimetatud karistuse mõistmisel tähtsust omavaid asjaolusid on piisavalt arvestatud. Ka O. Einla puhul ei ole põhjendatud apellatsiooni taotlus šokivangistuse kohaldamata jätmiseks arvestades tema süü suurust ja karistusandmeid. O.Einla kuritegelikku tegevust ei saa hinnata ainult M.-I.Katsi n.ö halva mõjuga, sest mitu kuriteoepisoodi pani Einla toime täiesti iseseisvalt. Ka Einla siiras kahetsus, töökoha olemasolu hetkel ning sellele lisaks õppimine ning viimase aasta jooksul teadaolevalt uute kuritegude toimepanemisest hoidumine pole prokuröri jaoks isikut iseloomustavate soodsate asjaolude kogumina piisavalt kaalukad selleks, et teda täielikult reaalsest vanglakaristusest vabastada. Kaitsja väide Einla poolsele valmisolekule kahju heastada tuleb hinnata paljasõnaliseks, kuna kuritegudest möödunud piisavalt pika ajavahemiku jooksul (mil Einla ka justkui usinalt tööd tegi ja seega ka tekitatud kahjude hüvitamiseks vajaolevat raha teenis) pole ta kannatanutele sentigi hüvitanud ehk selline väidetav valmisolek ei ole vähimalgi määral realiseerunud. Seonduvalt mõlema kaitsja apellatsioonides vaidlustatud X OÜ tsiviilhagi lahendamisega märgib prokurör järgmist. Nii Einla kui Katsi süüdistustes on esitatud teokirjeldus ehk mida nad täpsemalt kirjeldatud kuritegeliku käitumisega kahjustasid; asjaolu et süüdistuses ei ole kõigi kahjustatud asjade maksumused lahti kirjutatud, ei ole prokuröri arvates selline asjaolu, mis takistaks tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamist, sest toimikus olevate tõenditega on tsiviilhagis märgitud kahjusumma tekitamine just süüdistatavate Einla ja Katsi poolt tõendatud ning ka Einla ja/või Kats ise pole kogu menetluse vältel väitnud, et selle kahju oleks tekitanud lisaks nendele veel keegi menetluses tuvastamata isik. Einla ja Katsi poolt ühiselt
lg 1 ja
järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitatud varalise kahju (tsiviilhagi) suuruse kohta olid maakohtu ja on apellatsioonikohtu käsutuses kannatanu ütlused (I kd tl 110-112) ja kannatanu poolt ütluste lisana esitatud kahju kalkulatsioon (I kd tl 113). Nendes kajastatud summasid võrreldes on igaühele selge, et süüdistuse tekstis numbriliselt märgitud varalise kahju summale 6370 eurot lisandub väikelaaduri (Locust 903) kahjustamine kokku 7150 euro suuruse summa ulatuses ja rataslaaduri (Schaeff SKL 873) kahjustamine 3390 euro suuruse summa ulatuses, summad kokku liidetuna moodustavadki täpselt tsiviilhagi suuruse 16 910 eurot. Sisulist kaalumist võimaldavaid asjakohaseid vastuväiteid tsiviilhagile – et mingis osas polnudki kahjustuste parandamine vajalik või et kahju suurus on üle hinnatud - kogu menetluse vältel ei esitatud. Süüdistuse tekstis ei ole küll välja toodud väikelaaduri ja rataslaaduri 9 kahjustamisega seotud summasid, kuid samas süüdistuse tekstist tuleneb üheselt, et just nimetatud väike- ja rataslaadurit ajutiselt omavoliliselt kasutades tekitasid Einla ja Kats kannatanule tahtlikult varalist kahju. Lisaks esitas 9. oktoobril 2018 kirjalikud seisukohad kannatanu X OÜ esindaja TT, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kannatanu esindaja selgitab, et frontaallaaduril ja minilaaduril tekkinud kahjustused on ära näidatud tsiviilhagi juures olevas kalkulatsioonis. Süüdistuse tekstist ja tõenditest nähtuvalt on selge, et kahju tekitati ka mini- ja frontaallaadurile. Süüdistuses on nimetatud vaid olulise kahju tekkimiseks vajalik kahju. Kahju täpse suuruse esitamine polnud kuriteokaebuse esitamisel võimalik. Kaitsjate väited, et kannatanu täpsustas kahjusid süüdistuses on ainetu, kuna seda tehti tsiviilhagis. Ka eluliselt pole usutav, et süüdistatavad ei saanud aru, et nad oma tegevusega tekitasid kahju mini- ja frontaallaadurile ning neil tuleb need kahjud hüvitada. Tsiviilhagi osas pole kriminaaltoimikus vastuväiteid ega taotlusi esitatud. Kannatanu pole kunagi väitnud, et tekitatud kahju on üksnes 6370 eurot. Tegelik kahju on tuvastatud ja täpsustatud ning see on 16910 eurot. O. Einla kaitsja väide, et pole tõendatud kahju tekkimine just selle kriminaalasja raames, on asjakohatu. Süüdistatavad on kahju tekitamist kannatanu tehnikale tunnistanud. Kahjud nähtuvad sündmuskoha vaatlusprotokollist. Lisaks selgitab kannatanu esindaja, et kannatanu hooletuse etteheitmine on asjakohatu. Teetöömasinate võtmed on üldjuhul sarnased ehk universaalsed ning konkreetse masina võtme olemasolu, ei ole selle kasutamise takistus. Masinad olid objektil. Süüdistatavate tahe oli kannatanu tehnikat rikkuda ning pole tähtsust, kas võtmed olid ees või mitte. Lisaks leiab kannatanu esindaja, et O. Einlale šokivangistuse kohaldamine pole vajalik, kuna ta võib selle tõttu töökoha kaotada, mis omakorda võib kaasa tuua kahju hüvitamise võimatuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium ei nõustu süüdistatava M.-I.Katsi kaitsja seisukohaga, et M.-I.Katsile on mõistetud liiga range karistus ning et õiglane olnuks
lg 1 alusel karistust mõistes kohaldada kõige leebemat karistuste liitmise viisi ning lugeda vaidlustatud otsusega mõistetud karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul hälbiks selline otsustus ilmselgelt karistuse mõistmise üldpõhimõtetest ning ei oleks adekvaatne süü suurusega. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga sh üheliigilise konkurentsiga. See tähendab tõesti seda, et kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleks saanud olla tuvastatud ka ühe kohtuotsusega, neid oleks saanud menetleda koos juba kohtueelses menetluses ning seega oleks olnud ka üks süüdimõistev kohtuotsus. Vaidlust ei ole ka selles, et kõik kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on toime pandud ajal, kui M.-I.Katsil oli veel kandmata nö üleeelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja seega oleks ka kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegude koosarutamisel ja nende eest ühe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel olnud kohaldatav
Eelmise e Pärnu Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsusega karistati M.-I.Katsi
lg 2 p 1, 2 järgi 1 aastase vangistusega;
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aastase vangistusega;
lg 2 p 1 järgi 1 aasta 10 ja 3 kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 27.oktoobri 2015.a otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa 2 aastat, 6 kuud ja 27 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat, 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumist
lg 1 alusel mõistetud liitkaristus on pärast 1 aasta ja 9 kuud ning pärast 1/3 mahaarvamist 1 aasta ja 2 kuud. Siinjuures rõhutab kohtukolleegium seda, et
Peale selle on ta mõistetud süüdi veel 3 varguse episoodis ja ühes arvutikelmuse episoodis. Vaidlustatud kohtuotsusega on M.-I.Katsile mõistetud
lg 2 p 1,2 järgi 5 episoodis, millest kaks episoodi moodustavad ideaalkogumi
Kuritegude ideaalkogumi eest on 5 kuriteoepisoodi eest 3 aastat, mida on vähendatud 1/3 võrra. Seejuures tuleb eraldi rõhutada, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on tegelikult suurenenud selle 5 kuriteoepisoodi eest vaid 9 kuu võrra. Seaduse järgi olnuks võimalik suurendada eelmist karistust ka 1 aasta ja 2 kuu võrra e 5 kuud rohkem ja kohtukolleegiumi hinnangul oleks ka siis olnud tegemist täiesti adekvaatse karistusega süü suuruse seisukohast. Kaitsja apellatsiooniväiteid lugedes peaks järelikult olema võimalik hinnata süü suurust võrdsena nii 1
järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi toimepanemisel, kui ka 6 samalaadse kuriteoepisoodi puhul, mis kohtukolleegiumi hinnangul ei ole õige. Üheks süü suuruse hindamise faktoriks on kindlasti ka toimepandud kuriteoepisoodide arv ning karistus ei saa jääda samaks 1 kuriteo episoodi eest mõistetud karistusega, kui neid episoode on tegelikult 6. Kui veel arvestada, et eelmisest kohtuotsusest on 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva tegelikult muutumatu suurus ja see olnuks samasugune ka siis, kui oleks arutatud kõiki kahe otsusega tuvastatud kuritegusid koos, siis tegelikult on kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest e
lg 1 alusel, millele on viidatud ka
lg-s 1 süüdistatavat karistatud 1 aasta ja 11-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõistetud 4 aastat 6 kuud miinus ärakandmata karistus e nö muutumatu liidetav e 2 aastat 6 kuud 27 päeva, so 1 aasta 11 kuud 3 päeva e nagu märgitud on see vaid 9 kuud pikem eelmise kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistusest. 1 aasta ja 11 kuud on karistus, mis on sisuliselt mõistetud kuue
lg 2 järgi mõistetud kuriteoepisoodi, millest kaks moodustavad ideaalkogumi koos
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, kolme
lg 2 järgi mõistetud kuriteoepisoodi ja ühe
11 Kuna
lg 1 alusel toimub liitkaristuse mõistmine sarnaselt
lg-le 1, siis peab kohtukolleegium asjakohaseks viidata ka Riigikohtu seisukohale sarnases olukorras. Nimelt, Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-20-16 selgitanud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kokkuvõtvalt märgib kohtukolleegium, et puudub igasugune alus väitmaks, et süüdistatavat M.-I.Katsi on maakohus karistanud liiga rangelt. Karistuse määr juba räägib sellest, et kõiki asjaolusid, millistele kaitsja oma apellatsioonis viitab, on juba arvestatud. Igati asjakohased ja veenvad on seejuures ka maakohtu põhjendused karistuse osas. Kohtukolleegium leiab, et ka O. Einlale mõistetud karistus on põhjendatud ning alust jätta kogu mõistetud vangistus täitmisele pöörata ei ole. O. Einla oli karistatud 25.06.2014 vara- ja isikuvastaste kuritegude eest ning kogu temale mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata. On tõsi, et katseaja läbis O.Einla edukalt, kuid pool aastat pärast katseaja lõppu hakkas ta taas kuritegusid toime panema. Ta on vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud süüdi 8 kuriteoepisoodis ja seda taaskord varavastaste kuritegude eest ning ka vägivallakuriteo eest. Kuriteoepisoodide arv iseloomustab esiteks süü suurust aga annab ka põhjendatud aluse väita, et uuesti kuritegelikule teele asumine ei olnud juhuslikku laadi. Samuti kinnitab O.Einla enda käitumine seda, et eelmine karistus, mis ei olnud seotud reaalse vangistusega, ei avaldanud temale piisavat mõju õiguskuuleka elu kasuks otsustada. Karistuse mõistmise eesmärkideks on ka mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmine. Kogu mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmine eelmisel korral neid eesmärke ilmselgelt ei täitnud. Seega tulebki teistkordselt ja eriti sel juhul, kui isik, pääsedes eelmise karistuse mõju alt e katseaja lõppedes, lühikese aja pärast uuesti kuritegusid toime paneb, karistada teda rangemalt. Uute kuritegude toimepanemine on märk, et (esimesest)eelmisest karistusest, mis ei olnud seotud reaalse vangistusega, on jäänud karistamatuse tunne. Seetõttu on sellisele isikule, kes varem vanglas viibinud ei ole ja tingimuslikust karistusest järeldusi ei tee, adekvaatne karistus lühiajaline šokivangistus. Ka ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate apellatsiooniväidetega vaidlustatud tsiviilhagi osas. Kaitsjad kordavad apellatsioonides neid seisukohti, millised esitasid ka maakohtus kahjusumma suuruse osas. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks leiab, et tsiviilhagis esitatud lõplik kahjusumma on põhjendatud ning miks ei pea õigeks hagisumma vähendamist süüdistuses näidatud kahju suuruseni ning sisuliselt on apellatsioonides esitatud väited selles osas lükatud ümber maakohtu põhjendustega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks veelkord üle korrata. Kaitsjad leiavad muuhulgas ka seda, et kahjusummat tuleb vähendada seetõttu, et kannatanu ise soodustas teataval määral kahju tekkimist. Nimelt olid teetöömasinad jäetud põllumaale ilma järelvalveta, võtmed olid masinatel ees. VÕS § 139 lg1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu 12 tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tegemist oli kannatanu hooletusega, mis aitas olulisel määral kaasa kuriteo toimepanemisele. Teisisõnu võtmete olemasolu teetöömasinate süütelukus tekitas kohtualustel mõtte ja lõi võimaluse
Kohtukolleegium kaitsjate sellise seisukohaga ei nõustu. Fakt, et süüdistatavad nö asja kätte said, see ei mõju kuidagi kahju suurusele . Kahju tekkis puhtalt süüdistatavate tegevuse tõttu. Ehk siis, masin seisis tõesti, võtmed ees, aga see ei mõjutanud kuidagi kahju tekkimist. Auto, kus on võtmed ees, kahju ei tekita. Kahju tekkis, kui isikud tahtlikult võtsid ja hakkasid sõitma, see on nende tekitatud kausaalahel ja tagajärg neile omistatav. Kohtukolleegium nõustub süüdistatava M.-I.Katsi kaitsja seisukohaga selles, et sundraha väljamõistmine M.-I.Katsilt on põhjendamatu. Nimelt, vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud enne eelmist, s.o. enne Pärnu Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsust. Tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga ja olukorraga, kus kahe erineva kohtuotsusega tuvastatud kuritegusid oleks saanud arutada ühel kohtuistungil ning teha ka üks süüdimõistev kohtuotsus. Tegemist on kuritegudega, millised olid üheaegselt kohtueelses menetluses ning seaduslik alus nende kriminaalasjade ühendamiseks oli olemas. Põhjused, miks kahte kriminaalasja ei ühendatud ei ole tingitud süüdistatava käitumisest. Võib esineda olukordi, kus süüdistatav ise on oma käitumisega tekitanud olukorra, kus kriminaalasjade ühendamine ei ole praktiliselt võimalik. Näiteks jätkab kohtu all olev süüdistatav enne tema suhtes kohtuotsuse tegemist kohtu menetluses olevas kriminaalasjas kuritegude toimepanemist. Otsuses nr 3-1-1-96-99 asus Riigikohus seisukohale, et kaalutlustel, millest tulenevalt D. N. ise oma käitumisega tingis menetluse eraldi kriminaalasjades, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks tema vabastamist sundraha maksmise kohustusest. Viidatud kohtuotsuses oli tegemist isikuga, kes pani toime uued kuriteod ajal, mil eelmine kriminaalasi oli juba kohtu menetluses. Oma otsuses 3-1-1-24-11 on Riigikohus selgitanud, millistel põhimõtetel toimub analoogsetes olukordades sundraha väljamõistmine. Mingit mõistlikku põhjendust ei saa olla süüdistatavalt suuremas summas sundraha väljamõistmiseks, kui see olnuks ühe kohtuotsusega ja ühe kohtuotsusega oleks olnud see suurus vastav teise astme kuriteole vastava sundraha suurusega. Vaidlustatud kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud sundraha 750 eurot, eelmise kohtuotsusega samuti 750 eurot. Seega kokku on sundraha mõistetud välja 1500 eurot. Ühe kohtuotsuse korral olnuks see 750 eurot. Seega tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada M.-I.Katsilt sundraha väljamõistmise osas. Süüdistatava M.-I.Katsi kaitsja adv.M.Viira esitas tasutaotluse 3 tunni ulatuses koos käibemaksuga. Toimingud, mille eest tasu taotletakse on taotluses nimetatud ning samuti nendele kulunud aeg. Kokku on taotletav tasu 180 eurot. Kohtukolleegium peab ajakulu põhjendatuks ning leiab, et need kuuluvad hüvitamisele. Kuna kohtukolleegium tühistab M.-I.Katsi osaliselt maakohtu otsuse, jäävad menetluskulud riigi kanda. 13 Süüdistatava O.Einla kaitsja adv. L.Viil esitas tasutaotluse 2 tunni ulatuses koos käibemaksuga. Toimingud, mille eest tasu taotletakse on taotluses nimetatud ning samuti nendele kulunud aeg. Kokku on taotletav tasu 120 eurot. Kohtukolleegium peab ajakulu põhjendatuks ning leiab, et need kuuluvad hüvitamisele. Kuna kohtukolleegium jätab O. Einla suhtes maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud O.Einla kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 4 p 6 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M.-I.Katsilt sundraha väljamõistmise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.