← Eesti

1-19-1383/7

Obsah (13)§ 199§ 424§ 65§ 69§ 64§ 74§ 184§ 185§ 213§ 63§ 121§ 136§ 200

Kriminaalasi nr 1-19-1383 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1383 (15249000197) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja Marko Pruuli süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Jane Pajus Süüdistatav RAIGO MOOR Isikukood: 38811286025, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, Tartu maakond; Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxxxxxxxxxxxhooldustööline. Kriminaalkorras 3 kehtivat karistust: - Tartu Maakohtu 31.01.2019. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.02.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-833 mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. Süüdistatav - Tartu Maakohtu 28.02.2018. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest on mõistetud 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2016.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust, mis asendati

§ 69lg 1 alusel 714 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat.

- Tartu Maakohtu 27.04.2016 otsusega tunnistatud süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust,

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmata karistustuseks loeti 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust, mida ei pööratud

§ 74lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele 3-aastase katseajaga.

Väärteokorras 4 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. MARKO PRUUL Isikukood: 38910026024, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kannab karistust Tartu Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, kutseharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub. Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: - Pärnu Maakohtu 21.10.2016. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust,

§ 185

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust,

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud vangistust.

§ 65lg 1, 3, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 01.06.2016.

a otsusega mõistetud lõpliku liitkaristusega 3 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.02.2016. a. - Pärnu Maakohtu 01.06.2016. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 121

järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust,

§ 213

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis

§ 65lg 1 alusel loeti kaetuks Harju Maakohtu 09.04.2015.

a otsusega mõistetud karistusega, s.o 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistatud süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust.

§ § 64 lg 1 mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju maakohtu 09.04.2015.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.06.2016. Väärteokorras 2 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raigo Moor

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita Raigo Moorile kuriteo eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 31.01.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-457 mõistetud liitkaristusega, s.o 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõista Raigo Moorile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks Raigo Moori vanglasse saabumise aeg Tartu Maakohtu 31.01.

  1. a otsuse alusel (kohustatud ilmuma 18.03.
  2. a). Süüdi tunnistada Marko Pruul

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita Marko Pruulile kuriteo eest mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 21.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7863 mõistetud liitkaristusega, s.o 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõista Marko Pruulile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 10.02.2016.

a. Rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxx tsiviilhagi. Välja mõista Raigo Moorilt ja Marko Pruulilt solidaarselt kannatanu xxxxxxxxxxxx kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 2558 (kaks tuhat viissada viiskümmend kaheksa) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxg arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel Raigo Moorilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Raigo Mooril on õigus menetluskulud summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Raigo Moor on kohustatud maksma alates aprillist

  1. a igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 12 (kaksteist) eurot 50 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  2. Selgitusse tuleb märkida „1-19-1383, menetluskulud, Raigo Moor“. 3 Jätta sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot Raigo Moorilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel Marko Pruulilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulu 90 (üheksakümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Marko Pruulil on õigus menetluskulud summas 90 (üheksakümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Marko Pruul on kohustatud maksma alates aprillist
  3. a igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 7 (seitse) eurot 50 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-19-1383, menetluskulud, Marko Pruul“. Jätta sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot Marko Pruulilt välja mõistmata. Menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkulepete sisu Raigo Moorile on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ühiselt kooskõlastatud plaani alusel koos Marko Pruuliga võttis enda valdusesse saadud varuvõtmeid kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.06.

  1. a kella 21.00 kuni 18.06.
  2. a kella 07.00 vahelisel ajal Jõgeva linnas xxxxxxxxx kortermaja vahetusse lähedusse pargitud sõiduauto VW Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, VIN:xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille oli heauskselt omandanud xxxxxxxxxxx. Raigo Moor ja Marko Pruul sõitsid autot vaheldumisi juhtides Hispaaniasse Barcelona linna, kus hülgasid sõiduki elektrisüsteemi rikke tõttu. Sõiduki ja selles olnud vara oma kasuks pööramisega tekitati xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 2558 eurot, millest sõiduki väärtus 2308 eurot ja sõiduki kindalaekas olnud sularaha 250 eurot. Marko Pruulile on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja kelmuse, ühiselt kooskõlastatud plaani alusel koos Raigo Mooriga võttis Raigo Moori valdusesse saadud varuvõtmeid kasutades ebaseadusliku 4 omastamise eesmärgil 17.06.

  1. a kella 21.00 kuni 18.06.
  2. a kella 07.00 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja vahetusse lähedusse pargitud sõiduauto VW Passat, registreerimismärgiga xxxxxxx VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille oli heauskselt omandanud xxxxxxxxxxxx Raigo Moor ja Marko Pruul sõitsid autot vaheldumisi juhtides Hispaaniasse Barcelona linna, kus hülgasid sõiduki elektrisüsteemi rikke tõttu. Sõiduki ja selles olnud vara oma kasuks pööramisega tekitati Kuno Masingule varalist kahju kokku 2558 eurot, millest sõiduki väärtus 2308 eurot ja sõiduki kindalaekas olnud sularaha 250 eurot. Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Raigo Moor

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud 9 kuud vangistust täielikult kaetuks Tartu Maakohtu 31.01.

  1. a otsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 21 päevasest vangistusest. Kuno Masing on esitanud 08.02.
  2. a Raigo Moori ja Marko Pruuli vastu vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 2558 eurot, mis tuleb tasuda xxxxxxxxxxxx SEB arvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Raigo Moor on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale määratud tasu: Raigo Moorile osutatud õigusabi eest Marko Paabumetsa kasuks toimikuga tutvumise eest 90 eurot ja kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest 60 eurot. Sundraha jätta välja mõistmata tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-24-11 väljendatud seisukohast, et kui karistus mõistetakse kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Raigo Moor ei teinud mingeid takistusi kummagi kriminaalasja menetlemisel, nende ühendamine oleks olnud menetluslikult võimalik. Sundraha on esimese astme kuriteos süüdimõistmisel temalt Tartu Maakohtu 31.01.
  3. a otsusega täies mahus välja mõistetud. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raigo Moorilt menetluskulud kokku 150 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Marko Pruul

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud 9 kuud vangistust täielikult kaetuks Pärnu Maakohtu 21.10.

  1. a otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud 4 aasta ja 7 kuulisest vangistusest. Mõistetud liitkaristusest arvata maha ärakantud karistus. Kokkuleppe sõlmimise ajaks on perioodil 10.02.2016-18.02.2019 ära kantud 3 aastat ja 9 päeva vangistust, seega alates 19.02.
  2. a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud ja 21 päeva vangistust. Marko Pruul on nõus ja teab, et lahendi tegemisel arvab kohus mõistetud liitkaristusest maha kohtuotsuse tegemise ajaks ärakantud karistuse ja mõistetud karistuse kandmise algust hakatakse arvestama kohtuotsuse kuulutamisest. Kuno Masing on esitanud 08.02.2018 Raigo Moori ja Marko Pruuli vastu vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 2558 eurot, mis tuleb tasuda xxxxxxxxxxxu SEB arvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Marko Pruul on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuritegudega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale määratud tasu: Marko Pruulile osutatud õigusabi eest Karl Saavole toimikuga tutvumise eest 60 eurot ja kokkuleppe läbirääkimistel osalemine 30 eurot. Sundraha jätta välja mõistmata tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-2411 väljendatud seisukohast, et kui karistus mõistetakse kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest 5 kriminaalmenetlusest. Sundraha on esimese astme kuriteos süüdimõistmisel temalt Pärnu Maakohtu 01.06.
  3. a otsusega täies mahus välja mõistetud. Ka 21.10.
  4. a otsusega jäeti sundraha välja mõistmata. Marko Pruuli kriminaalasjade ühendamine oleks olnud menetluslikult võimalik. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marko Pruulilt menetluskulud kokku 90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et neile on kokkulepped arusaadavad, need vastavad nende tahtele ja nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde. Prokurör taotles Marko Pruuliga sõlmitud kokkuleppesse paranduse tegemist ja määrata karistuse kandmise aja alguseks Marko Pruuli karistuse kandmisele asumise aeg 10.02.
  5. a. Marko Pruulile oli arusaadav prokuröri taotletav parandus ja ta nõustus sellega. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Raigo Moori ja Marko Pruuli süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Kohtu hinnangul on põhjendatud teha korrektuur Marko Pruuliga sõlmitud kokkuleppes karistuse kandmise aja alguse osas. Siinkohal peab kohus oluliseks, et senises kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-112-04, 3-1-1-66-10) on leitud, et

§ 65

lg 1 alusel tuleb liitkaristusest maha arvestada täielikult ärakantud karistus või karistus, mille kandmiselt on süüdlane vabastatud. Osaliselt ärakantud karistust on lubatud maha arvestada ka juhul, kui süüdistatav on viibinud vahi all, kuid enne kohtuotsuse tegemist viibinud vabaduses. Käesoleval juhul on Marko Pruul asunud karistust kandma Pärnu Maakohtu 21.10.

  1. a otsuse alusel 10.02.
  2. a ja on senini järjepidevalt kandnud karistust. Seega on põhjendatud lugeda Marko Pruuli karistuse kandmise aja alguseks 10.02.
  3. a. Kohtu hinnangul on oluline, et karistusaja algus oleks sama, milline see oleks olnud siis, kui kriminaalasjad oleksid läbi vaadatud samas menetluses ühe kohtuotsusega. Seega leiab kohus, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 10.02.
  4. a. Lisaks tuleb Raigo Moorilt ja Marko Pruulilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkulepetele ning määrata need tasumisele kokkulepetes märgitud viisil ja ulatuses. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxx, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2558 eurot, millest sõiduki väärtus 2308 eurot ja sõiduki kindalaekas olnud sularaha 250 eurot. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1 alusel. 6 Raigo Moor ja Marko Pruul on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses vargusega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 137 lg 1 alusel vastutavad Raigo Moor ja Marko Pruul kannatanu ees solidaarselt. Kohus selgitab, et kannatanule kahju hüvitanud isikul on osaline tagasinõudeõigus teise kahju tekitaja vastu vastavalt VÕS § 137 lg-le 2, §-le
  5. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.