Sergei Zamahhov tunnistati süüdi
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 08.01.2016 otsusega nr 1-15-8505 2 mõistetud karistusega, raskeima karistuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega nr 1-14-1983 mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 03.12.2015 karistuse kandmise aja hulka ja karistuse alguseks loeti Sergei Zamahhovi kinnipidamise aeg 03.12.2015. Sergei Zamahhovit on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Isiku poolt toimepandud kuriteod on varieeruvad (vargus, kelmus, tahtlik tapmine, mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, röövimine). Soodustegurina võib välja tuua joovastavad ained. Ajavahemikul 18.11.-21.12.2016 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetava sõnul oli ta juba läbinud sarnase programmi. Ajavahemikul 01.06.-30.09.2016 töötas isik koristajana, alates 25.08.2016 töötab ta puidutsehhis. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 11 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega asuks Sergei Zamahhov elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub isiku abikaasale. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Käesoleval ajal elab antud aadressil kinnipeetava abikaasa J Z koos oma kahe alaealise lapsega, kellest ühe isa on Sergei Zamahhov. J Z on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx. koolis, asudes edasi õppima xxxx tehnikmehhaaniku erialale. xxxx Erikutsekoolis omandas isik õmbleja ja keevitaja eriala ning Viru Vanglas tisleri kutse. Kinnipeetaval on ametlikel andmetel eesti keele B1-tase, kuid reaalsuses tal seda taset pole, sest ta teab eesti keeles vaid mõnda sõna ja väljendit. Väidab, et eesti keele õppesse määrati ta eelmise vangistuse ajal vastu tahtmist. Õppes osaleda ei soovi, kuna ei näe sellel mõtet. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral saab Sergei Zamahhov ametlikult tööle asuda ehitajana xxxx OÜ-sse. 13.12.2018 toimus telefonivestlus A I, kes kinnitas, et on nõus kinnipeetava oma ettevõttesse tööle võtma. Enda sõnul töötas isik enne kinnipidamist ametlikult mööbli kokkupanijana. Viru Vangla andmetel on isik varem vabaduses töötanud AS-s xxxx meistriabina, tegutsenud FIE-na reklaaminduse alal. Kinnipeetav saab aru töötamise vajalikkusest. Töökohas probleeme pole. Valis tisleri elukutse, kuna talle meeldib puidutöö. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema L Z, varem kriminaalkorras karistatud vend J Z, abikaasa J, abikaasa tütar S N (sündinud xxxx), abikaasaga ühine laps I Z (sündinud xxxx) ning eelmisest kooselust täisealine tütar D (sündinud xxxx). Isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga on väidetavalt head ja toetavad. Vangistuse jooksul on toimunud pikaajalised kokkusaamised ema, abikaasa ja pojaga peaaegu igakuiselt. Kinnipeetava sõnul on tema lähemad tuttavad õiguskuulekad ning ta on enda sõnul püüdnud vältida suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne kinnipidamist alkoholi harva. Isik võib alkoholijoobes olla agressiivne, sest raske isikuvastane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Varasema vangistuse ajal on isik läbinud kristliku sõltuvusprogrammi Igapäevane valik. Kinnipeetava sõnade kohaselt programmidest abi polnud, ta peab neid ajaraiskamiseks. Narkosõltlane kinnipeetav ei ole, tarvitamine oli pigem juhuslikku laadi. Isikut on ühel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest 3 narkojoobes (08.01.2016) ning ühel korral NPALS alusel väärteokorras (26.05.2015). Vägivaldsust seoses narkootikumidega ei ole esinenud. Impulsiivsust käitumises ei ole täheldatud. Isik on suuteline seadma endale eesmärke ja nende nimel ka tööd tegema, samas on ta liiga enesekindel edu saavutamise suhtes. Tagasilanguse korral joovastavate ainete tarbimisel ja kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemisel jääb uue kuriteo risk püsima. Kinnipeetav ennast ise kriminaalse subkultuuriga ei samasta. Enda sõnul on motiveeritud õiguskuulekusele ning teeb kõik endast oleneva, et mitte uuesti vangistusse sattuda. Viimases toimepandud kuriteos ei tunnista süüd. Väidetavalt mõistab temaga töötava personali vajalikkust, on koostööaldis. Samas hoolimatust ja riskeerivat elustiili näitab asjaolu, et viimase kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Oht seisneb agressiivses käitumises teiste isikute suhtes oma tahtmise saamiseks, mootorsõiduki juhtimises pärast uimastite tarbimist. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurim, kui isik tarvitab alkoholi või narkootikume ning lävib tuttavatega, kes neid tarbivad. Füüsilist vägivalda võib kasutada tuttavate suhtes, kellega suhted on vaenulikud või konfliktsed. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 17% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus leiab, et Sergei Zamahhov tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 06.02.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Katseajaks tuleks teda kohustada täitma
Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Sergei Zamahhov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tööle läheks ta xxxx OÜ-sse, mis on registreeritud xxxx ning tegeleb ehitustöödega. Tööle asuks ta xxxx, kus praegu on ehitusobjektid xxxx, kuid neil on objekt ka xxxx sadamas. Ta peab üksnes sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist ajaraiskamiseks, kuna nendega ei töötatud, vaid näidati ainult arvutist. Alkoholisõltuvuse programmis nendega suheldi ja räägiti riskidest ning see programm talle meeldis. Psühholoogi vestlused olid samuti tema jaoks kasulikud. Tal on pere ja väga hüperaktiivne laps, ta peab ka tööl käima ja peret üleval pidama. Iseloomustuses on kirjas, et viimases kuriteos ta ennast süüdi ei tunnistanud, kuid tegelikult ta tunnistas ennast süüdi. Ta on teadvustanud endale, mida tegi ja ta kahetseb siiralt ning saab aru, milliseid tagajärgi see talle tõi. Ta ei saa muuta oma minevikku, aga saab muuta oma tulevikku. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Zamahhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Zamahhovi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Zamahhov ei kuulu elektroonilise valve 4 kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ehkki ta ise on leidnud, et see oli ajaraiskamine, ning olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel koristajana, käesoleval ajal töötab puidutsehhis ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht abikaasale kuuluvas korteris ning tal on garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Kinnipeetav on varavastaseid kuritegusid toime pannud väidetavalt alkoholi ja grupi mõjul, mitte materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetava enda sõnul on tema lähemad tuttavad õiguskuulekad ning ta on püüdnud vältida suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, samas on ta kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab mõjutatavusele. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles, raske isikuvastane kuritegu on toime pandud alkoholi tarvitamise mõjul ning sellest järeldub, et isik on alkoholi tarvitanuna agressiivne. Samuti on kinnipeetav pannud mootorsõiduki juhtimise toime narkojoobes olles, seega esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused kindla eluja töökoha näol on head, ei saa kohtu hinnangul selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kinnipeetav pani viimased kuriteod
§-de 424, 200 lg 2 p 7 ja 136 lg 1 järgi toime katseajal, olles Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega KrK § 101 p 7 järgi mõistetud karistuse kandmisest vabastatud Viru Maakohtu 20.11.2012 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga 03.12.2012-05.01.2016, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Sergei Zamahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.