← Eesti

2-18-103500/24

Obsah (5)§ 218§ 187§ 657§ 652§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10350

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

  1. 23.03.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt on XX (hageja I) ja YY (hageja II) isa CC (kostja) viimase kuue aasta jooksul osalenud laste ülalpidamisega seotud kulude katmisel ebaregulaarselt ja mitte laste vajadustest lähtuvalt. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise alates 15.02.2018 miinimumsummas. Hageja I igakuised kulud on hagiavalduse kohaselt järgnevad: eluasemekulud 175 eurot, kulutused toidule 100-175 eurot, kulutused transpordile 60-80 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 0-15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5-10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 5-15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 20-80 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.o juuksur, klassi väljasõidud, õpetajate sünnipäevad, - jõulukingid, õpetajatepäevad, klassiõhtud jms) 5-50 eurot. Kokku kuni 580 eurot. Hageja II igakuised kulud on hagiavalduse kohaselt järgnevad: eluasemekulud 175 eurot, kulutused toidule 100-175 eurot, kulutused transpordile 20-30 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 0-15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5-10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 5-15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 20-80 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.o juuksur, klassi väljasõidud, õpetajate sünnipäevad, - jõulukingid, õpetajatepäevad, klassiõhtud jms) 5-50 eurot. Kokku kuni 530 eurot. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Hagiavalduses märgitud laste igakuiseid kulutusi ei ole seni tehtud ja ilmselt ei tehta ka tulevikus. 2

(8)25.06.2018 esitatud seisukohas täpsustas kostja, et on teinud lastega seotud kulutusi ning lapsed on võimaluse korral kahel nädalavahetusel kuus kostja juures. Samuti laekub laste emale lastetoetus. Maakohtu otsus
  1. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 96, 97, § 99 lg 1 ja 2, 100 lg 1 ja 4, § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri
  3. a määrust nr 139, mille kohaselt oli aastal 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest ½ oli 235 eurot. Aastal 2018 on töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ½ on 250 eurot. Kohus arvestas ka teise vanema kohustustega last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust (PKS § 105 lg 3 ja § 116 lg 1). Elatise nõue selle alammääras tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Andmaks hinnangut kostja vastuväitele, et kohus mõistaks elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära, kohaldas kohus PKS § 101, § 102 lg 1 ja 2 sätestatut. Viitega Riigikohtu otsustele tsiviilasjades nr 3-2-1-124-15 ja 3-2-1-21-15 leidis kohus, et hagejal ei ole vajalik oma kulutuste kohta tõendeid esitada. Maakohus lähtus oma otsuses eeldusest, et miinimum ulatuses elatise nõudmine tagab laste arenguks piisavad vajadused ja käsitles küsimust, kas kostja on hagejaid pidanud ülal määral, mis välistaks elatise väljamõistmise, samuti kostja võimalusi elatise tasumiseks vajalikus ulatuses. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja on hagejate isa; - kostja on tasunud XX treeningutasud 2018 algusest 390 euro ulatuses; - kostja on tasunud YY-le 2018 algusest 500 eurot ja XX-le 570 eurot; - kostja ei ole andnud ülalpidamist lastele vajalikus ulatuses. Kohus sedastas, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju ja tasuda teenuste eest (s.h treeningute eest), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lastega kooselava vanemaga. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt tasutud hageja I trennikulud hagiavalduses hageja I kuludena ei kajastu. Seega võib eeldada, et hageja I igakuised kulud võivad olla isegi sellevõrra suuremad. Kohus ei hinnanud kostja poolt esitatud tõendeid seoses reisiga Tenerifele, kuna reis toimus aastal 2017, elatist nõuti aga alates 15.02.
  4. Kohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo 3-2-1-174-16, p 13, 3-2-1-160-12, p 17). Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hagejate poolt väljatoodud kulutusi (s.o kulutused eluasemele, toidule, transpordile, hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele ning sidekulud ja muud kulud) ei ole tehtud ega tehta ka tulevikus. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning igapäevaselt riideid, jalanõusid ning hügieenitarbeid, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti on eluliselt usutav, et 3
(8)laste kulud võivad hõlmata ka kulutusi transpordile, sidekuludele, koolikohustusele ning muid kulutusi (sünnipäevad, vaba aeg jne). Vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest (RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 18). Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Samuti on märgitud kulude suurused mõistlikud. Kuivõrd hagejad elavad koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased kulud katab ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kaalumisel, kas elatist tuleks vähendada alla miinimummäära, kohaldas maakohus PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatut. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid mõjuvast põhjusest, mis takistaksid temapoolset ülalpidamiskohustuse täitmist seadusega sätestatud miinimummäära ulatuses. Lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (RKTKo nr 3-21-37-11, p 16; nr 3-2-1-174-16, p 11; nr 3-2-1-35-17 p 20.3). Kostja on oma seisukohas viidanud, et laste emale laekub peretoetus summas 500 eurot kuus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kostja esiletoodud asjaolud ei ole elatise vähendamise aluseks. Seega ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks elatist peretoetuste arvel vähendada. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 15.02.2018 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2018 on 250 eurot kalendrikuus, kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 15.02.2018 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2018 on 250 eurot kalendrikuus, kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagejad on esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.02.2018, seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 15.02.2018. 4
(8)Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Apellatsioonkaebus
  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks 150 eurot kuus (60% palga alammäärast). Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Laste ülalpidamiskulud on hagis märgitust väiksemad, kuna isa annab lastele vahetut ülalpidamist ning maksab elatist, laste emale laekuvad riiklikud peretoetused. Maakohus ei selgitanud välja vanemate varalist seisu ja laste vajadusi, samuti isa osa laste vahetul ülalpidamisel 4-5 päeval kuus. Lapsed elavad maakohas ja nende ülalpidamisele kulub maksimaalselt 400 eurot kuus. Laste ema sissetulekut pole kohus välja selgitanud. Laste ema pole põhjendanud ega tõendanud, millistest vahenditest katab ta laste ülalpidamiskulud. Hagejate elamiskulud on ülepaisutatud (175 eurot). Kohus on jätnud selle kululiigi kui kõige ulatuslikuma välja selgitamata. Lisaks ei saa hagejate transpordile kuluda 80-110 eurot kuus, kuna lapsi on transportinud enda juurde ja tagasi, samuti arsti juurde isa omal kulul. Lastel ei ole küll vahelduvat elukohta, aga isa osaleb laste ülalpidamisel igakuiselt 4-5 ööpäeva, mis ajal ei kanna isa vaid toidukulusid, vaid ka kulutusi riietele, jalatsitele, arenguks vajalike esemetele. Nimetatu on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Olukorras, kus lapsed viibivad 15% ajast isaga, ei ole õiglane ega põhjendatud mõista välja elatusraha miinimummääras. 25.06.2018 vastuses kirjutas isa kohtule, et tema sissetulekud ja kulud ei võimalda sellises suuruses elatist maksta. Laste emal on kolm alaealist last (kolmas laps saab 6-kuuseks), tuleb arvesse võtta, et talle makstakse lastetoetust poolte ühiste laste osas 110 eurot kuus ning lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Laste ülalpidamiskulud on ka mastaabisäästu tõttu väiksemad. Maakohus ei arvestanud isa poolt X-le 02.2018 – 07.2018 570 euro maksmisega ja Y-le samal perioodil 750 euro maksmisega. Samuti ei arvestanud kohus kuludokumentidega vähemalt 838 euro ulatuses. Apellant elab Järvamaal vanas talumajas, tema töökoht asub Tallinnas ja ta vajab töölkäimiseks sõidukit. Isa vältimatud kulutused on autoliising + kindlustus 360 eurot kuus, kütusekulu 200250 eurot kuus, toidu- , side- , elektri- , majapidamis- ja hügieenitarvete, rõivaste ja jalatsite kulu. Kauge elukoha tõttu üüris isa koos elukaaslasega Tallinnasse korteri, mille üür on 550 eurot kuus, kommunaalkulud 120-200 eurot kuus. Elamiskulud kantakse koos elukaaslasega. Võimalusel annab isa lastele ka taskuraha. Isa maal asuv elukoht on vana ja nõuab pidevat ehitus- ja remonditööde tegemist. Laste emale kuulub kaks kinnistut ja üks korteriomand, mistõttu ta on varanduslikult paremas olukorras. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 5
(8)
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise perioodil
  2. märts kuni juuli 2018 eest hagejate kasuks igakuiselt 250 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab elatise perioodi eest
  3. märts kuni juuli 2018 kostjalt välja hageja I kasuks 568,70 euro ja hageja II kasuks 438,70 euro ulatuses, edasi kummagi hageja kasuks miinimummääras (

§ 657lg 1 p 2).

Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Seoses maakohtu otsuse muutmisega tuleb muuta ka menetlusosaliste maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta need poolte endi kanda. Muus osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub.

  1. Apellant soovib maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus.
  2. Kostja tugines vastuväidetes hagile miinimummääras elatise väljamõistmiseks järgmistele asjaoludele: - lastele ei ole tehtud varasemalt ülalpidamiskulutusi hagejate poolt toodud ulatuses ühes kuus; - kostja on võtnud lapsi enda juurde nädalavahetustel ja puhkuse ajal; - kostja on erinevaid lastega seotud kulutusi (lasteaiatasud, trennid, reisid) pidevalt finantseerinud; - kostja on kandnud osad kulud ja tasunud lastele elatist, mh ka menetluse ajal; - lapsed on võimaluse korral kahel nädalavahetusel kuus kostja juures, mil kostja teeb kulutusi kütusele ja toidule; - kostja on organiseerinud külastusi hambaarstile ja transportinud lapsi sinna; - kostja hinnangu kohaselt on temal lapsele aastas kulunud 200- 250 eurot; - kostja maksab poja trennikulud ja algava suvelaagri; - kui kohus määrab kostjale suurema elatisraha, siis kostja sissetulekud ja kulubaas ei võimalda lapsi enam eraviisiliselt toetada; - laste ema finantsiline olukord on parem, kuna kostja töötab küll Tallinnas, aga elamist pole siia seni suutnud hankida.
  3. Maakohus on selgitanud kostjale kohaldatavat õigust ja tõendamisvajadust, samuti võimalust võtta õigusalaste teadmiste puudumise korral endale esindaja. Kostja on võtnud endale apellatsioonimenetluses esindaja ja esitanud mitmeid asjaolusid, millele ta maakohtu menetluses ei tuginenud: - hagejad elavad maakohas ning nende kasvatamiseks kulub maksimaalselt 400 eurot kuus; - hagiavalduses on ülepaisutatud hagejate eluasemekulu 175 eurot; - hagejad viibivad kostja ülalpidamisel 4-5 ööpäeva kuus (15%) ja kostja kannab siis lisaks nende toitlustamisele ka eluaseme kulusid, riiete ja jalatsite kulud, laste arenguks vajalike esemete soetamiskulu; - hagejate transpordile ei saa kuluda 80-110 eurot kuus, kuna lapsi on transportinud enda juurde ja tagasi, samuti arsti juurde isa omal kulul; - kolme lapse kooselamise tõttu on nende kulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Nimetatud asjaoludega ringkonnakohus arvestada ei saa, kuna need on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja kostja ei ole uue asjaolu esiletoomise lubatavust põhistanud (

§ 652lg 4).

Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjaolud on toodud esile nii üldiselt, et nendest ei ole võimalik teha järeldusi kostja ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse kohta. RAKE uuring on koostatud 2013. aastal ja käesolevaks ajaks kolleegiumi hinnangul juba vananenud. Lisaks tuleb käesolevas asjas arvestada asjaoluga, et vanemad lapsed on eri soost ja kaks suuremat last väikese vanusevahega, kolmas laps aga võrreldes hagejatega suure vanusevahega, mis toob 6

(8)kaasa selle, et mastaabisääst nende puhul tähendust ei oma, kuna üksteise riideid, jalatseid või mänguasju nad kasutada ei saa.
  1. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtus vaielnud vastu konkreetsetele kulutustele. Eluasemekulude osas vastuvaidlemisel on apellant piirdunud üldise hinnanguga, seda isegi põhistamata, miks ta peab kulutusi ülepaisutatuks või millised temale teadaolevalt kulutused elamispinnale on. Kostjal oli võimalus paluda hagejatel täpsustada, miks nende eluasemekulud on niivõrd suured, samuti paluda hagejatel esitada või nõuda kohtu kaudu hagejatelt välja vastavad tõendid. Kostja seda ei teinud. Kuigi hagejad on apellatsioonimenetluses vastuseks apellatsioonkaebusele selgitanud, miks nende kulutused eluasemele on hagis toodud suuruses, ringkonnakohus hinnangut tulenevalt apellatsioonkaebuses toodud väidete hilinemisega esitamisele nimetatule ei anna (vt käesoleva otsuse p 9).
  2. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära, tuues muu hulgas põhjuseks, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu praktikale, mille kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumäära, sest apellant ei tõendanud, et laste ülalpidamisvajadus on väiksem kui pool kehtestatud palga alammäärast ehk 250 eurot kuus. Seetõttu ei arvestanud kohus põhjendatult, et lapse ülalpidamisvajadusest kannab riik 55 eurot ja see võib olla osaliselt kaetud ka lasterikastele peredele makstava toetusega.
  3. Kohus lähtus esmalt konkreetsete laste (hagejate) ülalpidamisvajadusest, mitte hagejate ema võimekusest oma lapsi ülal pidada. Kostja on väitnud menetluses paljasõnaliselt, et tal ei ole võimalik katta hagejate ülalpidamiskulusid nende poolt nõutud ulatuses. Samas ei ole kostja menetluse jooksul avaldanud oma sissetulekute suurust. Seega ei olnud maakohtul võimalik hinnata, kas kostjal on võimalik täita ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud alammääras ja seetõttu vähendada elatist alla miinimumi. Kostja on küll väitnud, et hagejate emale kuulub rohkem kinnisvara kui kostjale, kuid ei ole palunud kalduda kõrvale vanemate proportsioonist laste ülalpidamiskulude kandmisel. Hagejad ei väitnud, et nende ema ei suuda täita nende ülalpidamiskohustust temale langevas pooles osas. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus arvestama asjaoluga, milline on hagejate ema sissetulek või varaline seis.
  4. Maakohtu otsus on põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub sellega ka osas, milles maakohus jättis arvestamata kostja poolt erinevate teenuste ja kaupade soetamisega lastele (treeningud, jalgrattad). Maakohus arvestas põhjendatult asjaoluga, et hageja treeningukulud (lisaks litsents ja order pangakonto väljavõtte kohaselt) hagiavalduses kajastatud hageja I ülalpidamiskuludes ei kajastunud. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt (tl 56 ja 70) nähtuvad kulutused alates hagi esitamisest 20.03.2018 hambaarstile 10 eurot, kohvikule 7,70 eurot, laevapiletile 17 eurot on marginaalsed ja ei võimalda väita, et kostja peab hagejaid 15% ulatuses ülal. Kostja ei ole esile toonud 29.04.2018 ja 05.05.2018 Rademari spordikauplustest toodud ostudega 17,85 + 42,65 = 60, 50 eurot seoses, millise lapse ülalpidamiskohustust ja mil viisil ta sellega täitis, mistõttu ei saa ringkonnakohus sellega arvestada. 7
(8)
  1. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja menetluse ajal rahas tasutud maksetega lastele. Laste ema apellatsioonkaebusele esitatud vastuse p 1.
  2. viimasest lõigust saab teha järelduse, et laste ema on aktsepteerinud sellisel viisil (laste kontodele tehtud) makseid elatise maksetena. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et menetluse jooksul on kostja tasunud märtsi kuni juuli kuu eest 2018 aastal hagejale I 80 + 120 + 100 + 120 + 100 = 520 eurot ja hagejale II 80 + 120 +150 + 150 + 150 = 650 eurot. Nimetatud summade võrra tuleb väljamõistetavat elatist perioodil
  3. märts kuni juuli (kaasa arvatud) 2018 vähendada. Arvestades, et elatis tuleb välja mõista alates 15.03.2018, kuulub elatis märtsi eest tasumisele 16 päeva eest, s.o 129,03 eurot, edasi igakuiselt 250 eurot. Seega tuleb kostjalt hagejale I välja mõista elatis märtsi-juuli 2018 eest 129,03+(4x250)-520= 609,03 eurot, edasi igakuiselt 250 eurot. Hagejale II tuleb välja mõista elatis märtsi-juuli 2018 eest 129,03 + (4 x 250) – 650 = 479,03 eurot, edasi igakuiselt 250 eurot.
  4. Vastustaja on esitanud apellatsioonimenetluses uute tõenditena hagejate esindaja ja kostja vahelise kirjavahetuse, milles kajastub vanemate lahutuse järgne varajaotus, samuti kinnistusraamatu väljavõtte. Ringkonnakohus tagastab nimetatud tõendid, kuivõrd hagejad ei ole põhistanud nende esitamist esmakordselt apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 4).

Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende füüsilist tagastamist ei toimu. 17. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte kohtukulud maakohtus ja apellatsiooniastmes poolte endi kanda (

§ 163lg 1 ja § 171 lg 1).

Seoses sellega puudub vajadus kindlaks määrata ja välja mõista poolte menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.