← Eesti

2-18-6512/51

Obsah (6)§ 218§ 187§ 657§ 654§ 232§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6512

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1

(7)andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus 1. XX (hageja, laps) esitas 25.04.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema juures. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on kokku 499 eurot, s.o eluasemekulud 150 eurot, toidukulud 150 eurot, sidekulud 5 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, hügieenitarvete kulud 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot ning meelelahutuse kulud 14 eurot. Hageja palub mõista elatise välja miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Täpsustuste kohaselt on hageja ema sissetulek 1000-1100 eurot kuus. Sellest 550 eurot on toetused ja 600 eurot töötasu. Kuni vanima lapse
(19a)õpingute lõppemiseni makstakse lasterikka pere toetust. Hageja elab koos ema ja kahe õega munitsipaalkorteris. Eluasemekulud on talvel 385 eurot ning suvel 250-260 eurot. Kostjal on korter Bulgaarias, millelt kostja teenib tulu. Kostja saab teenida tulu ka taksot sõites. Kostja saab toetada oma vanemat tütart korteri ostmisel 400 eurot kuus. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja maksab elatist tema ning hageja seadusliku esindaja ühisele vanemale lapsele X-le, kuid hageja ema võtab lapselt raha ära ning kulutab alkoholile ja narkootikumidele. Kostja on kogu aeg ostnud lastele riideid ja jalatseid ning tasunud nende õpingute eest ning on valmis ka seda edasi tegema, kuna elatise maksmisel rahana ei jõua see lasteni. Kostja ei ole kunagi keeldunud hageja ülalpidamisest. Kohtusse pöördumine ei olnud põhjendatud. X elas isa juures veebruarist 2017 kuni aprillini 2018 ning vanemate vahel oli suuline kokkulepe, et kumbki vanem kannab tema juures elava lapse ülalpidamiskulud. Kostja on kohustatud tasuma hageja emale X ülalpidamiseks igakuiselt 175 eurot, kuid maksab 180200 eurot kuus. Lisaks on isa ostnud X-le tahvelarvuti, igakuine kulu 19,69 eurot. Kostja ostab lapsele riideid umbes 25 euro eest kuus. Kostjal on kulutused sellel ajal, kui laps kostja juures viibib, iga päev ca 10-15 eurot päevas, lisaks ka kommunaalkulud, transpordi kulud, söögikulud. Vanemale lapsele kulub kostjal igakuiselt keskmiselt 231,96 eurot ning lisaks maksab kostja X-le elatist ca 180-200 eurot kuus. Kostja kuupalk on 1000-1100 eurot, ta töötab laeval elektrikuna. Ta tegeleb ka taksondusega, on vormistatud FIE-na, kuid hetkel sõidab väga vähe. Korter Bulgaarias on vormistatud laste nimele ja sellelt ta tulu ei saa. Bulgaaria korteri eest tuleb tasuda nii kommunaalmakseid kui ka haldusfirmale hooldustasu. Korteriga on rohkem kulusid kui tulusid. Korter on müügis ning vaid müügi õnnestumise korral on võimalik tasuda elatist nõutud summas. Kostja eluasemekulud on suvel 100 ja talvel 150 eurot. Autoliising on igakuiselt 197 eurot. Autot on vaja jõudmaks kodust Lasnamäelt tööle Muugale. Töö iseloomu tõttu on kostja 2 nädalat merel ja 2 nädalat kodus. Kaskokindlustus on 400 eurot aastas. Auto parkimisele kulub ca 20 eurot kuus ning vanema tütre mobiili eest tasub kostja 80 eurot kuus. 2
(7)Kostja vaidles vastu hageja toidu-, tervise- ja hügieenikulude suurusele. Kostja palub võtta arvesse ka, et osa hageja kulutustest on kaetud lapsetoetusega. Kostja leiab, et väljamõistetav elatise summa ei tohiks ületada 125 eurot. Maakohtu otsus
  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 25.04.2018-30.06.2018 eest igakuiselt 82,50 eurot, s.o kokku 181,50 eurot ning alates 01.07.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 155 eurot kuus. Poolte menetluskulud jäid nende endi kanda. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 96, 97, § 99 lg 1 ja 2, 100 lg 1 ja 4, Kohus arvestas ka teise vanema kohustustega last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust (PKS § 105 lg 3 ja § 116 lg 1). Andmaks hinnangut kostja vastuväitele, et kohus mõistaks elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära, kohaldas kohus PKS § 101, § 102 lg 1 ja 2 sätestatut. Viitega Riigikohtu otsustele tsiviilasjades nr 3-2-1-124-15 ja 3-2-1-21-15 leidis kohus, et hagejal ei ole vajalik oma kulutuste kohta tõendeid esitada. Maakohus käsitles otsuses, millised on hageja põhjendatud kulutused ühe kuu kohta, kas kostja on hagejat pidanud ülal määral, mis välistaks elatise väljamõistmise ja kostja võimalusi elatise tasumiseks vajalikus ulatuses. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja on hageja isa; - kostja ei ela hagejaga ega anna talle vahetult ülalpidamist; - hageja ema töötasu oli ajavahemikul jaanuar-juuli 2018 ca 511-561 eurot kuus; - hageja pere sissetuleku moodustab igakuine peretoetus 548,36 eurot (laekunud kuni juunini 2018); - hageja ema perekonnas on kolm last, neist vanim sai 19-aastaseks 10.12.2017; - kostja ei andnud hagejale ülalpidamist hagi esitamisest
  2. juunini 2018 82,50 euro ulatuses ja alates 01.07.2018 155 euro ulatuses; Elatise vähendamisel alla miinimummäära viitas kohus Riigikohtu lahendile 3-2-1-174-16, mille kohaselt mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära, tuues muu hulgas põhjuseks, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad. Arvestades poolte väiteid, pidas kohus põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus järgmisi kulusid: - eluasemekulud 81 eurot; - toidukulud 100 eurot; - kulutused tervishoiule 15 eurot; - hügieenitarvete kulud 15 eurot; - kulutused lapse koolikohustuse täitmisele ning huvitegevuse kulud 75 eurot; - muud kulud 10 eurot; - sidekulu 5 eurot; - meelelahutuse kulu 14 eurot; - riiete ja jalanõude kulu 50 eurot. Kokku pidas kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 365 eurot kuus. Kuna see summa on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 500 eurot), esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära. 3
(7)Tuvastamist ei leidnud, et hageja veedab koos kostjaga arvestatava osa ajast ning kostja sel ajal teda vahetult ülal peab. Tulenevalt kostja sellekohasest vastuväitest arvestas kohus elatise vähendamisel alla miinimumi riiklike peretoetuste maksmisega. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot ning kolmanda lapse kohta 100 eurot. Sama seaduse § 21 lg-te 1 ja 2 järgi on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või perehüvitiste seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. 2017/218 õppeaasta lõppes juunis
  1. Eeltoodust tuleneb, et ajavahemikus hagi esitamisest kuni juuni lõpuni 2018 (lasterikka pere toetuse lõpptähtaeg) maksti hagejale toetust kokku (100+100 (hageja osa 300 eurost)) 200 eurot. Alates 01.07.2018 ei saa pere esimest last perehüvitiste seaduse tähenduses käsitleda lapsena. Pere teisele ja kolmandale lapsele makstakse toetust kummalegi 55 eurot kuus. Seetõttu arvestas kohus sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetus lapsetoetusega. Arvestades, et poole hageja kuludest peab kandma hageja ema, on hageja põhjendatud ülalpidamisvajadus (mille nõudmine kostjalt on õigustatud) seega ajavahemikus 25.04.201830.06.2018 igakuiselt 82,50 eurot (365 eurot – 200 eurot perehüvitised / 2) kuus, s.o kogu perioodi kohta (16,50+82,50+82,50) 181,50 eurot. Alates 01.07.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni on ülalpidamisvajadus (365 eurot – 55 eurot /2) 155 eurot kuus. Kohus ei võtnud arvesse elatise väljamõistmisel kostja poolt vanemale lapsele tehtud kulutusi ja asjaolu, et kostja on pärandanud lastele endale kuuluva korteri. Hagejal on vaja, et teda peetaks ülal nüüd ja praegu. Kostja kinnitusel on tema sissetulek 1000-1100 eurot, harva sõidab kostja ka taksot (on registreeritud FIE-na). Kostja limiidikonto lõppsaldo on -32,31 (tl 110). Kostja arvelduskontolt (tl 111-116 pöördel) nähtub, et ajavahemikul 21.02.2018-21.08.2018 on kostjale laekunud 8487,80 eurot. Igakuine töötasu laekumine H OÜ-lt jääb vahemikku 956-1047 eurot. Lisaks on laekumisi OO-lt ning teistelt eraisikutelt. Igakuised kohustused on kostja vastuse kohaselt eluasemekulud 100-150 eurot, autoliising 197 eurot, kindlustus (aastas 400 eurot) 33 eurot, parkimine 20 eurot, vanema lapse mobiili soetamise kulu 80 eurot ning hageja arvutikulu 30 eurot. Lisaks kulub kostjal veel täpsustamata summa riietele, jalanõudele ja toidule. Kostja on kohustatud tasuma ka vanemale lapsele elatist 177,5 eurot kuus (Harju Maakohtu 18.06.2014 otsus nr 2-14-50331). Kohtu hinnangul ei ole kostja sissetulekute ja põhjendatud väljaminekute pinnalt võimalik teha järeldust, et ta ei ole suuteline andma ülalpidamist hagejale vähemalt 155 euro ulatuses kuus. Apellatsioonkaebus
  2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna ei hinnanud kõiki apellandi väiteid ja tõendeid. 4
(7)Kohus ei arvestanud asjaolu, et vastustaja tasub esimese lapsele elatist summas 177,50 eurot, tihti 180-200 eurot. Selliselt on lapsed ebavõrdselt koheldud. Puudub mõjuv põhjus, et vähendada elatist alla miinimummäära. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja varjab oma tegelikku sissetulekut, ta liisib autot, tal on korterid Bulgaarias ja Tallinnas ning võib arvata, et ta üürib välja korterit Bulgaarias. Kohus leidis, et kostja sissetulekute ja põhjendatud väljaminekute pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et ta ei ole suuteline andma ülalpidamist hagejale vähemalt 155 euro ulatuses kuus. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas kohus sellisele järeldusele tuli ja apellant ei nõustu sellega. Kuivõrd mõlemad vanemad peavad andma lastele ülalpidamist võrdsetes osades, tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada toetuse suurusega pooles ulatuses, s.o 27,5 eurot kuus. Riik aitab vanemat toetusega, kuid ei tohi unustada, et igal lapsevanemal on oma ülalpidamise kohustus ja see kohustus on selgelt kirjeldatud perekonnaseaduses. Kostja ei esitanud mingeid tõendeid elatise vähendamise põhjendamiseks. Kohus ise arvestas isa kulutused ning võttis arvesse kostja olukorda, mitte aga lapse. PKS § 102 lg 1 teise lause kohaselt peab vanem sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ja vajadustest. Elatise nõudmisel miinimummääras ei nõuta kohtupraktika kohaselt lapse kulutuste tõendamist. Maakohus vähendas elatist 155 euroni, mis on alla miinimumsumma, leides vääralt, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust ei pidanud maakohus hindama. Kohus ei ole erandlikult elatise alla miinimumsumma vähendamisel lähtunud eeldusest, et vastustaja suudab lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, mistõttu oleks tulnud hinnata lapse vajadusi ja elulaadi, et ei kahjustataks lapse heaolu ja elatise nõudmise eesmärki. Alla miinimumsuuruse elatise mõistmiseks peab kohus hindama mõjuva põhjuse olemasolu ja arvestama esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st et ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem. Kui lapse mõistlikud vajadused on tuvastamata ja mõjuv põhjus elatise vähendamiseks on tõendamata, siis peab kohus lähtuma elatisenõude menetlemisel eeldusest, et lapsel on õigus saada miinimumelatist. Menetlusosalisel peab olema võimalus aru saada, kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus ja millistest kaalutlustest lähtuvalt jõudis kohus otsuseni. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6). 5

(7)
  1. Kuigi apellant väidab, et vaidlustab kohtuotsuse täielikult, ei ole tema tahe ilmselt suunatud hagi rahuldavas osas kohtuotsuse vaidlustamisele. Samuti ei esitatud asjas hagi elatise vähendamiseks nagu apellant oma apellatsioonkaebuse resolutsioonis leiab, vaid hagi esitas apellant elatise nõudes. Nimetatule vaatamata saab ringkonnakohus aru, et apellant soovib maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise vähem kui 250 eurot kuus.
  2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse (

§ 232lg-te 1 ja 2) kohaselt.

Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale.

  1. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei teinud kindlaks hageja vajadusi. Maakohus tuvastas esmalt õigesti hageja ülalpidamiseks vajalike kulude suuruse ja hindas piisava põhjalikkusega otsuse punktides 12.1 – 12.7 hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste põhjendatust. On selge, et osade kulutuste puhul nagu toit, tervishoid, vaba aja veetmine või hügieenikulud, on tegemist hüpoteetiliste ja eelduslike kuludega, mille tõendamist pooltelt eeldada ei saa ja maakohus ei olegi seda põhjendatult kummaltki poolelt nõudnud. Samas, kui hageja tõi esile oma ülalpidamisvajaduse ja kostja tugines asjaolule, et hageja ülalpidamisvajadus on alla elatusmiinimumi, pidi kohus hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hindama. Maakohus on andnud põhjendatult eelpoolmainitud kuludele hinnangu tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks vaielnud vastu kulutustele, mille kohta hageja esitas tõendid. Apellant ei ole esitanud apellatsioonkaebuses sellekohaseid väiteid, millega vaidlustaks maakohtu järeldust konkreetsete kulutuste suuruse hindamise osas. Apellandi üldine väide nagu tuvastanuks kohus tema ülalpidamisvajaduse ebaõigesti, pole seetõttu kontrollitav.
  2. Mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära, tuues muu hulgas põhjuseks, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu praktikale, mille kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul tuvastas kohus mõjuva põhjuse elatise vähendamiseks alla miinimummäära ja selleks oli lapse ülalpidamisvajadus 365 eurot kuus. Lisaks arvestas kohus põhjendatult, millise osa lapse ülalpidamisvajadusest kannab riik. Maakohus on põhjendatult kostja ülalpidamiskohustuse suuruse tulenevalt vanemate võrdsuspõhimõttest arvestanud valemi järgi, mille kohaselt (lapse vajadused – riiklikud toetused) : 2 = kostja ülalpidamiskohustus. Kuigi maakohus on otsuse p-s 17 märkinud, et hageja ülalpidamisvajadus on 155 eurot, on tegemist ilmse eksitusega ja maakohus on pidanud silmas kostja poolt kantavat osa hageja ülalpidamisel.
  3. Maakohus ei pidanud arvestama asjaoluga, et kostja maksab oma vanemale lapsele elatist 180-200 eurot kuus. Seda põhjusel, et kohus lähtus esmalt konkreetse lapse (hageja) ülalpidamisvajadusest, mitte kostja võimekusest oma lapsi ülal pidada. Erinevate laste vajadused võivadki olla erinevad. Kui kostja poleks tuginenud asjaolule, et hageja vajadused on väiksemad kui 500 eurot, tulnuks kohtul arvestada ka teise lapse ülalpidamisulatusega ja 6

(7)asjaoluga, et kostjal tuleb laste ja enda vajadusi rahuldada proportsionaalselt. Käesoleval juhul selleks vajadus puudus, kuna tuvastamist leidis, et hageja ülalpidamisvajadus on 365 eurot.
  1. Maakohus ei vähendanud kostjalt väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra põhjusel, et kostja sissetulekud ei võimalda selles ulatuses elatist maksta. Seetõttu on põhjendamatud apellatsioonkaebuse väiteid, mis käsitlevad kostja kohustust hankida piisav sissetulek hageja ülalpidamiseks.
  2. Tulenevalt lapse vajadustest leidis maakohus, et isegi kui arvestada kostja enda poolt väidetud sissetulekutega ja tema esile toodud kulutustega, on kostja suuteline tasuma 155 eurot kuus hagejale. Tulenevalt eeltoodust ei olnud vaja tuvastada, kas kostja oleks suuteline ka rohkem maksma. Hageja ei palunud maakohtus kõrvale kalduda elatise maksmise proportsioonist hageja ema ja kostja vahel, mis oleks andnud põhjuse kontrollida hageja väiteid kostja võimaliku lisasissetuleku kohta, tema korterist saadava tulu ja taksoteenuse osutamisest saadava sissetuleku kohta, et teha kindlaks kostja võime tasuda suuremas osas elatist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt võttis maakohus arvesse isa kulutused, aga mitte lapse olukorra.
  3. Maakohtu lause, mille kohaselt ei ole kostja sissetulekute ja põhjendatud väljaminekute pinnalt võimalik teha järeldust, et ta ei ole suuteline andma ülalpidamist hagejale vähemalt 155 euro ulatuses sisaldab kahekordset eitust ja tähendab, et kohtu arvates oli kostja suuteline tasuma hagejale elatist 155 eurot kuus. Maakohus on oma seisukohta otsuse p-s 16 piisavalt põhjendanud. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kohtukulud apellatsiooniastmes apellandi kanda (

§ 171lg 1).

Pooled menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi ei esitanud. Seoses sellega jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.