5-19-16/3

RI I GIKOHU S PÕHISEADUSLIKKUSE lÄnBrpvALVE KoLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamise viis 5-19-16

1. märts2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik Raivo Paala kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. märtsi
3. a otsuse nr 83 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Raivo Paala kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Raivo Paala esitas
5. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tuvastada
6. aasta fu igikogu valimiste ebaseaduslikkuse.
7. Kaebuse kohaselt on Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduv vangide absoluutne valimis- ja kandideerimiskeeld vastuolus põhiseaduse $-ga 58, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni @IÖK) esimese protokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 40 ja Euroopa lnimõiguste Kohtu vastava praktikaga. Lisaks on keeld vastuolus Euroopa Liidu õiguse ilma seadusliku aluseta karistamise keelu aluspõhimõtte ning korduvkaristamise keeluga.
8. R. Paala palus Vabariigi Valimiskomisjonil tuvastada, et vanglakaristust kandvale Romeo Kaldale rakenduv kandideerimispiirang rikub tema õigust vabalt valida. R. Kalda on avaldanud soovi kandideerida ja hääletada kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistelning R. Paa|a soovib hääletada tema poolt
9. R. Paala taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt Riigikogu
10. aasta valimiste tulemuste ebaseaduslikuks kuulutamist, valimistulemuste välja kuulutamata jätmist ja kordushääletuse korraldamist.
11. Vabariigi Valimiskomisjon jättis oma 11.märtsi 20I9.a otsusega nr83 R.Paa|a kaebuse läbr vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei vastanud kaebus RKVS $-s 70 ettenähtud nõuetele. RKVS $-st 70 tulenevalt saab isik kaebuse esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks. R. Paalal on subjektiivne õigus hääletada nende isikute poolt, kes kandideerivad valimisringkonnas, mille valijate nimekirja R. Paala kuulub, mitte subjektiivne õigus teha valik muude isikute seast. Seetõttu ei ole R. Paala subjektiivseid õigusi rikutud. Riigikogu valimised on korraldatud RKVS-i 5-19-16 alusel, mis muuhulgas sätestab hiiäletamis- ja kandideerimispiirangud. Seaduste põhiseaduspärasuse kontroll ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses.
12. R. Paala esitas
13. mžirtsil2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni I l. märtsi
14. a otsuse nr 83 peale.
15. Vabariigi Valimiskomisjon saatis
16. märtsil 2019 R. Paala kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidleb Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jääb oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
17. Täiendavalt märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et R. Paala taotleb Vabariigi Valimiskomisjonilt Riigikogu
18. aasta valimistulemuste ebaseaduslikuks kuulutamist, valimistulemuste välja kuulutamata jätmist ja uute valimiste korraldamist olukorras, kus Riigikogu
19. aasta valimiste tulemusi ei ole välja kuulutatud. KAEBAJA SEISUKOHAD
20. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab R. Paala, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi
21. a otsus nr 83 tuleb tühistada. R. Paala jääb Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud põhjenduste juurde, ent esitab ka uusi. Hiiäletamisõiguse piirang on muutunud ebaproportsionaalseks uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu tõttu. Samuti diskrimineerib kandideerimis- ja hääletamiskeeld vanglakaristust kandvaid isikuid võrreldes näiteks tingimisi vanglakaristust kandvate isikutega.
22. Lisaks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotlustele taotleb R. Paala Riigikohtult Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist vanglakaristust kandvate isikute hääletamis- ja kandideerimisõiguse kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega ning taotluse esitamist Kaitsepolitseiametile kõigi nende suhtes, kelle tegevuse tulemusena on rikutud fuhandete inimeste valimisõigust Eestis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT l
23. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada htiäletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks.
24. Kolleegium mõistab talle esitatud kaebust selliselt, et kaebaja hinnangul rikub Vabariigi Valimiskomisjoni l l. mžirtsi 2019' a otsus kaebaja õigust vabalt valida.
25. RKVS $ 70 jtirgi saab isik valimisasjades kaebuse esitamisega kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi. R. Paalal on küll subjektiivne õigus vabalt valida, aga See ei tähenda õigust valida konkreetne isik, kelle poolt ta soovib oma hiiäle anda.
26. Esiteks peab isik, kes soovib kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina, oma kandideerimissoovi kandideerimisavalduses väljendama (RKVS $ 28 lõike 1 punkt l). Teiseks on valijal õigus teha valik üksnes nende isikute hulgast, kes kandideerivad valimisringkonnas, mille valijate nimekirja isik kuulub. Seda õigust ei ole praegusel juhul rikutud. 2