5-19-17/3

RIIGIKOHU S pÖmspaDUSLIKKUSE rÄnprgvAlvE KoLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamise viis 5-r9-17

1. märts20l9 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik Romeo Kalda kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni l l. märtsi
2. a otsuse nr 82 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Romeo Kalda kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK
3. Romeo Kalda esitas
4. märtsil
5. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tuvastada, et Riigikogu
6. a valimised olid ebaseaduslikud, kuna vangistuses viibivad isikud ei saanud valimistel kandideerida ja hiiäletada.
7. Kaebuse kohaselt on Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduv vangide absoluutne valimis- ja kandideerimiskeeld vastuolus põhiseaduse $-ga 58, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese protokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artikliga 40 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastava praktikaga. Lisaks on keeld vastuolus Euroopa Liidu õiguse ilma seadusliku aluseta karistamise keelu aluspõhimõtte ning korduvkaristamise keeluga.
8. R. Kalda taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt Riigikogu
9. aasta valimiste tulemuste ebaseaduslikuks kuulutamist, valimistulemuste välja kuulutamata jätmist ja kordushtiäletuse korraldamist.
10. Lisaks taotles R. Kalda, et Vabariigi Valimiskomisjon tunnistaks kehtetuks Märjamaa vallasekretäri27 . veebruari
11. a vastuse, millega vallasekretär keeldus R. Kaldat valijate nimekirja kandmast.
12. Vabariigi Valimiskomisjon jättis ll.märtsi 20l9.a otsusega nr82 R.Kalda kaebuse läbi vaatamata.
13. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et RKVS-i kohaselt ei ole valijate arvestuse toimingud valimiskorralduse toimingud, mistõttu ei toimu nende vaidluste lahendamine valimiskaebuste 5-19-17 menetluse korras. RKVS $ 20 lõike 5 järgi kuulub valijate arvestuse pidamise toimingu peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
14. Teiseks leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kuna vanglakaristust kandvate isikute kandideerimise ja hžiäletamise piirang tuleneb RKVS-ist ning Riigikogu valimised tuleb korraldada seaduse kohaselt, ei ole R. Kalda kaebuse lahendamine ka muus osas Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud valimiste korraldaja toimingut, vaid on taotlenud RKVS-i ning põhiseaduse sätete kooskõla kontrollimist EIÕK-i ning EIK lahenditega. Selline kontroll ei kuulu Vabariigi Valimiskomisj oni pädevusse. KAEBAJA SEISUKOHAD
15. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab R.Kalda, et Vabariigi Valimiskomisjoni 11.märtsi 2019.a otsus nr 82 tuleb tühistada Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud põhjendustel.
16. Lisaks on hääletamisõiguse piirang muutunud ebaproportsionaalseks uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu tõttu' Samuti diskrimineerib kandideerimis- ja hääletamiskeeld vanglakaristust kandvaid isikuid võrreldes näiteks tingimisi vanglakaristust kandvate isikutega.
17. Õiguse rakendajal on kohustus valida kohaldamisele kuuluvate normide seast välja põhiseadusega kooskõlaline. Seejuures tuleb lähtuda nii põhiseaduse $-st l23 kui ka põhiseaduse täiendamise seadusest. EIK on pidanud vanglakaristust kandvate isikute absoluutset valimispiirangut EIÕK-ga vastuolus olevaks.
18. Kaebaja taotleb Riigikohtult RKVS $ 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduva vangide absoluutse valimis- ja kandideerimiskeelu vastuolu tuvastamist põhiseaduse $-ga 58, EIÕK esimese protokolli artikliga 3, ELPH artikliga 40 ja EIK vastava praktikaga ning Riigikogu
19. aasta valimiste korraldamise ja valimistulemuste väljakuulutamise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist. Lisaks palub kaebaja, et Riigikohus küsiks Euroopa Kohtult eelotsust vanglakaristust kandvate isikute hiiäletamis- ja kandideerimisõiguse puudumise kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Põhiseaduslikkuse jžirelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike 1 kohaselt võib isik kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks.
21. Kolleegiumi hinnangul on Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses õigesti selgitanud, et RKVS-r kohaselt ei ole valijate arvestuse toimingud valimiskorralduse toimingud, mistõttu ei toimu nende vaidluste lahendamine valimiskaebuste menetluse korras.
22. RKVS $ 25 lõike 5 alusel oli kaebajal õigus vaidlustada tema valijate nimekirja kandmisest keeldumine halduskohtus. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Põhjaliku selgituse nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamise kohta andis Riigikohus kaebajale kohtumäžiruses, millega jättis läbi 2