RI I GIKOHU S pÕruspeDUSLIKKUSE rÄnprpvAlvE KoLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 5-r9-2r
- märts20l9 Eesistuja Malle Seppik, liikmed Viive Ligi ja Peeter Roosma Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni märtsi
- a otsuse nr 84 peale Kirjalik menetlus
- Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK l. Meelis Kaldalu esitas
- mžirtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilise hiiäletamise korraldus 20l
- a Riigikogu valimistel ei vastanud Riigikogu valimise seaduses (RKVS) sätestatud põhimõtetele ja valimiste tulemused ei ole õiguslikult usaldusviiärsed. 2.M. Kaldalu oli seisukohal, et elektrooniline hääletamine, mis toimub RKVS-is sätestatud reeglite alusel, ei olnud usaldusväärne, kuna elektroonilisel hžiäletamisel ei saa põhimõtteliselt tuvastada hžiäletaja tegelikku isikut. Kaebaja hinnangul saab elektrooniliselt tuvastada vaid elektroonilist andmekandjat, kuid tuvastada ei saa selle andmekandja vahetut kasutajat. Järelikult ei ole võimalik tuvastada, kas valija hääletas ise. Kuna Riigikogu 2019' a valimistel andis oma hiiäle elektrooniliselt 247 232 objektiivselt õiguslikult tuvastamata valijat, mõjutas seaduserikkumine oluliselt ja väga Suures ulatuses hääletamistulemusi. Kaebaja palus kaebuse rahuldada jajuhindudes RKVS $ 73 lõikes l ja lõikes 2 sätestatust, tunnistada seadusvastaseks ja kehtetuks
- a Riigikogu valimiste elektroonilise hiiäletamise tulemused riigis tervikuna ning arvestades elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu, kutsuda elektrooniliselt hiiäletanud valijad uuesti hžiäletama valimispäeval või korraldada riigis kordushžiäletamine.
- Vabariigi Valimiskomisjon jättis l l. märtsi2}Ig. a otsusega nr 84 M. Kaldalu kaebuse RKVS $ 7l lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud näidanud, millist konkreetset toimingut ta vaidlustab ja milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine, ning kaebus ei vastanud seega RKVS $-st 70 tulenevatele nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul esitas M. Kaldalu kaebuses üksnes üldist laadi kahtlustusi elektroonilise hääletamise organisatsiooni RKVS-ile mittevastavuse kohta. 5-19-21
- M. Kaldalu esitas
- märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni l
- märtsi
- a otsuse peale.
- Vabariigi Valimiskomisjon saatis
- märtsil 2019 M' Kaldalu kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
- Riigikohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja kinnitust, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1 l. märtsi
- a otsusega nr 84 ja
- a Riigikogu valimistel elektroonilise hääletamise korraldamisega kui konkreefse valimistoiminguga on rikutud tema õigusi. Samuti soovib kaebaja, et Riigikohus kontrolliks kaebuses vaidlustatud toimingute vastavust põhiseadusele, tunnistaks seadusevastaseks ja kehtetuks
- a Riigikogu valimiste tulemused riigis tervikuna, kohustaks Vabariigi Valimiskomisjoni korraldama kordushääletamise kogu riigis ja pöörduks Euroopa Inimõiguste Kohtu poole saamaks selgust Euroopa Liidu Nõukogu otsuse 20181994 rikkumise vastuolu kohta inimõigustega. Kaebaja soovib ka asja andmist Riigikohtu üldkogule ja selle läbivaatamist suulises menetluses. Kaebaja märgib, et tema poolt elektroonilise hääletamise korraldusega seoses esitatud väited on vaieldamatud objektiivsed faktid, mitte abstraktsed kahtlustused' Üldiste hääletamisõigusega seotud õiguste rikkumine kujutab endast vaieldamatult kaebaja kui hääleõigusliku Eesti Vabariigi kodaniku subj ektiivsete õiguste rikkumist.
- Vabariigi Valimiskomisjoni poolt on elektroonilisel hiiäletamisel tuvastus-, allkirjastamis- ja registreerimisteenuse osutajaks määratud SK ID Solutions AS. Kuna tegemist on väikefirmaga, mis kuulub väliskapitalile ja peab kontrollima iseenda poolt loodud elektroonilise isikutuvastuslahenduse usaldusväärsust, ei ole kaebaja hinnangul elektroonilise hääletamise usaldusväiiirsus tagatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- RKVS $ 70 järgi on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RKVS $ 71 lõike 3 järgi võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui See on esitatud sama seaduse $-s 70 ettenähtud korda rikkudes.
- Vabariigi Valimiskomisjon jättis M. Kaldalu kaebuse RKVS $ 71 lõikele 3 tuginedes läbr vaatamata, kuna kaebaja ei olnud näidanud, millist konkreetset valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab ja milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja leiab seevastu, et üldiste, igale hääletajale kuuluvate õiguste rikkumine elektroonilise hžiäletamise põhiseadusevastase korra tõttu kujutab endast ka tema kui hiiäleõigusliku kodaniku õiguste rikkumist. l
- Kolleegium mõistab M. Kaldalu kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab elektroonilise hiiäletamise korraldamise kui valimistoimingu vastavust põhiseadusest ja RKVS-ist tulenevatele valimisõiguse üldistele põhimõtetele, nagu valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. Kaebaja leiab, et nende põhimõtete järgimise küllaldane kontrollimine elektroonilisel hääletamisel ei ole võimalik ja seetõttu ei ole hiiäletamise tulemus usaldusviiärne.
- Samas ei ole kaebaja väitnud, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud tema enda kui hääleõigusliku isiku valimisõigusi. Kaebusest ei nähtu, et M. Kaldalu valimistahte väljendamise 2
(3)5-19-21 vabadust või hžiäletamise saladust oleks elektroonilisel hääletamisel rikutud või ohustatud. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtki konkreetset väidet
- a Riigikogu valimistel toimunud rikkumiste kohta, mis oleksid mõjutanud või võinud mõjutada hiiäletamistulemuse kujunemist. Kaebaja poolt esitatud kahtlused on üksnes hüpoteetilist laadi ja põhinevad eeldusel, et elektroonilise hääletamise korraldamine ei ole muude hžiäletamisviisidega võrreldavas ulatuses kontrollitav. Kaebaja võib küll olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised oleksid usaldusväärsed ja hiiäletustulemust saaks kontrollida, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi |
- märtsi 20|
- a otsus asjas nr 3-4-I-6-13, punkt 20;
- märtsi
- a otsus asjas nr 5-I9-7l2, punkt 18).
- Seetõttu nõustub kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebaja on esitanud oma kaebujes üksnes üldist laadi kahtlustusi elektroonilise hääletamise korralduse kohta ning ei ole näidanud, millega on rikutud tema kui htiäletaja õigusi.
- Kolleegium märgib, et Riigikohus on ka varem menetlenud M. Kaldalu esitatud kaebust, milles leiti, et elektroonilise hääletamise konaldus ei võimalda tuvastada isikut, kes tegelikult hääle annab. Riigikohus leidis ka toona, et valimiskaebust ei ole võimalik esitada oma üldist laadi kahtlustuste kontrollimiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- märtsi 20l
- a otsus asjas nr 3-4-1-10-15, punkt 10).
- Kuna kaebaja ei ole näidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumise võimalust, ei näe kolleegium alust ka muude M. Kaldalu poolt kaebuses esitatud taotluste rahuldamiseks. Kolleegium lisab, et kaebus vaadatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 51 lõike2 kohaselt suulises menetluses läbi üksnes juhul, kui seda peab vajalikuks asja läbivaatav kohtukoosseis. Praegusel juhul kohtukoosseis sellist vajadust ei näe. Samuti ei pea kolleegium vajalikuks käesoleva asja üleandmist Riigikohtu tildkogule (PSJKS $ 3 lõige 3 lause 1).
- Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi
- a otsus nr 84 ei riku kaebaja õigusi, ning jätab PSJKS $ 46 lõike l punktist 2 juhindudes M. Kaldalu kaebuse rahuldamata. I,I; viive Ligi ua* Peeter Roosma 3
(3)