Obsah (5)

§ 121§ 74§ 75§ 4§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-9621 Kriminaalas

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta.

§ 74lg–te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.

Veinberg ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja algust tuli arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. oktoobrist
2. 1
3. Tartu Maakohtu
4. juuni 2018 määrusega pöörati täitmisele K. Veinbergile Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saadeti ta vanglasse karistust kandma üheks aastaks, sest ta rikkus talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja talle Tartu Maakohtu 5. märtsi 2018 määrusega

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud täiendavat kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

K. Veinbergi kohustati ilmuma karistust kandma pärast määruse jõustumist kohtu teatatud ajal ja kohta.

1. Tartu Maakohus saatis
2. juulil 2018 K. Veinbergile teatise, milles kohustas teda ilmuma Tartu Vanglasse karistust kandma
3. augustil
4. Tartu Vangla tegi
5. augustil 2018 Politseija Piirivalveametile taotluse K. Veinbergi sundtoomiseks vanglasse, sest K. Veinberg ei ilmunud
6. augustil 2018 vanglasse karistust kandma. Tartu Vangla
7. augusti 2018 teatisest nähtub, et K. Veinberg peeti kinni
8. augustil 2018 ja ta toodi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru kambrist Tartu Vanglasse
9. augustil
10. Seega algas K. Veinbergi karistuse kandmise aeg
11. augustil 2018 ja see lõpeb
12. augustil
15. veebruaril 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid K. Veinbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
16. Vangla hinnangul seisneb K. Veinbergi ohtlikkus selles, et kui ta on koos teiste inimestega, kes tarvitavad alkoholi, võib ta muutuda vägivaldseks ja nad võivad ühiselt toime panna avaliku korra rikkumise vägivallaga. Lisaks võib ta probleemide tekkimisel kasutada vägivalda enda naise peal. Uue kuriteo toimepanemise oht on tõenäolisem, kui ta tarvitab alkoholi ning ei suuda teha adekvaatseid otsuseid või on koos seltskonnaga, kes tarvitab alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
17. K. Veinbergi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest neli karistust on arhiveeritud. Varem on ta toime pannud isikuvastaseid ja varavastaseid kuritegusid. Praegu kannab ta vangistust tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuritegude soodusteguriteks on halb emotsioonide kontrollimine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja alkoholi kuritarvitamine.
18. K. Veinberg pole vangistuse ajal hõivatud ühegi tegevusega, sest tema karistus ei ületa ühte aastat. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
19. K. Veinbergil puudub vabanemisel kindel elukoht. Enne vangistust elas ta koos elukaaslasega üürikorteris xxxxxxxxxxxxx-x. Kinnipeetava väitel tasus ta igakuiselt üüri. Kinnipeetav ei soovi kindla elukoha puudumise tõttu vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kui ta peaks vabanema ennetähtaegselt, pöördub ta sotsiaaltöötaja poole abi saamiseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Ta on 100% töövõimetuspensionär ja tema töövõimetuskaart kehtib
20. märtsini
21. Tervise probleemide tõttu pole ta kindel, kas tal õnnestub leida töökoht. Kinnipeetav on esitanud konto väljavõtted kohtukulude ja üüri tasumise kohta, mis näitab, et ta on huvitatud võlgnevuste likvideerimisest.
22. K. Veinbergi lähedaste hulka kuuluvad ema ja kaks õde, kellega ta suhtleb telefoni teel ja sotsiaalmeedia kaudu. Kinnipeetava õe abikaasa sõnul ei soovi õde ja ema suhelda 2 kinnipeetavaga, kuna kinnipeetav on neile tekitanud kahju. Kinnipeetav elab koos endise elukaaslasega, sest neil pole võimalik mujale elama minna. Kinnipeetav on endise elukaaslase suhtes toime pannud vägivallakuriteo. Kuna teatakse, et tema elukaaslane tarvitab alkoholi, ei üürita talle korterit. Kui elukaaslane kutsub teda alkoholi tarvitama, võtab ta kutse vastu ning ei mõtle hilisematele tagajärgedele. Kinnipeetava sõnul pole tal sõpru ning lähedasi, kes oleksid talle toeks. Inimesed, kellega ta suhtleb, liigtarvitavad alkoholi.
23. K. Veinberg põhjendab varasemaid kuritegusid alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava väitel oli ta viimase kuriteo toimepanemise ajal kaine. Kriminaalhooldusametniku koostatud andmetest aga nähtub, et kinnipeetav oli viimase kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kinnipeetava väitel joob ta alguses õlut ja hiljem viina. Kinnipeetav tunnistab, et tal on alkoholiga väga suured probleemid. Samas pole ta motiveeritud otsima abi seoses alkoholi kuritarvitamisega.
24. K. Veinbergil on keskmised suhtlemisoskused. Ta ei hoia suhtlemisel silmsidet, vaid vaatab eemale. Ta üritab konfliktide korral hoida end vaos, kuid vahel ei suuda seda ning võib käituda impulsiivselt. Ta lahendab probleeme alkoholi ja vägivallaga. Ta süüdistab kuriteos endise elukaaslase alkoholilembust. Ta suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt, kuid lühikese katseaja jooksul on ta jätnud registreerimisele tulemata alkoholi tarvitamise tõttu. Kuna kinnipeetav pole motiveeritud otsima abi alkoholi kuritarvitamise vastu, võib ta hoiakute tõttu toime panna uusi kuritegusid ja võib olla ohtlik endale või teistele. Ta soovib vabanemisel leida endale sobiva töö.
25. Kriminaalhooldusametnik leidis, et K. Veinbergile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni. Kui ennetähtaegse vabastamise ajal jääb karistusaja lõpuni vähem kui kuus kuud, tuleb katseaeg ja käitumiskontroll määrata kuueks kuuks. K. Veinbergil tuleb keelata alkoholi tarvitamine, sest alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ning süvendab riskeerivat ja hoolimatut käitumist. K. Veinbergil tuleb keelata suhtlemine inimestega, kes võivad teda ajendada alkoholi tarvitama. Üheks selliseks inimeseks on tema endine elukaaslane. K. Veinbergi tuleb kohustada registreerima ennast ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, mis aitab tegeleda alkoholiprobleemiga ja toime tulla oma igapäevaeluga, ning osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab tema riske alkoholi või agressiivsuse valdkonnas. Kohtumenetluse poolte seisukohad
26. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
27. K. Veinberg ütles kohtuistungil, et ta ei soovi vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Praegu pole tal mingeid sidemeid üürikorteriga, kus ta elas enne vangistust. Tal pole konkreetset kohta, kuhu ta saab vabanemisel elama minna. Kohtu seisukoht
28. Kohus jätab K. Veinbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda järgnevatel põhjustel. 3
29. K. Veinberg kannab karistust

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.

Seega kannab K. Veinberg karistust teise astme kuriteo eest.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K. Veinberg on temale mõistetud ühe aasta pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui kuus kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on

§-s 76 nimetatud formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 17. See aga ei tähenda, et täidetud on kõik ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Nimelt allutatakse ennetähtaegselt vabastatav inimene

§ 76

lg 5 ls 2 järgi katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75lg 1 p 1 järgi eeldab käitumiskontroll seda, et inimesel on elukoht.

See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik ei tea inimesel olemas olevat elukohta, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet – kohaldada: RKKKm 3-1-145-16, p 7).

K. Veinbergil puudub vabanemisel kindel elukoht. Enne vangistust elas K. Veinberg üürikorteris xxxxxxxxxxxxx-x, kuid K. Veinbergi väitel on see üürileping lõpetatud. Süüdistatav ei tea, kuhu ta vabanemisel elama asuda saaks. Seega ei saa kohus K. Veinbergi juba ainuüksi elukoha puudumise tõttu ennetähtaegselt vabastada. 18. Tulenevalt eelöeldust ei pea kohus vajalikuks hakata kaaluma, kas

§ 76lg-s 4 toodud materiaalsed eeldused K.

Veinbergi vabastamiseks on täidetud või mitte. K. Veinberg peab oma karistuse lõpuni ära kandma. /allkirjastatud digitaalselt/ 4