Obsah (8)

§ 1432§ 145§ 187§ 182§ 64§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-1371 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1371 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 1432

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 145

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 187

lg 1 - § 25 lg - § 26 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 182

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Raimo Marksele liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra. Raimo Marksele mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 27.06.2016.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuud 26 päeva vangistust, võrra. Raimo Marksele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks 11.11.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.
2. a ja lõppeb 07.07.
3. a. Vangla ei toeta Raimo Markse vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Raimo Markse tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Raimo Markse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Raimo Markse selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Raimo Markse, leiab, et Raimo Markse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Raimo Markse kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Raimo Markse temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Raimo Markse on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Raimo Markse tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.

1. Raimo Markset on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Mõlemal korral on Raimo Markset karistatud alaealiste vastu suunatud süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Raimo Markse karistust korduvalt noorema kui 18-aastase isikuga suguühtesse astumise eest, kuritarvitades kannatanu üle saavutatud mõjuvõimu ja usaldust, noorema kui 14-aastase isiku suhtes muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, noorema kui 18-aastase isiku kallutamise eest alkoholi ja narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Raimo Marksele on varasemalt antud võimalust kanda karistust vabaduses. Nii mõisteti Harju Maakohtu 27.06.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1371 Raimo Marksele

§ 182

(alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele) ja § 1821 lg 1 (alaealisele alkoholi müümine ja ostmine) järgi karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata tingimusel, et Raimo Markse ei pane 8-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli 2 ajaks pandud kontrollnõudeid. Raimo Markse aga jätkas katseajal uute (sh samalaadsete) kuritegude toimepanemist. Kusjuures Raimo Markse pani katseajal toime ka raskemaid kuritegusid – astus alaealisega korduvalt suguühendusse, kuritarvitades tema usaldust ja mõjuvõimu, aga pani toime ka alaealise suhtes muu sugulise iseloomuga teo. Kohus leiab, et Raimo Markse poolt toimepandud kuritegude asjaolud on rasked. Suuresti on Raimo Markse kuritegusid toime pannud sama kannatanu suhtes ja pika ajavahemiku jooksul. Sealjuures on Raimo Markse tunnistanud, et ta kasutas kehval majanduslikul järjel olevast perekonnast tulnud kannatanut ära. Lisaks kannatanu kallutamisele alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisele, on Raimo Markse pannud toime ka raskeid seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuritegusid. Seega on alaealise kannatanu vaimne ja füüsiline tervis saanud oluliselt kahjustada just Raimo Markse tegevuse tagajärjel. 3.

1. Vangistuse ajal Raimo Markse on perioodil 01.10.
2. a kuni 31.12.
3. a töötanud vangla majandustöödel. Samuti on Raimo Markse aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Uus suund. Lisaks puuduvad Raimo Marksel kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.
4. Vabanemise korral Raimo Markse soovib elama asuda aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxn oma ema juurde. Materjalidest nähtuvalt tegu on üürikorteriga, mis kuulub mitme isiku kaasomandisse, kuid üürileandjaks on Hxxxxxx OÜ, kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et Raimo Markse võib eelnimetatud korterisse elama asuda. Kohtuistungil on Raimo Markse avaldanud, et ta on vabanemise korral nõus minema MTÜ-sse Lootuse küla. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Raimo Markse meditsiiniosakonna andmetel sõltlane. Kohus, arvestades Raimo Markse selgitusi kohtuistungil, on arvamusel, et Raimo Marksel puudub realistlik arusaam alkoholi tarvitamise probleemist ja seega ei ole sellega tegelemine olnud ilmselgelt tulemuslik. Raimo Markse endal probleemi ei tunnista, samuti ei ole ta osanud adekvaatselt selgitada kohtule soovi pöörduda MTÜ-sse Lootuse küla, olukorras, kus tal väidetavalt alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. Seega, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole kohtu arvates Raimo Markse vabanemise korral piisavalt maandatud riskid, mis tulenevad tema alkoholi tarvitamise harjumustest. Tartu Vangla andmetel on seisuga 17.12.
5. a Raimo Markse suhtes nõudeid 3731 eurot ja vabanemisfondis on 630,86 eurot. Materjalidest nähtuvalt on Raimo Markset toetanud nii tema ema kui ka vend. Vabanemise korral soovib pöörduda oma vanasse töökohta xxxxxxxxxx OÜ-sse. Garantiikiri töökoha olemasolu kohta aga puudub.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, on kohus on seisukohal, et Raimo Markse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Raimo Markse tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Raimo Marksel tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3