5-19-22/2

RI I GIKOHU S pÕmspepUSLIKKUSE rÄRgrevALVE KoLLEEGIIJM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number otsuse kuupäev Kohtukoosseis 5-r9-22

1. märts2019 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Eerik Kergandberg ja Ivo Kohtuasi Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni Asja läbivaatamine Pilving l 1 . märtsi
2. a otsuse nr 85 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK
3. Meelis Kaldalu esitas
4. märtsil 2019 riigi valimisteenistusele kaebuse, milles leidis, et riigi valimisteenistus ei taganud valimiste ja elektroonilise hiiäletamise toimumist vastavuses seaduste ja põhiseadusega ning järelevalve valimiste korraldajate tegevuse üle oli puudulik. Muu hulgas ei taganud riigi valimisteenistus hääletajate kui fiiüsiliste isikute tuvastamist elektroonilisel hääletamisel. M. Kaldalu soovis, et riigi valimisteenistus esitaks Vabariigi Presidendile taotluse valimisteenistuse laiali saatmiseks ja erakorraliste valimiste korralduse eest vastutaja nimetamiseks.
5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
6. märtsi 2019' a otsusega nr 85 M. Kaldalu kaebuse fuigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata. otsuse kohaselt väljendas kaebaja rahulolematust riigi valimisteenistuse tegevusega, kuid ei põhjendanud oma väiteid ega selgitanud, millised konkreetsed toimingud ja kuidas seadust ning tema õigusi rikkusid.
7. M. Kaldalu esitas
8. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni l l. märtsi
9. a otsuse nr 85 peale.
10. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l
11. märtsil 2019 M. Kaldalu kaebuse Riigikohtule edast. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
12. Riigikohtule esitatud kaebuses jääb kaebaja oma
13. miirtsi
14. a kaebuses esitatud seisukohtade juurde ning täpsustab, et vaidlustab Vabariigi Valimiskomisjoni toimingut _ valimistulemuste 5-19-22 protokolli koostamist _ ja riigi valimisteenistuse juhi toimingut - e_hiiäletamise tulemuste allkirjastamist
15. märtsil
16. oma väidete kinnituseks palub kaebaja kohtul tutvuda Riigikogu
17. a valimiste vaheraportiga, mis on kättesaadav aadressil https://www.valimised.eelsites/default/files/uploads/eh/RK2019_Vahearuanne.asice. Kaebaja põhiseaduslikke õigusi rikub see, 9t Riigikogu ei vasta rahva kui kõrgeima võimukandja tahtele.
18. Kaebaja taotleb, et valimistulemusi ei kuulutataks välja enne tema kaebuse terviklikku lahendamist ning elektroonilise hääletuse asitõendeid ja hääletamissedeleid säilitataks tähtajatult. Lisaks sellele tahab kaebaja, et riigi valimisteenistus tunnistaks oma vigu ja vabandaks Eesti rahva ees ning et Riigikohus pöörduks kaebaja tõstatatud probleemide lahendamiseks õiguskantsleri poole. Kaebaja soovib, et tema kaebust arutaks Riigikohtu üldkogu kaebaja osavõtul suulises menetluses ja et sellest informeeritaks Eesti üldsust j a õiguskantslerit. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste konaldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema õigusi (RKVS $-d 69 ja 70). Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb muu hulgas märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS $ 7l lõike l punkt 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (RKVS $ 7l lõike 1 punktid a ja5)' Kaebuse, mis ei vasta seaduse nõuetele, võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS $ 7l lõike 3 esimene lause).
20. Kolleegium leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis ll.märtsi 2019.a otsusega õigesti M. Kaldalu kaebuse läbi vaatamata. Kaebus oli üldsõnaline, selles polnud nimetatud vaidlustatavat toimingut ega selgitatud, miks kaebaja arvab, et toiming on seadusega vastuolus. Samuti ei olnud kaebuses kirjeldatud kaebaja subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise asjaolusid. Kaebusest ilmnes üksnes See, 9t kaebaja ei olnud rahul riigi valimisteenistuse tegevusega. Kaebaja võib küll olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised oleksid usaldusviiärsed ja nende korraldamisel järgitaks kehtivaid õigusakte, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
21. märtsi
22. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20;
23. märtsi
24. a otsus asjas nr 5-19-712' punkt l8).
25. Kaebaja märkis küll Riigikohtule esitatud kaebuses, et vaidlustab valimistulemuste protokolli koostamist ja e-hääletamise tulemuste allkirjastamist
26. märtsi|2019' Samas ei põhjendanud kaebaja ka selles kaebuses, miks ta leiab, et need toimingud on seadusega vastuolus, vaid palus kohtul anda talle võimaluse kaebust täiendada. Kolleegium vaatab Riigikohfule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi l
27. novembri
28. a otsus asjas nr 3-4-|-57-|3, punkt 20; |
29. märtsi
30. a otsus asjas nr5-l9-1012,puttkt l5). Seetõttu ei käsitle kolleegium kaebust ulatuses, mis puudutab nimetatud toimingute vaidlustamist.
31. Eeltoodut arvestades ei käsitle kolleegium kaebaja taotlusi sailitada valimistel antud e-hääletuse asitõendeid ja paberhäali tahtajatult, kohustada riigi valimisteenistust vigu tunnistama ja vabandama, pöörduda õiguskantsleri poole, samuti menetluslikke taotlusi. Taotluse kohta jätta valimistulemused enne taotluse terviklikku lahendamist välja kuulutamata märgib kolleegium, et RKVS $ 74 lõike 3 kohaselt loetakse valimistulemused väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikogu liikmete registreerimise kohta Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. RKVS $ 74 lõike 1 järgi registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed oma otsusega alles pärast seda, kui Riigikohtule esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega, kuna seaduse järgi 2