5-19-19/2

RI I GIKOHU S pÕm spaDUSLIKKUSE rÄnrrpvAlvE KoLLEEGIIJM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-19 27 ' märts20l9 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni l l . märtsi 2019 ' a otsuse nr 89 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Märt Põder esitas
2. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud valijana valijarakendust kasutades võimalik kehtestada oma viimast tahteavaldust, milleks oli varem antud hiiäle tühistamine. See on vastuolus elektroonilise hääletamise põhimõttega, et valijal on hiiäletamisel võimalik oma tahet valijana väljendada mitu korda, kusjuures kehtima peaks jääma viimasena antud hääl. Kuna kaebajal ei õnnestunud oma elektrooniliselt antud hiiält rikkuda' et selle kaudu saavutada oma hääle tühistamine, jäi kehtima tema poolt antud htiäl kandidaadile, kelle poolt ta tegelikult ei soovinud haaletada. Kuna uuel hiiäletamisel oleks ta pidanud valima mõne teise kandidaadi, kes talle ei sobinud, panid valijarakenduse piirangud ta olukorda, kus ta sai teha ainult oma tahte vastaseid valikuid. Kaebaja leiab, et sellega piirati oluliselt tema õigust vabadele valimistele, sest tal polnud võimalik minna oma valikut pabersedeliga üle hääletama elukohajärgsesse valimisjaoskonda Tartu linnas, kuna ta oli hõivatud kampaaniaga Narva linnas, ega oleks ajaliselt j õudnud hiiäletama ka maakonnakeskuse valimisj aoskonda Jõhvi linnas.
3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
4. märtsi 20|
5. a otsusega nr 89 M. Põdra kaebuse Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 7l lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud RKVS $ 72 lõikes 1 ette nähtud kaebetähtaega ületades. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et RKVS $ 72 lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul ' arvates vaidlustatava toimingu tegemisest. M. Põder vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oma kaebuses elektroonilise hiiäletamise toimingut Riigikogu valimistel, mis toimus ajavahemikul2l. veebruarist kuni
6. veebruarini 20t9, kuid esitas kaebuse alles
7. märtsil 2019, seega alles seitsmendal päeval pärast elektroonilise hiiäletamise lõppu. 5-19-19
8. M. Põder esitas
9. märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi 20|
10. a otsuse peale.
11. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l
12. märtsil 20t9 M. Põdra kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
13. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni l
14. mžirtsi 20|
15. a otsuse tühistada ning vaadata Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus läbi.
16. Kaebaja märgib, et tal ei olnud võimalik esitada kaebust Vabariigi Valimiskomisjonile enne
17. märtsi 20t9, sest rikufud elektrooniliste hiiälte puudumine selgus alles elektroonilise hiiäletamise tulemuste kindlakstegemisel riigi valimisteenistuse poolt
18. märtsil
19. Kuna kaebaja ei teadnud enne elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist, kas tal õnnestus saavutada oma elektrooniliselt antud hiiäle tühistamine elektroonilise hiiäle rikkumise teel, ei olnud tal ka võimalik otsustada selle üle, kas kaebuse esitamiseks on alust või mitte. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7'Kaebaja leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi Valimiskomisjoni ll. märtsi
20. a otsus, millega komisjon jättis M. Põdra
21. märtsi 20t
22. a kaebuse läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja selles vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut elektroonilise hiiäletamise korraldamist _, kuid oli kaebuse esitanud pärast kaebetähtaja möödumist.
23. Kolleegiumi hinnangul leidis Vabariigi Valimiskomisjon 1l.märtsi 20l9.a otsuses õigesti, et kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS $ 72 lõike l punkt 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei näidanud kaebaja, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS $ 71 lõike l punkt 6), mistõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hiiäletamise viimase päeva (27 . veebruar 2019) ning liihtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna kaebus oli esitatud
24. märtsil 2019 elrk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne.
25. Kaebaja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni järeldust, et kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kuid leiab, et tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja leiab, et tal tekkis võimalus otsustada selle üle, kas tema õigusi on valimiste konaldaja toiminguga rikutud, alles pärast elektroonilise hiiäletamise tulemuste kindlakstegemist riigi valimisteenistuse poolt
26. märtsil 20t
27. l
28. Kolleegium selgitab, et sellisel juhul oleks kaebaja pidanud tulenevalt RKVS $ 71 lõike 1 punktist 7 taotlema koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist ja selgitamatähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS $ 71 lõike 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile 2