← Eesti

2-18-11005/17

Obsah (12)§ 367§ 5§ 230§ 231§ 405§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177

2-18-11005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 04. veebruar 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-11005 Tsiviilasi OÜ Aktiva Fin

§ 367alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 345.81 eurot, viivis põhinõudelt alates 21.07.2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud kokku summas 475 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. oktoobril 2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja palus kohtul asja menetlus lõpetada, kuna hagi aluseks olevad Xxxx AS esitatud arved ei olnud tõesed. Xxxx AS esitatud arved kajastasid teemapakette, mida ei olnud kostja tellinud ei Xxxx AS tellimusbüroost ega e-teenindusest. Anomaalia arvetes algas kevadel 2014.a, mil tellitud põhipakett (näiteks summas 22.73 jaanuar 2014.a) hakkas järjekindlalt kasvama, kuni päädis juulis 2014.a arvega 73.
  4. Kuna arveid tasuti otsekorralduslepinguga jäid need muutused algselt märkamata. Peale ebarealistlike arvete avastamist pöördus kostja koheselt Xxxx AS teenindusbüroosse selgituste saamiseks. Sealt väideti, et lisakanalid olid tellitud e-teenindusest. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, e-teenindusest mingeid lisakanaleid ei tellitud. Lisatud kirjavahetus Xxxx AS kliendisuhete spetsialistiga seoses teemapakettide tellimusega, kus kord mingid paketid ühes loetelus kajastuvad ja teises loetelus neid ei ole. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT
  6. novembril 2018 esitatud seisukohas hageja teatas, et arvetel kajastuvaid teemapakette ei saanudki kostja tellida Xxxx AS tellimusbüroost ega e-teenindusest, kuivõrd tegemist on xxxx lisateenustega, mille tellimine toimub koduse digiboksi kaudu, sisestades isikliku PIN-koodi. Xxxx AS klienditeenindajad on korduvalt e-kirjadega antud asjaolu kostjale selgitanud, mis nähtub kostja poolt esitatud kirjavahetustest.
  7. Kostja viitab enda vastuses, et kord mingid paketid ühes loetelus kajastuvad ja teises loetelus neid ei ole. Hageja selgitas, et 11.09.2014 on Xxxx AS kliendisuhete spetsialist e-kirjas välja toonud kuupäevaliselt tellitud teemapaketid järgnevalt: 05.05.2014 kell 22:59 Lisakanalid digiboksilt XXXX, 11.05.2014 kell 13:46 Vene lastepakett digiboksilt XXXX, 16.06.2014 kell 00:17 Viasat Kuld digiboksilt xxxx, 16.06.2014 kell 18:23 Elustiili kanalid digiboksilt xxxx, 17.06.2014 kell 01:18 Muusikakanalid digiboksilt XXXX, 17.06.2014 kell 01:31 Disney kanalid digiboksilt XXXX, 29.06.2015 kell 22:22 Täiskasvanute pakett digiboksilt xxxx. 03.12.2014 on Xxxx AS kliendisuhete spetsialist e-kirjas välja toonud kuupäevaliselt tellitud teemapaketid järgnevalt: teemapakett: Lisakanalid 05.05.2014 (kuni 20.08.2014), teemapakett: Vene lastepakett 11.05.2014 (kuni 27.08.2014), teemapakett: Viasat Kuld 16.06.2014 (kuni 27.08.2014), teemapakett: Elustiili kanalid 16.06.2014 (kuni 27.08), teemapakett: Muusikakanalid 17.06.2014 (kuni 27.08.2014), teemapakett: Disney kanalid 17.06.2014 (kuni 27.08.2014), teemapakett: Täiskasvanute pakett 29.06.2015 (kuni 3

(7)2-18-11005 27.08.2014), teemapakett: Vene lisakanalid 20.08.2014 (kuni 27.08.2014). Viidatud erinevus võis tulla inimlikul põhjusel arvestades, et viimane teemapakett Vene lisakanalid olid tellitud kuupäeval 20.08.
  2. Hageja viitab kostja 29.10.2018 vastusega esitatud 06.04.2015 kirjavahetusele, kus Xxxx AS kliendisuhete spetsialist kinnitab, et kõik kostjale esitatud arvetel kajastunud xxxx lisateenused on tellitud kostja kasutuses olnud digiboksidelt (seerianumbrid xxxx ja XXXX). Xxxx AS esindaja kinnitab, et arveldusse läksid kinnitatud teemapaketid kohe peale isikliku PIN-koodi sisestamist ja KINNITAN nupu vajutamist. Muuhulgas on Xxxx AS esindaja märkinud, et nimetatud teemapaketid on tellitud kas kostja või teiste isikute poolt, kellele kostja on võimaldanud kasutada kostja digibokse ning PIN koodi. Kostja vastutab isiklikult selle eest, kui ta on võimaldanud kolmandatele isikutele kasutada isiklikus kasutuses olnud digibokse või isiklikku PIN koodi. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja teatas, et hageja täiendavaid menetluskulusid kostjalt ei nõua.
  4. Kostja hagiga ei nõustunud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja arvates ta ei pidanud viimaseid arveid tasuma, sest on otsekorraldusega maksnud teenuste ohustajale 150 eurot rohkem. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Xxxx AS (praegune ärinimi Xxxx AS) ja T K (kostja) sõlmisid 20.07.2004 kliendilepingu nr 2873995, mille punkti 7 kohaselt kohustus kostja kui klient tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt lepingupoolte vahel sõlmitud tootelepingule, üldtingimustele, eeskirjadele, hinnakirjale ja väljastatud arvetele (t.lk. 11). 23.12.2013 sõlmis kostja sama äriühinguga seadmete kasutuslepingu nr 147582 xxxx teenuste kasutamiseks. Kostjale väljastati digiboks xxxx, seerianumber XXXX, maksumusega 99 eurot, kasutamistähtajaga kuni 21.12.2016 (t.lk. 12). Kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tegelikult osutati kostjale teenuseid ka kostja kasutuses olnud teise digiboksi vahendusel.
  7. Hagiavalduse järgi Xxxx AS võimaldas kostjale seadmete kasutamist ja kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hagiavalduse juurde lisatud arvete kohaselt kostjal on tasumata arved põhisummas 249.31 eurot, s.h osutatud teenuste eest esitatud 31.08.2014 arve 72.39 eurot, 30.09.2014 arve 25.18 eurot, 31.10.2014 arve 19.96 eurot, 30.11.2014 arve 20.41 eurot, 31.12.2014 arve 19.50 eurot, 30.01.2015 arve 17.62 eurot ning 28.02.2015 seadmelepingu rikkumise eest esitatud arve 74.25 eurot (t.lk. 25-31). 19.03.2018 Xxxx AS on nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le Aktiva Finants (hagejale) (t.lk. 10). Kostjal ei ole vaidlust tema ja AS Xxxx vahel kliendilepingu ning seadmete kasutuslepingute sõlmimise ja kostjale lepingute alusel teenuste osutamise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et esitatud arved kajastavad tasud TV teemapakettide eest, mida kostja ei ole tellinud Xxxx AS tellimusbüroost ega e-teenindusest.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub 4

(7)2-18-11005 rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 5

lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
  2. Hageja on nõustunud kostja väitega selles, et arvetel kajastuvaid teemapakette ei saanudki kostja tellida Xxxx AS tellimusbüroost ega e-teenindusest, kuid leiab, et teemapakette tellis kostja xxxx lisateenustega koduse digiboksi kaudu, sisestades isikliku PIN-koodi. Xxxx AS-i alates 01.06.2011 kehtinud üldtingimuste punkti 3.4 kohaselt Xxxxi poolt määratud juhtudel ja korras on kliendil võimalik end identifitseerida salasõna abil ja teha tehingud salasõna või PIN-koodi kasutades. Üldtingimuste punki 1 kohaselt PIN-kood on numbri- ja/või tähekombinatsioon (s.h parool), mida kasutades saab klient tellida või tühistada teenuseid, muuta enda poolt valitud andmed või teostada muud andmeid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal oli võimalik tellida teenuseid xxxx lisateenustega PIN-koodi kasutades. 19.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg 1 alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Seega hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama kostjale teenuste osutamist ja kostja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmist. Hagi rahuldamata jätmiseks aga peab kostja tõendama, et teenuseid ei osutatud või et tal puudus kohustus tegelikult osutatud täiendavate teenuste eest tasumiseks.

  1. Xxxx ja Xxxxi xxxx M S poolt kostjale 11.09.2014 saadetud e-kirja kohaselt telliti teemapaketid kostja kasutuses ja käsutuses olnud digiboksidelt XXXX ja xxxx, s.h 05.05.2014 kell 22:59 lisakanalid digiboksilt XXXX, 11.05.2014 kell 13:46 Vene lastepakett digiboksilt XXXX, 16.06.2014 kell 00:17 Viasat Kuld digiboksilt xxxx, 16.06.2014 kell 18:23 Elustiili kanalid digiboksilt xxxx, 17.06.2014 kell 01:18 Muusikakanalid digiboksilt XXXX, 17.06.2014 kell 01:31 Disney kanalid digiboksilt XXXX, 29.06.2015 kell 22:22 Täiskasvanute pakett digiboksilt xxxx (t.lk. 71). Kostjal ei ole vaidlust teenuste osutamise ehk lisakanalite kasutamise võimaldamise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta ei ole lisakanaleid tellinud. Üldtingimuste punkti 3.
  2. kohaselt klient on kohustatud välistama salasõna ja PIN-koodi teatavaks saamise kolmandatele isikutele ja on vastutav kõikide salasõna ja PIN-koodi kasutamisest tulenevate tagajärgete eest (s.h salasõna ja PIN-koodi kasutades tellitud teenuste eest tasu maksmise eest). Kuna asjas on tuvastamata, et kostja või kostjaga koos elavad isikud ei ole PIN-koodi kasutades lisakanaleid tellinud, siis ei ole võimalik kostja vastuväidetega nõustuda. Kohtuistungil on kostja väitnud, et digiboksid, millede vahendusel teenuseid osutati, olid teenuste osutaja poolt piisavalt kontrollimata ja ei ole välistatud, et üks digiboks võis juhtida teist digiboksi. Kohus ei nõustu kostja väitega, sest väide on tõendamata. 5

(7)2-18-11005
  1. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kostja vastuväited uskudes ei ole võimalik hagi rahuldamata jätta põhjusel, et nende TV kanalite vaatamise võimalus loodi kostja tegevusest või tegevusetusest tingituna. Seejuures ei oma tähtsust asjaolul, kas kostja või temaga koos elavad perekonnaliikmed tegelikult vaatasid neid TV teemakanaleid või mitte. Teenuste kasutamise ja/või teenuste kasutamise võimaldamise tõttu tuleb hagi kostja vastu rahuldada põhinõude 249.31 eurot ulatuses. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulud 30 eurot, VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seisuga 20.07.2018 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 66.50 eurot ja põhinõudelt viivis samas määras alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 249.31 eurot.
  2. Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 365.76 eurot.

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamist rohkem põhistada. Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 24. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastasid hageja esindajad

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 20.07.2018 esitanud kohtule hagiavalduse, sisuliselt 3 lk ja 16.11.2018 seisukoha, sisuliselt 1 lk. Hageja esindaja on võtnud osa kohtuistungist, kuid tulles kostjale vastu kohtuistungiga seotud menetluskulusid hageja kostjalt ei nõua. 26. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas 6

(7)2-18-11005 menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2.66 tundi (4 lk x 40 min : 60 min). 27. Hagejale on 20.07.2018 esitatud arve nr 2551965 õigusabi eest summas 375 eurot (ilma käibemaksuta, t.lk.9). Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 239.40 eurot (90 x 2.66). Hageja on 20..07.2018 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot (t.lk. 36). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 339.40 eurot. 28.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.