RIIGIKOHU S POHISEADUSLIKKUSE JARELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-18
- märts2019 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Eerik Kergandberg ja Nele Parrest Elurikkuse Erakonna kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni l
- märtsi 20|
- a otsuse nr 80 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Riigi valimisteenistus tegi
- märtsil 20t9 ajavahemikus kell 19.00_20.00 avalikult kindlaks elektroonilise hžiäletamise tulemused ning sisestas hiiäletamistulemuse valimiste infosüsteemi. Pärast elektroonilise hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrollimist
- märtsi| 2019 allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hiiäletamise tulemused.
- Elurikkuse Erakond esitas
- märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas
- märtsil2019 toimunud elektrooniliste häälte lugemise. Kaebuses märgiti, et elektroonilised hiiäled loeti kokku
- märtsi õhtul ja tulemus sisestati valimiste infosüsteemi, aga riigi valimisteenistuse juht allkirjastas tulemuse alles
- märtsil 20t
- Allkirjastatud failis on tulemused, aga puudub nende loomise ajatempel. Ilma
- märtsi tulemuste allkirjastamiseta ei saa veenduda, et
- märtsi korduslugemise tulemus oli sama. Kaebaja soovis elektrooniliste häälte korduslugemist, mille juures saaks viibida valimistel osalenud erakondade esindajad, veendumaks hiiälte lugemise korrektsuses ning tulemuste samasuses
- märtsil 20l9 allkirjastatud ja valimiste infosüsteemis avaldatud failiga.
- Vabariigi Valimiskomisjon jättis ll.märtsi 2019.a otsusega nr80 kaebuse läbi vaatamata. Valimiskomisjoni hinnangul on kaebuse esemeks riigi valimisteenistuse toiming - elektrooniliste hääletamistulemuste kindlakstegemine
- märtsil
- Kaebuses polnud aga välja toodud, milliseid reegleid nimetatud toimingu tegemisel rikuti, kirjeldatud rikkumisele viitavaid fakte ega taotletud ühegi toimingu seadusvastaseks tunnistamist. Samuti polnud kaebuses väidetud, et
- märtsi ja
- märtsi elektrooniliste hiiälte lugemise tulemused oleksid erinenud. Elektrooniliste hžiälte veelkordse lugemise taotlust Saa esitada Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $-s 69 sätestatud valimiskaebusena. ei 5-l 9-l 8
- Elurikkuse Erakond esitas
- märtsil
- a Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 1
- märtsi
- a otsuse nr 80 peale.
- Vabariigi Valimiskomisjon saatis
- märtsil 2019 Elurikkuse Erakonna kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas jäi Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
- Riigikohtule esitatud kaebuses jriäb kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluse juurde ning soovib elektrooniliselt antud häälte ülelugemist. Kaebaja soovib veenduda, et
- märtsil2019 toimunud esmakordsel hiiälte lugemisel saadud tulemus on identne sellega, mis allkirjastati järgmisel päeval. Teada on ainult
- märtsi 2019 ' a lugemise tulemused, mis saadi hiiälte miksimisega, mida aga
- märtsil
- a hžiälte lugemisel ei kasutatud. Kriipteerimine võib mõjutada tulemust, aga pabersedelite sisu nende lugemisel ei muutu. Kui hriälte ülelugemine on tehniliselt võimatu, siis soovib kaebaja, et tema esindajale väljastataks audiitori juuresolekul turvakleebistega andmekandjatel
- miirtsi 2019 hää|te lugemise failid, mis olid aluseks tulemuste kandmisel valimiste infosüsteemi ning mida väidetavalt võrreldi jiirgmise päeva lugemise tulemusega.
- Kaebaja leiab, et valimiskomisjon jättis kaebuse alusetult läbi vaatamata. Varem pole valimiskomisjon nõudnud seadusvastast toimingut, et huvitatud pool saaks nõuda hžiälte ülelugemist. Vabariigi Valimiskomisjon andis
- märtsi
- a otsuses nr 90 Tallinna linna valimiskomisjonile juhise lugeda veelkord üle kahe kandidaadi poolt antud hääled ja kehtetud hääletamissedelid. Vabariigi Valimiskomisjon on 23.oktoobri
- a otsuses nr39 leidnud' et tulemuste õigsuses veendumiseks peab vajadusel olema võimalik hääled uuesti üle lugeda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kohtuasjas on vaidluse all see, kas Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud Elurikkuse Erakonna 6.märtsi
- a kaebuse läbi vaatama ning kohustama riigi valimisteenistust uuesti üle lugema elektrooniliselt antud hääled. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis tema kaebuse alusetult läbi vaatamata, nõudes toimingu vaidlustamist.
- Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema õigusi (RKVS $-d 69 ja70). Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS $ 71 lõike l punkt 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ega olnud seaduslik (RKVS $ 7l lõike l punktid a ja 5). Kaebuse' mis ei vasta seaduse nõuetele, võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause).
- Elurikkuse Erakonna
- märtsi 2019' a kaebusest nähtub, et see oli esitatud riigi valimisteenistuse
- märtsi
- a toimingu peale, millega tehti valimispäeva õhtul RKVS $ 60l lõigete 1_7 kohaselt kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. See on toiming, mille seaduslikkust valimistel osalenud erakond saab huvitatud isikuna vaidlustada. Valimiskomisjoni otsusest nähtub, et valimiskomisjon ei jätnud kaebust läbi vaatamata vaidlustatava toimingu puudumise tõttu. Seetõtfu pole asjakohased Riigikohtule esitatud kaebuses esitatud etteheited, et varem pole valimiskomisjon nõudnud toimingu vaidlustamist. Valimiskomisjonjättis Elurikkuse Erakonna kaebuse läbi vaatamata 2
(4)5-19-18 põhjusel, et kaebaja ei olnud kaebuses märkinud, miks ta leiab, et toimingu tegemisel rikuti valimisseaduse sätteid või muid elektroonilise hžiäletamise aluseks olevaid reegleid. ja Riigikohtule esitatud kaebustest nähtub, et kaebaja kahtleb elektroonilise hiiäletamise tulemuste õigsuses. Ta pole veendunud, et
- märtsil 20l9 toimunud hiiälte lugemisel ja
- märtsil 20l9 toimunud lugemisel saadud hääletamistulemused olid samad. Kaebaja seab nimelt kahtluse alla
- märtsi 20|9 hääletamistulemuse autentsuse, mida
- märtsil 20|9 võrreldi elektrooniliste hiiälte ülelugemisel saadud tulemusega, ning viitab sellele, et
- märtsi 20lr
- a tulemust ei allkirjastatud. Kaebaja tahe on suunatud häälte uuesti ülelugemisele või tõendite
- Valimiskomisjonile saamisele, mis veenaks teda
- märtsi 2019' a häälte lugemise tulemuse autentsuses.
- Kolleegium selgitab, et elektroonilise hžiäletamise tulemus tehakse kindlaks valimipäeva õhtul ajavahemikus kell 19.00 kuni 20.00 (RKVS $ 60' loige l) ning saadud hääletamistulemus sisestatakse viivitamatult valimiste infosüsteemi (RKVS $ 60' lõige 9). RKVS $ 60' lõikes 10 ettenähtud elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontroll, mis on eelduseks hiiäletamistulemuste allkirjastamisele, toimub tavaliselt järgmisel päeval. Selle käigus loetakse elektroonilised hääled veelkord üle ning võrreldakse saadud tulemust valimispäeva õhtul saadud tulemusega. Kui tulemused ei erine, allkirjastab riigi valimisteenistuse juht valimiste infosüsteemi sisestatud hääletamistulemused digitaalselt. Kui peaks ilmnema, et kahe lugemise tulemused erinevad, sisestatakse valimiste infosüsteemi hilisemal lugemisel saadud tulemused ning allkirjastatakse need. Eeltoodus võib näha paralleeli paberhääletuse tulemuste kindlakstegemisega valla või linna häältelugemiskomisjonis, kus kõigepealt tehakse hääletamistulemus kindlaks jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel, kuid saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel (RKVS $ 60 lõige 2, vrd ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse jiirelevalve kolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 5-17-3812, punkt 38).
- RKVS $ 60', mis reguleerib elektrooniliste häälte lugemist, ei nõua, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastaks valimispäeva õhtul kindlaks tehtud hiiäletamistulemused' See aga ei tähenda, et järgmisel päeval poleks võimalik tõendada valimispäeval kindlaks tehtud hääletamistulemuste autentsust. Nagu Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses selgitas, on valimispäeva õhtul kindlaks tehtud hääletamistulemused varustatud kriiptograafilise allkirjaga, mis tekib häälte avamise ja lugemise käigus. Kolleögium rõhutab, et hääled avatakse alles pärast seda, kui hääled on anonüümistatud ehk eraldatud valijate isikuandmetest (RKVS $ 60' lõike 3 punkt 2).
- Elektrooniliste htiälte avamiseks ja lugemiseks kasutatakse häälte avamise võtit, mille riigi valimisteenistus loob enne hääletamise algust (RKVS $ 483 lõike 3 esimene lause). Võtme osakud on salvestatud kiipkaartidele (häälte avamise võtme ligipääsuvahendid), mis jagatakse Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnike vahel (võtmehaldurid) (RKVS $ 483 lõike 3 teine lause). Htiäled on võimalik avada üksnes siis, kui piisav arv võtmehaldureid esitavad kiipkaardid samal ajal. Seejärel loeb võtmerakendus htiäled kokku, summeerib kandidaatide kaupa ning genereerib ühtlasi hääletamistulemusele kriiptograafilise allkirja. Lisaks hiiäletamistulemuse sisestamisele valimiste infosüsteemi salvestatakse hääletamistulemuse fail kahele DVD-le.
- Seega tagab valimispäeva hääletamistulemuste autentsust kriiptograafiline allkiri, mis saab tekkida üksnes juhul, kui võtmehaldurid kasutavad kiipkaarte häälte avamise võtmega. Turvalisuse tagamiseks viibib htiälte võtme kasutamise juures audiitor ning võtme kasutamise toiminguid auditeeritakse (auditeerimist nõuab RKVS $ 482 lõike 4 punkt 4; samuti see ette nähtud Vabariigi Valimiskomisjoni l
- novembri
- a otsuse nr 6l ,,Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks" punktid 24,27 ja3$. Enne ja pärast kasutamist on kiipkaartidel turvakleebised. Häälte lugemise usaldusväärsuse tagamiseks on oluline, et toiming tehakse 3
(4)s-19-l 8 valimispäeva õhtul avalikult ja seda saavad vaadelda nii erakondade esindajad kui ka muud asjast huvitatud inimesed (RKVS $ 60' lõige 7 ja $ l94). Avalikult kontrollitakse ka elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust. Seega oli ka kaebaja esindajatel võimalus viibida nii
- märtsil2019 kui ka
- märtsi|2019 toimunud hiiälte lugemise toimingute juures.
- Eelnevat arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul kaebuses kirjeldatud asjaolusid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud toimingu õiguspärasuses või elektroonilise hääletamise tulemuse õigsuses. Kaebaja pole välja toonud, et
- märtsi 2019 ja
- märtsi 2019 hiiälte lugemise tulemused oleksid erinenud või mõjutanud kaebaja õigusi negatiivselt. Kaebajal on õigus selles, et kuigi valimisseadus ei näe otsesõnu ette võimalust taotleda häälte korduslugemist, on Vabariigi Valimiskomisjon siiski teinud valimiskomisjonile ülesandeks htiäled uuesti üle lugeda, kasutades oma pädevust teha järelevalvet valimiste korraldajate tegevuse üle. Kaebaja viidatud asjas (Vabariigi Valimiskomisjoni
- märtsi 20t
- a otsus nr 90) lahknesid jaoskonnakomisjoni ja Tallinna linna valimiskomisjoni hinnangud mitme hiiäletussedeli kehtivusele, millest lõppkokkuvõttes sõltus see, milline kandidaat nimetatakse Riigikogu liikmeks. Seega oli tekkinud häälte lugemise õigsuses põtrjendatud kahtlus, mille kõrvaldamiseks pidas valimiskomisjon vajalikuks kahe kandidaadi hääled üle lugeda.
- Elektrooniliste häälte lugemine toimub pfaegu Riigikogu valimise seaduses ja RKVS $ 482 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse RKVS $ 483 lõike 4 alusel antud korraldustega kinnitatud dokumendid (elektroonilise hliäletamise dokumentatsioon, mis on avalikustatud leheküljel https://www.valimised. eeletle-haaletamine/dokumendid). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik õlektroonilise hžiäletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides.
- Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse $ 46 lõike l punktile 2 tuginedes jätab kolleegium Elurikkuse Erakonna kaebuse rahuldamata. v illu dh Nele Parrest 4
(4)