← Eesti

5-19-20/2

RIIGIKOHU S POHISEADUSLIKKUSE JARELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-20 27 ' märts20l9 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni l l . märtsi 20t

  1. a otsuse nr 90 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK
  2. Riigi valimisteenistus tegi valimispäeva,
  3. märtsi 2019 õhtul avalikult kindlaks elektroonilise hiiäletamise tulemused. Elektroonilise hžiäletamise tulemused allkirjastati pärast elektroonilise hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrollimist
  4. märtsil,
  6. l|i4.ärt Põder esitas
  7. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektrooniliste hiiälte dekrüpteerimist
  8. mžirtsil 2019 toimunud hžiälte lugemisel. Kaebaja hinnangul kaotas hiiälte dekriipteerimine järgneva htiälte miksimise mõtte ning välistas elektroonilise hiiäletamise vastavuse otsast lõpuni kontrollitavuse nõuetel. Miksimise rolli hiiäletamistulemuste kindlakstegemisel ei täpsusta ei elektroonilise hiiäletamise süsteemi raamistiku üldkirjelduses ega protsessi kirjelduses ning kuigi rõhutatakse algusest lõpuni kontrollitavuse põhimõtte olulisust, on miksimine märgitud valikuliseks. Kaebaja leidis, et kuna krtiptograafiliselt tagatud algusest lõpuni kontrollitavus on ainus teadaolev viis elektroonilise hiiäletamise vaadeldavuse ja salajasuse samaaegseks tagamiseks digitaalses keskkonnas, on ilma selle nõuetekohase rakendamiseta rikutud tema kui Riigikogu valimistel kandideeriva isiku õigust konkureerida võrdsetel alustel teiste kandidaatidega, muu hulgas olla veendunud selle õiguse faktilises realiseerumises.
  9. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  10. märtsi
  11. a otsusega nr90 M. Põdra kaebuse Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebusest ei nähfunud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja vaidlustas elektroonilise hžiäletamise tulemuste kindlakstegemist RKVS $-s 60' sätestatud korras ning ajal, kuid ei näidanud, millises osas olid toimingud vastuolus riigikogu valimise seaduses, RKVS $ 482 lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustes või RKVS $ 482 lõike 4 alusel kehtestatud elektroonilise hžiäletamise dokumentatsioonis sätestatuga. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja tahe suunatud elektrooniliste hiiälte lugemise protseduurides muudatuste tegemisele. 5-r9-20
  12. M. Põder esitas l
  13. märtsil 2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  14. märtsi
  15. a otsuse nr 90 peale.
  16. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l
  17. märtsil 2019 M. Põdra kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
  18. Kaebaja osutab, et elektroonilisele hääletamisele kehtestatud reeglid ei ole kooskõlas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (oSCE) soovitustest tuleneva eesmärgi ga tagada hääletajale võimalus algusest lõpuni kontrollida krtiptograafia vahendeid kasutades tema antud htiält ning palub kontrollida reeglite vastavust ka põhiseadusele. Kaebaja arvates ei saa valimiste korraldaja aru valimissüsteemi põhimõtetest, annab nende kohta vastukäivaid selgitusi, ei suuda orienteeruda asjakohastes rahvusvahelistes standardites ega neid korrektselt ellu viia. Kodanikel ei ole valimiste alusdokumentide salastatuse tõttu võimalik teha jtirelevalvet valimiste korraldamise üle. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema õigusi (RKVS $-d 69 ja70).
  20. M. Põdra
  21. märtsi
  22. a kaebusest nähtub, et see oli esitatud riigi valimisteenistuse 3' märtsi
  23. a toimingu peale, millega tehti valimispäeva õhtul RKVS $ 60' lõigete 1_7 kohaselt kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. Kaebaja hinnangul on elektroonilise hiiäletamise tulemuse usaldusviiärsuse tagamiseks vajalik häälte algusest lõpuni kontrollitavus, mida aitab saavutada hiiälte miksimine enne lugemist. Kaebaja väitis, et
  24. märtsi| 2019 hääled dekrtipteeriti, mistõttu kaotas järgnev hžiälte miksimine mõtte ja häälte algusest lõpuni kontrollitavus oli välistatud. Riigikohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja elektroonilise htiäletamise tulemuste kindlakstegemise reeglite põhiseadusele vastavuse kontrollimist. Kuna kaebaja paneb kahtluse alla elektroonilise hžiäletamise usaldusvžiärsuse ja enda võimaluse kandideerida teiste kandidaatidega võrdsetel alustel, mõistab kolleegium kaebust selliselt, et kaebaja arvates rikuti elektroonilise hžiäletamise korraldamisel valimiste ühetaolisuse põhimõtet (põhiseaduse $ 60 lõike 1 kolmas lause).
  25. Elektrooniliste häälte lugemine toimub vastavalt Riigikogu valimise seadusele ($ 60'), Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele (vastu võetud RKVS $ 482 lõike 3 kohaselt) ja riigi valimisteenistuse korraldustega (antud RKVS $ 482lõike 4 alusel) kinnitatud dokumentidele (elektroonilise hiiäletamise dokumentatsioon, mis on avalikustatud leheküljel https ://www.valimised. eel etl e-haaletamine/dokumendid). l
  26. Elektroonilise hääletamise üldraamistikus (riigi valimisteenistuse
  27. mai2017 . a korralduse nr 3 ,,Elektroonilise hiiäletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel" lisa, edaspidi üldraamistik) on selgitatud, et hiiälte miksimine (häälte segamine ja ümberjärjestamine) on elektrooniliste hiiälte töötlemise protsessi üks alaprotsesse enne häälte lugemist (hriälte avamist ja dekri.ipteerimist) ning selle eesmärgiks on võimaldada häälte kokkulugemise avalik kontrollitavus. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et üldraamistikust ei selgu üheselt, kas ja millal kasutatakse htiälte miksimist. Üldraamistiku järgi on miksimine valikuline ning kokkulugemisele võib saata nii 2

(3)5-19-20 miksitud kui ka miksimata hiiäled. Miksimine on vajalik läbida siis, kui elektroonilise hiiäletamise korraldaja tahab tõestada kõigile oma valduses oleva häälte avamise võtme kasutuse korrektsust kokkulugemisprotsessis (üldraamistiku lk l8). Üldraamistikust nähtub siiski üheselt, et htiäli miksitakse enne nende dekrüpteerimist (vt lk 10 miksimisrakenduse kirjeldust). 1l. Riigikogu valimise seadus elektrooniliste hžiälte lugemist detailselt ei reguleeri, määrates kindlaks eelkõige selle, et elektroonilise hiiäletamise tulemused tehakse kindlaks valimispäeva õhtul avalikult, hžiäled eraldatakse enne lugemist isikuandmetest ning haalte kokkulugemiseks need avatakse häälte avamise võtmega (vt RKVS $ 60' loige 1, lõike 3 punkt 2, lõiked 4 ja 7 ning $ 483 loige 3). RKVS $ 60' lõike l0 järgi allkirjastatakse hääletamistulemus pärast elektroonilise hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli, kuid seadus ei täpsusta nimetatud toimingu sisu. Vabariigi Valimiskomisjoni
  1. novembri
  2. a otsuse nr 6l ,,Tehnilised nõuded elektroonilise hžiäletamise üldpõhimõtete tagamiseks" punkti 35 teises lauses on öeldud, et enne e-hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli segatakse (miksitakse) elektroonilised htiäled.
  3. Riigi valimisteenistus selgitas kohtule, et valimispäeva,
  4. märtsi 20l9 õhtul tehti elektroonilise hiiäletamise tulemused tõepoolest kindlaks hžiäli enne miksimata _ hääled anonüümistati ning loeti kokku (htiäled avati jadekriipteeriti häälte avamise võtmega).
  5. märtsil2019 toimunud elektroonilise hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli raames loeti elektroonilised hžiäled uuesti üle, kuid sel korral enne häälte lugemist need ka miksiti. Seejuures ei läinud miksimisele juba dekriipteeritud hääled, vaid hääled olid miksimise ajal veel krtipteeritud. Saadud hääletamistulemust võneldi
  6. mžirtsil 20l9 kindlaks tehtud hääletamistulemusega ning erinevusi ei olnud.
  7. Eelnevat arvestades ei nähtu ei valimiskomisjonile ega Riigikohtule esitatud kaebuse põhjendustest, kuidas
  8. märtsi
  9. a toiming sai rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu on kaebaja tahe kolleegiumi hinnangul suunatud elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise aluseks oleva dokumentatsiooni vaidlustamisele. Riigikogu valimise seadus sellise üldise iseloomuga kaebuse esitamiseks õigust ei anna (vrd fuigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  10. märtsi
  11. a otsus asjas nr 5-l9-l4l2, punkt 14). Kolleegium peab Samas vajalikuks märkida, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik elektroonilise hiiäletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides.
  12. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse $ 46 lõike l punktile 2 tuginedes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse rahuldamata. Viive Paavo Randma /1,!^ Peeter Roosma 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.