Obsah (8)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 143§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Kohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-491 Tsiviilasi Menetlustoim

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 alusel on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas tõlgikulu.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1500 eurot. Tegemist on põhjendatud, tõendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele.
2. Hageja asja läbivaatamise kuluks on tõlgikulu 260 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
4. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/h ja 140 eurot/h + km on põhjendatu ja vastab asja sisule.
5. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja 2 ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
6. Hageja lepingulise esindajal on kulunud 7,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot/h hagiavalduse koostamiseks, sh tõendite kogumiseks ja asjaolude analüüsiks; 3,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot/h kostja vastusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks. Lisaks on esindajal kulunud 1,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot/h + km 14.08.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik ning vastab toimikus olevatele menetlusdokumentide sisule.
7. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 3335 eurot (riigilõiv 1500 eurot + tõlgikulu 260 eurot + lepingulise esindaja kulu 1575 eurot ilma käibemaksuta). Hageja taotlus jääb rahuldamata 42 euro osas (taotletud 3377 - rahuldatud 3335).
8. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 3