RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 184lg 2 p 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 26.

septembri

1. a otsus Sigrid Bostoni kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kassatsioon Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
2. veebruar 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
6. mai
7. a otsus Sigrid Bostoni karistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises.

1. Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Sigrid Bostonit süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo, omandas ta

1. aasta novembrist kuni
2. aasta märtsini mitmel korral ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini, mille andis väikeste koguste kaupa erinevatele isikutele edasi.
3. Tartu Maakohus tegi
4. mail 2018 üldmenetluses otsuse, millega 1-17-11432 1) S. Boston tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 184lg 2 p 2 järgi enne Tartu Maakohtu 21.

veebruari 2017. a otsust toime pandud kuritegude eest kolme aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev ja süüdistatavale mõisteti ärakantavaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud vangistusega kaetuks Tartu Maakohtu 21.

veebruari 2017. a otsusega mõistetud ühe aasta ühe kuu ja üheksa päeva pikkune vangistus, mis oli ära kantud ja arvati seetõttu liitkaristusest maha. Lõplikuks liitkaristuseks jäi 1 aasta 10 kuud ja 20 päeva vangistust; 2) S. Boston tunnistati lisaks süüdi ja teda karistati

§ 184lg 2 p 2 järgi pärast Tartu Maakohtu 21.

veebruari 2017. a otsust toime pandud kuritegude eest kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda vangistust

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega ja süüdistatavale mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud ja 20 päeva vangistust. 2.

1. Maakohus leidis, et S. Bostonile esitatud süüdistus on tõendatud. Karistust mõistes arvestas kohus muu hulgas asjaolusid, et süüdistatav käitles amfetamiini pikema ajavahemiku jooksul ja et teda on korduvalt karistatud, sh narkosüütegude eest. Varem mõistetud karistused pole süüdistatavale mõju avaldanud. Kuna süüdistuses loetletud kuritegude vahepealsel ajal mõisteti ta süüdi Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega teise kuriteo eest, tuleb tema teod ajaliselt lahutada ja mõista enne ja pärast seda otsust toime pandud kuritegude eest eraldi karistused ning seejärel liitkaristus

§ 65lõigete 1 ja 2 alusel.

1. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis taotles S. Bostoni kaitsja vandeadvokaat Otto Preem kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealusele kergema karistuse mõistmist.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kohus leidis, et maakohus on arvestanud süüdistatava karistust oluliselt mõjutavaid asjaolusid. Ehkki süüdistatav väljendas kahetsust, polnud see siiras. Maakohus ei eksinud liitkaristuse mõistmisel materiaalõiguse vastu. Kuna süüdistatava tegude toimepanemise ajal mõisteti ta Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a otsusega süüdi teise kuriteo toimepanemises, peab talle mõistma eraldi karistuse enne ja pärast seda otsust toime pandud kuritegude eest. Kaitsja väide, nagu oleks süüdistatavale mõistetud ekslikult kaks karistust jätkuva kuriteo eest, pole kooskõlas jätkuva süüteo mõiste ega kohtupraktikaga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari
8. a otsus asjas nr 3-1-1-1-11). KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Bostoni kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse osas ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori seisukohad on lühidalt järgmised. 5.
10. Jälgitav ei ole kohtute siseveendumuse kujunemine selle kohta, mitu korda süüdistatav amfetamiini edasi andis. Sellest asjaolust sõltub süüdistuse maht ja seetõttu ka mõistetava karistuse suurus. Samuti ei arvestanud kohtud põhjendamatult süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et süüdistatava kahetsus polnud siiras, kuna ta pani kuriteod toime pikema ajavahemiku jooksul ja teda on korduvalt karistatud. Süüdistatav vabastati Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega 2

§ 184lg 2 p 2 järgi kaks eraldi karistust sisuliselt ühe teo eest.

Kaitsja peab põhjendatuks mõista süüdistatavale üks karistus, millele liita

§ 65lg 2 kohaselt Tartu Maakohtu 21.

veebruari 2017. a otsusega mõistetud karistus. Kuna viimati nimetatud karistus on aga kantud, siis jääb kanda üksnes karistus, mis mõistetakse

§ 184lg 2 p 2 järgi.

1. Kassatsioonivastuses palub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamist ei tingi kassaatori need väited, mis puudutavad amfetamiini käitlemise tegude täpset arvu ja süüdistatava kahetsusavaldust. Küll väärivad tähelepanu kassaatori argumendid selle kohta, et kohtud mõistsid süüdistatavale ekslikult kaks eraldi karistust

§ 184lg 2 p 2 järgi ja moodustasid seetõttu vääralt ka liitkaristuse.

8. Süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi seisneb kokkuvõtlikult selles, et ajavahemikul 2015.

aasta novembrist kuni

1. aasta märtsini omandas süüdistatav mitmel korral ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini ja andis seda väikeste koguste kaupa erinevatele isikutele edasi. Kaitsja väitel on kõik need üksikjuhud käsitatavad ühe jätkuva kuriteona, mille eest tuleb süüdistatavale mõista üks karistus, sõltumata sellest, et ta mõisteti vahepeal Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega süüdi teise kuriteo toimepanemises. Maakohtu otsuses on seevastu kõne all olevate üksikjuhtude puhul räägitud erinevatest karistatavatest tegudest ja mitte ühest jätkuvast kuriteost. Kuna neid tegusid pani süüdistatav toime nii enne kui ka pärast Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a otsust, pidas kohus õigeks mõista talle kaks eraldi karistust

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja moodustada liitkaristus

§ 65lõigete 1 ja 2 alusel.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et väited süüdistatava käitumise jätkuvuse kohta on põhjendamatud. Kolleegium kohtute neid seisukohti ei jaga, märkides järgmist.

1. Hindamaks süüdistatavale mõistetud karistuse seaduslikkust peab esmalt otsustama selle üle, kas tema erinevad amfetamiini käitlemise teod on käsitatavad õiguslikult ühe jätkuva kuriteona või mitme iseseisva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Küll aga on oluline, et kõik sellised teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13 ja 14 ning
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1022 jj.) 3

§ 65

lõike 1 (kuritegude hiljem tuvastatud kogum) kui ka lõike 2 (kohtuotsuste kogum) alusel. Kolleegium leiab, et sel viisil süüdistatavale kaks erinevat karistust ja liitkaristust mõistes eksis kohus materiaalõiguse vastu. Liitkaristuse saab mõlema nimetatud sätte alusel mõista üksnes olukorras, kus enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust on toime pandud erinevad karistatavad teod (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus nr 1-17-7807/34, p 8 jj). See ei hõlma juhtusid, kus tegemist on ühe jätkuva kuriteoga, mis ulatub ajaliselt nii enne kui ka pärast seda kohtuotsust.
3. Jätkuv kuritegu on õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu, mille eest saab mõista vaid ühe karistuse (vt ka otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 8.2 ja 13). Ehkki jätkuva kuriteo moodustavad sellised teod, mis on eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, ei tohi neid tegusid siiski lahutada ja mõista igaühe eest eraldi karistust. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui jätkuva kuriteo toimepanemise ajal tunnistatakse isik süüdi mõnes teises kuriteos. Selliselgi juhul ei saa jätkuvat kuritegu jagada erinevateks karistatavateks tegudeks ja mõista süüdistatavale eraldi karistusi. Vastasel korral oleks põhjust rääkida õigusliku teoühtsuse põhimõtte rikkumisest ja see viiks olemusliku vastuoluni jätkuva kuriteo kui õiguslikus mõttes ühe teo eest karistamisel.
4. Eelnevast järeldub seegi, et jätkuva kuriteo korral ei tohi mõista liitkaristust nii

§ 65esimese kui ka teise lõike alusel.

Jätkuv kuritegu ei saa õiguslikult ühe teona olla käsitatav eraldivõetult nii teona, mis pandi toime enne süüdimõistvat kohtuotsust, kui ka teona, mis pandi 4

§ 65lõigete 1 ja 2 mõttes.

Mõistagi ei tähenda see seda, nagu ei saaks jätkuva kuriteo puhul järgneda liitkaristuse mõistmist kummagi sätte kohaselt. Jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase osateo toimepanemisel kehtinud karistusseaduse järgi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus nr 1-17-4243/30, p 13). Sellest tulenevalt peab viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi mõistma süüdistatavale reeglina ka karistuse. Kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, saab järelikult rääkida teost pärast selle kohtuotsuse kuulutamist

§ 65lg 2 mõttes.

Seega tuleb kõne all oleval juhul mõista süüdistatavale liitkaristus üksnes nimetatud sätte alusel, suurendades jätkuva kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 16. Mõistes süüdistatavale kaks eraldi karistust jätkuva kuriteo eest

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja liitkaristuse nii

§ 65

lõike 1 kui ka lõike 2 alusel, kohaldasid maa- ja ringkonnakohus valesti materiaalõigust. See viga on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 362 p 1 kohaselt kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks. Arvestades seda, et süüdistatavale on vaja mõista täiesti uus karistus

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja põhjendada seda kooskõlas

§ 56

lõikes 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustega, ei mõista Riigikohus süüdistatavale ise uut karistust. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja süüdistatavale karistuse mõistmiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 17. Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama järgmist. Kõigepealt tuleb süüdistatavale mõista üks karistus

§ 184lg 2 p 2 järgi toimepandu eest.

Kuna süüdistataval oli maakohtu otsuse tegemise ajaks Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud karistus juba kantud, siis

§ 65lg 2 alusel liitkaristust moodustada ei saa.

Seda põhjusel, et selle sätte kohaselt moodustatakse liitkaristus üksnes juhul, kui kohtuotsuse tegemise ajaks on eelmise süüdimõistva otsusega jäänud osa karistusest veel ära kandmata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-2-4-09, p 11 ja
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-78-15, p 12). Seega moodustab süüdistatava lõpliku karistuse üksnes

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetav karistus. 18. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 362 p-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsuse osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
3. mai
4. a otsus süüdistatava karistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises.

Kolleegium saadab kriminaalasja süüdistatavale karistuse mõistmiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris, Paavo Randma, Peeter Roosma 5