RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-4891 Määruse kuupäev Tartu, 27. märts 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik Kohtuasi Janek Nõmme

) § 36 kohaselt lõpetada. Maakohtul puudus veendumus, et võlgnik suudab ümberkujundamiskava ja seaduse ning kohtu määrusega pandud (aruande)kohustusi täita.

1. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palus võlgnik maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtusse võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Praeguseks on võlgnik saavutanud taas stabiilsuse ja suudab jätkata ümberkujundamiskavaga võetud kohustuste täitmist. Võlgnik on tasunud
2. juulil
3. a esitatud taotluses märgitud tähtajal (s.o
4. juulil 2018) 870 eurot 87 senti ja tasub ülejäänu vastavalt taotluses märgitule. Kuigi võlgnikul ei olnud võimalik õigel ajal kohtu kirjadele vastata põhjusel, et võlgnikul puuduvad piisavad oskused kasutada arvutit, on ta siiski ümberkujundamiskavas võetud kohustusi täitnud ega ole jätnud nõudeid olulisel määral tasumata (

§ 39lg 2 p 1).

1. Võlausaldaja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja II oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud. Võlausaldaja III ei vaielnud määruskaebusele vastu ja on nõus andma võlgnikule uue võimaluse, kui võlgnik esitab tõesed andmed oma sissetulekute kohta. Ühtlasi märkis võlausaldaja III, et võlgnik tasus juulis 2018 vähendatud nõude 405 eurot 6 senti.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. novembri
5. a määrusega võlgniku määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust reguleerib TsMS §
6. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Samuti sätestab

§ 7

lg 2 esimene lause, et võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 17

lg 4 kohaselt saab määruskaebust esitada avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse, § 23 lg 7 alusel nõuete suuruse kindlaksmääramise või sellest keeldumise määruse, § 26 lg 2 järgi ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse, § 28 lg 6 alusel avalduse läbi vaatamata jätmise määruse ning § 33 lg 6 järgi pankrotiavalduse lahendamise määruse peale.

ei sätesta õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus tühistab ümberkujundamiskava. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul kaebeõigus, maakohus on võtnud määruskaebuse valesti menetlusse ja ringkonnakohtul puudub määruskaebuse menetlemiseks seadusest tulenev alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3

-i seletuskirja kohaselt reguleerib

§ 7

praktikas nt pankroti- ja saneerimismenetluses tekkinud probleeme, mis on tingitud määruste edasikaebamise ja lahendi tühistamisega kaasnevast segadusest, nt kui asi saadetakse tagasi uueks lahendamiseks või kui asi ootab veel lahendamist Riigikohtus, kes jõuab ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Seetõttu on lg-s 1 ette nähtud üldine põhimõte, et ümberkujundamiskava kinnitamise määrust tuleb täita viivitamatult, selle kinnitamata jätmist või tühistamist aga alates jõustumisest, st edasikaebetähtaja möödumisest või kaebuse lahendamisest. Maakohus andis loa esitada määruskaebus ümberkujundamiskava tühistanud määruse peale põhjendatult, mitte ekslikult.

1. Võlausaldaja I leidis, et edasiste segaduste vältimiseks tuleb täpsustada kaebeõigust. Võlausaldaja I leidis vastusele lisatud tõenditele tuginedes, et võlgnik ei ole suuteline täitma ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja II leidis, et tal puuduvad alused kaebusele vastu vaielda. Võlausaldaja III ei vaielnud kassatsioonkaebusele vastu. Ta teatas, et võlgnik on tasunud vähendatud nõude summa (405 eurot 6 senti)
2. a juulis. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause ja § 695 alusel tühistada

-i ebaõige tõlgendamise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Kassatsiooniastmes lahendatav peamine õiguslik küsimus seisneb selles, kas kehtivatest õigusaktidest tulenevalt on võlgnikul õigus esitada ringkonnakohtule määruskaebus maakohtu määruse peale, millega tühistati ümberkujundamiskava ning lõpetati võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus. Erinevalt ringkonnakohtust vastab kolleegium sellele küsimusele jaatavalt ning põhjendab seda järgmiselt. 16.

§ 5

kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti.

§ 7

lg 2 esimese lause järgi saab võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 7

lg 2 esimene lause ei piira kolleegiumi hinnangul edasikaebevõimaluse sätestamist väljaspool

-i, eelkõige TsMS-is.

§ 7

lg 2 esimene lause ei sätesta, et määruskaebuse esitamine peab olema lubatud just

-i kohaselt. See erineb nt pankrotiseadusest, mille § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse, kui see on ette nähtud „käesolevas seaduses“, s.o pankrotiseaduses. 4

-i alusel tehtavad kohtulahendid tehakse hagita menetluses. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ümberkujundamiskava tühistamine ja võlgade ümberkujundamise menetlust lõpetav määrus on hagita menetlust lõpetav määrus. Määruskaebusest ringkonnakohtule nähtub, et võlgnik peab praeguses asjas tehtud maakohtu määrust oma õigusi kitsendavaks ja soovib selle tühistamist. Seega on kolleegium kokkuvõttes arvamusel, et võlgnikul on õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega tühistatakse ümberkujundamiskava ning lõpetatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus.

1. Kolleegium ei pea võimalikuks vastata määruskaebuse sisulistele väidetele ümberkujundamiskava tühistamise ebaõigsuse kohta, kuna ringkonnakohus ei ole kaebeõiguse väidetava puudumise tõttu nende kohta seisukohta kujundanud. Seega ei saa ka rahuldada määruskaebuse taotlust saata asi maakohtule ümberkujundamise menetluse jätkamiseks.
2. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
3. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu Henn Jõks Malle Seppik 5