Obsah (9)

§ 94§ 82§ 84§ 95§ 97§ 96§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2920 Tsiviilasi Tsiviilasj

) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84

lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud.

§ 95

kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

1. M T sünnitõendilt nähtub, et hageja on sündinud xxxx, sünd on registreeritud 12.02.2018 Jõelähtme Vallavalitsuses ning selle kohta on väljastatud sünni tõend nr 179-102018/13 (tl 6). Sünni tõendile on kantud lapse emana hageja seaduslik esindaja M K, isa kohta kanne puudub. Ka rahvastikuregistrist nähtub, et M K isa kohta andmed puuduvad. Seega esineb alus M K põlvnemise tuvastamiseks, kuna käesoleval ajal ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. 3
2. Hageja palub tuvastada, et M K põlvneb kostjast, A Tst. Hageja seaduslik esindaja on kohtu ette toonud, et elas kostjaga koos perioodil 27.03.2017 kuni 11.06.
3. Kostja lapse sünnist ei huvitunud, ei nõustunud isadust kohtuväliselt omaks võtma ega vastanud ka hagile.
4. Harju Maakohtu 27.06.2018.a määruse alusel on läbi viidud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 11.10.2018 uuringu akt nr 18E-GE
5. Ekspertiisiaktist nähtub, et kostja A T saab 99,999999999% tõenäosusega olla M K bioloogiline isa.
6. Seega on käesolevas menetluses DNA-ekspertiisiga tuvastatud, et M K põlvneb 99,999999999% tõenäosusega A Tst. Kohus leiab tõendeid ja asjas esitatud seisukohti kogumis hinnates, et hageja nõue tema põlvnemise tuvastamiseks A Tst on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
7. Kohus selgitab, et perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 järgi muudab perekonnaseisuandmeid andmete muutmise avalduse saanud perekonnaseisuasutus ning juhul, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel, teeb Eesti kohtu lahendi alusel muutmiskande kohtu asukohajärgne maavalitsus. PKTS § 13 lg 3 kohaselt perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel ning lg 4 kohaselt muudetakse perekonnaseisuandmeid registrisse kantavat asjaolu tuvastava kohtulahendi alusel. Elatis 11.

järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist (

§ 97

). Ülalpidamist on kohustatud andma lapse vanemad (

§ 96

). Lapsevanem, kes ei ela lapsega koos, täidab ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel (

§ 100

lg 2).

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. 12. Kohus on eelnevast tulenevalt tuvastanud hageja põlvnemise kostjast. Seega on kostja hageja isa. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostja vastu

§dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates sünnist, s.o xxxx, ja miinimummääras, mis käesoleval ajal on 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni või hariduse omandamise jätkamisel kuni 21-aastaseks saamiseni. 13. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100

lg 1).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja ei ole nõutava elatise suurust vaidlustanud ega ole esitanud ühtki vastuväidet elatise nõudele.

1. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ½ on 250 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär 500 eurot, millest kummagi vanema kanda jääb pool. Sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on lahendis 3-2-1-160-12 punktis 7 järeldanud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise 4 miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RK lahend nr 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejatel vajalik käesoleval juhul tõendada oma igakuiseid vajadusi.
2. Kohus võib mõjuval põhjusel

§ 102

lg 2 järgi võib siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja ei ole kohtule esitanud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust emalt elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud alammäära.

1. Riigikohus on korduvalt oma lahendites selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, st mees tuleb kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest (RK lahend 3-2-1-36-08). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et ühtse kohtupraktika kujundamiseks ei või kohus alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et juhul, kui kostja elatise maksmise kohustust vabatahtlikult ei täida on hageja täisealiseks saanuna hariduse omandamise jätkamisel õigustatud elatise saamiseks ise hagiga kohtusse pöörduma. Eeltoodust tulenevalt on käesolevaga põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine alates elatisehagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Eeltoodust tulenevalt on M K hagi A T vastu on elatisenõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab A Tlt M K kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest, s.o 22.02.2018 kuni lapse M K täisealiseks saamiseni xxxx summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks muutuva suurusena pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 18.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejale väljamõistetav elatis tuleb kostjal kanda hageja seadusliku esindaja M K arvelduskontole nr xxxx Xxxx iga kalendrikuu eest ette

1. kuupäevaks. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, § 132 lg-st 1 (põlvnemise tuvastamise nõue), hagi esitamise kuupäevast ja 2018 töötasu alamäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5 750 eurot (3 500+9x250). Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota 5 menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5. Arvestades, et hageja menetluskulud 171 eurot on kantud seoses põlvnemise tuvastamise nõude esitamisega ja kohus rahuldab hagi selles osas täies ulatuses, on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt ekspertiisikulu ettemaksuna tasutud 171 eurot.
6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik