Obsah (5)

§ 152§ 45§ 43§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1981 Määruse kuupäev 27. veebruar 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. R kaebus Viru Vangla 3. juuli 2017. a käskkirja nr 6-3/649-

) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34).

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Vandeadvokaat Nele Tammemäe teatas
2. veebruaril 2019 kohtule, et kaebaja soovib jätkata riigisiseste vaidlustega. Kohus ei pea aga võimalikuks praeguse asja menetluse jätkamist, st tuvastamiskaebusele üleminemist, sest tuvastamiskaebus ei oleks ühelgi juhul lubatav. 10.
3. Alates
4. jaanuarist 2018 kehtiva

§ 45

lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega ei saaks kaebaja esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks. 10.

1. Samuti ei ole tuvastamiskaebusele üleminek lubatud preventiivsel eesmärgil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa vastustaja enam oma tegevusega kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatuga sarnasel viisil puudutada. Seetõttu ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 20 ja
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, punkt 11).
6. Eeltoodust lähtudes tuleb praeguse asja menetlus Viru Vangla
7. juuli
8. a käskkirja tühistamise nõude osas lõpetada. 2 3-17-1981
9. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Viru Vangla

1. juuli
2. a käskkirja tühistamise nõuet.
3. Menetluse lõpetamise tõttu ei tee kohus praeguses asjas kohtuotsust. Seepärast tühistab kohus
4. septembri
5. a määruse resolutsiooni punktiga 3 määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
6. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (

§ 104lõike 5 punkt 4).

Kohus tagastab kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot kaebajale. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. 15. Üldjuhul kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (

§ 108lõige 4).

Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lõige 6).

Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine. Seetõttu tuleb menetluskulude jagamisel kohtu hinnangul lähtuda

§ 108lõikes 4 sätestatud üldreeglist.

Kohus ei pea aga põhjendatuks anda vastustajale tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3