Obsah (6)

§ 121§ 44§ 37§ 152§45§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 1.märts 2019 Haldusasja number 3-18-796 Haldusasi A. M kaebus Viru Vangla 5. veebruari 2018 käskkirja nr 6-3/99-1

) § 45 lg

1. Kaebuse eesmärgina toob kaebaja välja õigusselguse loomise, enda õiguste kaitse ja tulevikus esitatava kahjunõude.
2. Tartu Halduskohus jättis
3. oktoobri 2018 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kaebuselt tasuda riigilõiv. Kaebuselt tasuti riigilõiv
4. oktoobril
5. KOHTU SEISUKOHT
6. Halduskohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse, milles nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt asjaoluga, et kaebaja pidi kartseris olles päevaseks ajaks voodivarustuse ära andma, peale ravimite manustamist külmal metallplaadil olema, vangla vastas kaebaja taotlusele, milles kaebaja soovis kartserikambrisse madratsit, hilinenult, vangla kohtles kaebajat distsiplinaar- ja vaidemenetluses objektina. Seejuures taotleb kaebaja tuvastamist, et vangla peab kontrollima isiku põhiväiteid ning võimaldama kaebajal segamatult tutvuda õigusaktidega, et mõistliku aja jooksul arvamust kujundada ja konsulteerida õigusnõustajaga. Lisaks on kaebaja esitanud nõude Viru Vangla
7. veebruari 2018 käskkirja nr 6-3/99-1 tühistamiseks.
8. Halduskohus on seisukohal, et A. M puudub kaebuses märgitud nõuete esitamiseks kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

1. Viru Vangla teatas
2. veebruaril 2019 haldusasjas nr 3-19-59 kohtule, et A. M vabanes vanglast
3. veebruaril 2019 tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
4. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Tühistamiskaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

Haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märgib Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHK

1. novembri 2014 otsus nr 3-3-1-44-14). Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
2. Kuna kaebaja viibib alates
3. veebruarist 2019 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuse igasugune mõju ja selle kehtivus on lõppenud. Kuivõrd Viru Vangla
4. veebruari
5. a käskkirja nr 6-3/99-1 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus käskkirja nr 6-3/99-1 tühistamise nõude esitamiseks.
6. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

Kohtu hinnangul ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vanglast vabanedes on kaebaja ja vangla vaheline avalik-õiguslik suhe lõppenud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele. Seega lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus. 2 9. Halduskohtu hinnangul on ammendunud ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses kaebaja vanglast vabanemisega. Õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kaebus peaks olema lubatav nt preventiivsel eesmärgil. Kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Halduskohtul ei ole alust eeldada, et kaebaja satub tagasi vanglasse ning, et vangla käituks tulevikus kaebaja suhtes väidetavalt õigusvastaselt. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§45lg 2).

Kui kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud, on tal võimalus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue. Selle nõude lahendamise raames hindab kohus mh seda, kas vangla tegevus oli õigusvastane või mitte. 10. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuses esitatud nõuded tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse vältel on asjaolud muutunud.

1. Seonduvalt kohtule esitatud põhiseaduspärasuse kontrolli taotlustega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.
2. Menetluskulud kaebuse tagastamise korral kannab kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (

§ 108lg 1).

Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 3