Obsah (5)

§ 44§ 37§ 152§ 121§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 1.märts 2019 Haldusasja number 3-18-1971 Haldusasi A. M kaebus Viru Vangla 16. juuli 2018 käskkirja nr 63/617-1,

) § 121 lg 2 p 1).

1. Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Viru Vangla
2. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/617-1,
3. juuli 2018 käskkirja nr 6- 3/637- 1 ning
4. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/436-3 ja
5. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/450-3 tühistamiseks. Vaidlusaluste käskkirjadega karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega.
6. Viru Vangla teatas
7. veebruaril 2019 haldusasjas nr 3-19-59 kohtule, et A. M vabanes vanglast
8. veebruaril 2019 tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
9. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Tühistamiskaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

Haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märgib Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHK

1. novembri 2014 otsus nr 3-3-1-44-14). Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalustel käskkirjadel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
2. Kuna kaebaja viibib alates
3. veebruarist 2019 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuste igasugune mõju ja nende kehtivus on lõppenud. Kuivõrd Viru Vangla
4. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/617-1 ja
5. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/637-1 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus nimetatud käskkirjade tühistamise nõude esitamiseks.
6. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

Kohtu hinnangul ei ole haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vanglast vabanedes on kaebaja ja vangla vaheline avalik-õiguslik suhe lõppenud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele. Seega lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus. 9. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse vältel on asjaolud muutunud.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud, on tal võimalus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue ning pärast vanglalt otsuse saamist kaebus halduskohtule.
2. Menetluskulud kaebuse tagastamise korral kannab kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (

§ 108lg 1).

Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 2