TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-2356 Otsuse kuupäev 22.02.2019 Kohtunik Kohtuasi Mare Priks Rait Vaheri (Vaher) kaebus Lääne-Viru Maavalitsuse

) § 20 lõikest 5 tulenevalt 07.07.2017 Lääne-Viru Maavalitsusele avalduse maksegraafikujärgsete hüpoteegimaksete tasumise peatamiseks. R. Vaher märkis avalduses, et soovib teha tekkinud võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku perioodiks 01.09.2017 – 31.12.2025. Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1-1/17-472 punktis 1 kehtestati Rait Vaherile hüpoteegimaksete võla (seisuga 29.08.2017 põhiosa ja intress) tasumiseks maksegraafik perioodiks 01.09.2017 kuni 31.12.2025 kogusummas 6193,02 eurot. Korralduse punktis 2 märgiti, et 13.10.1999 lepingus kehtestatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamine toimub võla tasumisel käesoleva korralduse punktis 1 sõlmitud maksegraafiku alusel. Rait Vaher esitas Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1-1/17-472 peale vaide, milles leidis, et maksegraafiku kehtestamine on ebaõige ja ebaõiglane, sest see sisaldab endas juba kohtutäiturite menetluses olevaid nõudeid. Maksegraafiku saaks koostada vaid summa suhtes, mille osas ei ole täitemenetlust alustatud või mille osas lõpetatakse täitemenetlus. Kui täitemenetlus jätkub, on tegemist olukorraga, kus ta oleks kohustatud summasid topelt tasuma – täiturite kaudu ja ise maksegraafiku alusel. Selline olukord on õigusvastane. R. Vaher palus vaides tühistada 30.08.2017 korralduse ja kehtestada maksegraafik summa tasumiseks, mille sissenõudmiseks ei ole täitemenetlust algatatud. Lääne-Viru Maavalitsuse 02.10.2017 korraldusega nr 1-1/17-513 muudeti 30.08.2017 korraldust õigusliku aluse ebatäpsuse parandamiseks. Lääne-Viru Maavalitsuse 17.10.2017 otsusega nr 3-2/17-1280-1 jäeti R. Vaheri vaie rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et maavalitsusel ei ole seadusest tulenevat volitust lõpetada täitemenetlus, kui koostatakse maksegraafik

§ 20lg 5 alusel.

Maavalitsus jälgib summade laekumist ja kinnitab, et topelt ei nõuta võlgnevust sisse.

1. Rait Vaher esitas 13.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1-1/17-472 ja 02.10.2017 korralduse nr 1-1/17-513 tühistamiseks. Kuivõrd maavalitsuste tegevus lõpetati alates 01.01.2018, siis täidab alates sellest kuupäevast maa järelmaksunõuete haldamisega seotud ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus, kes on seega käesolevas asjas vastustajaks. Kaebaja ning vastustaja taotlusel peatas kohus 05.03.2018 kohtumäärusega haldusasja menetluse kuni kompromissläbirääkimiste lõpuni. 12.12.2018 kohtumäärusega uuendati haldusasja menetlus, sest kompromissläbirääkimised ei andnud tulemust. Kaebuse põhjendused
2. Kaebaja märgib, et maavalitsus on vaideotsuses väljendanud seisukohta, et neil ei ole õigust

§ 20

lõikes 5 sätestatud järelmaksugraafiku maksete puhul alustatud täitemenetlust lõpetada.

§ 20

lg 5 sätestab, et kui kinnisasi, mille kohta on keskkonnaminister teinud omandamise algatamise otsuse, on koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks, on kinnisasja omanikul õigus taotleda hüpoteegipidajalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist. Kui kinnisasja omanikul on tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, on maksete tasumise peatamine 2 lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel. Kaebaja on seisukohal, et maavalitsus on vääralt tõlgendanud viidatud normi. See säte ei reguleeri õigusi/kohustusi suhetes kohtutäituriga ja võla menetlemist täituri kaudu. Kui maavalitsus sissenõudjana on algatanud kohtutäituri juures täitemenetluse, siis on tal õigus ka täitemenetlus peatada või lõpetada täitemenetluse seadustiku alusel sissenõudja avaldusega kohtutäiturile. Seejärel saaks sõlmida asjakohase maksegraafiku. Õigusriigis ei saa eksisteerida olukorda, kus ühte ja sama summat nõutakse sisse kohtutäituri kaudu ja samaaegselt sõlmitakse veel selle suhtes maksegraafik ning nõutakse sisuliselt (osa) summa maksmist topelt. Kaebajale on oluline teada, kas vaidlustatud maksegraafik kehtis või mitte ja miks samal ajal ei peatatud täitemenetlust. Kaebaja palub vaidlustatud korraldused tühistada. Vastustaja vastuväited 4. Vastustaja on seisukohal, et maksegraafiku koostamine ainult sellele osale võlgnevusest, mis ei ole antud kohtutäiturile täitmiseks, ei vasta

§ 20

lg 5 mõttele ning on vajalik maaomanikuga kokku leppida maksegraafik kogu võlgnevuse kustutamiseks, sh hõlmates täitemenetluses olevat osa. Hüpoteegipidajal ei ole sissenõudjana kohustust täitemenetluste peatamiseks ega lõpetamiseks. Vastustaja tegi kompromissi tegemise eesmärgil avaldused täitemenetluste nr 072/2012/2141 ja 095/2014/2549 peatamiseks, et võlgnikuga kokku leppida maksegraafik võla tasumiseks, mis on tekkinud enne maksete tasumise peatamist, mis omakorda võimaldaks maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist

§ 20

lg 5 järgi.

§ 20

ei reguleeri õigusi ja kohustusi suhetes kohtutäituriga ja võla menetlemist täituri kaudu. Täitemenetluse küsimused on reguleeritud täitemenetluse seadustikus ja

§ 20ei kohusta sissenõudjat täitemenetlust peatama ega lõpetama.

Tulenevalt sellest, ei saanud ega pidanud Rait Vaheri poolt vaidlustatud Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017.a korraldus nr 1-1/17-472 seda küsimust ka käsitlema. Järelikult ei saa täitemenetluse peatamata või lõpetamata jätmine mõjutada vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Vastustaja on veendunud, et Lääne-Viru Maavalitsuse korraldus nr 1-1/17-472 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on täitemenetlused peatanud ja teinud Rait Vaherile ettepaneku leppida kokku maksegraafikus võlgnevuse tasumiseks. Seda selleks, et vastustajal oleks alus

§ 20lg 5 kohaselt peatada maksegraafikujärgsete maksete tasumine.

Osapooled ei ole paraku jõudnud võlgnevuse tasumise maksegraafiku küsimuses kokkuleppele. Kohtu seisukoht

1. Kaebaja on 28.12.2017 esitanud kohtule mälupulga, mis kaebaja sõnul sisaldab ERRi saate „Osoon“ salvestist ja on filmitud kaebajale kuuluva talu metsas. Tulenevalt HKMS § 56 lg-st 2 ja TsMS lg-st 1 tuleb viidatud salvestist käsitleda dokumentaalse tõendina. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuivõrd käesolevas asjas käib vaidlus Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1-1/17-472 ning 02.10.2017 korralduse nr 11/17-513 õiguspärasuse üle ning viidatud korraldused puudutavad kaebaja võlgnevuse osas 3 maksegraafiku kehtestamist, siis leiab kohus, et esitatud salvestis ei ole selline tõend, millel oleks käesoleva asja lahendamisel tähtsust ning saates esitatud informatsioon ei saa mõjutada käesoleva asja lahendamist. Kohus keeldub HKMS § 62 lg 2 ja 3 alusel Rait Vaheri poolt 28.12.2017 esitatud tõendi (mälupulk ERRi saate „Osoon“ salvestisega, tl 37) vastuvõtmisest ning see kuulub Rait Vaherile tagastamisele.
2. Kaebaja on kirjalikus menetluses täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks määratud tähtaja viimasel päeval (06.02.2019) esitanud kohtule dokumendi pealkirjaga „Kahjunõude arvestus“ (t.l 138), milles kaebaja on välja toonud arvestuse
3. a ja
4. a saamata jäänud toetuste osas, mida maksab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Samuti viidatakse dokumendis Eesti Õigusbüroo kuludele. Samal päeval on kaebaja edastanud kohtule veel e-kirja (t.l 146), milles märgib, et „Kui leiate, et kahjunõue on õigustatud, soovin et summa arvataks hüpoteegi maksegraafiku maksete katteks“. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja on käesolevas asjas soovinud esitada ka kahju hüvitamise nõude. 31.01.2018 kohtumäärusega on kohus menetlusse võtnud kaebuse Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1-1/17-472 ja 02.10.2017 korralduse nr 1-1/17-513 tühistamise nõuetes. Seega käsitleb kohus 06.02.2019 kohtusse saabunud kaebaja eelviidatud pöördumisi kaebuse muutmise taotlusena. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest, sest kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõue on oluliste puudustega ning käesolevas menetlusstaadiumis on otstarbekam menetleda ja teha lõpplahend vaidlustatud käskkirjade tühistamisnõuetes. Kaebajal on võimalik nõuetekohane kahju hüvitamise kaebus esitada eraldiseisvas menetluses. Hüvitamisnõude esitamise 3-aastane tähtaeg ei ole möödunud (HKMS § 46 lg 4).
5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et Rait Vaheri kaebus kuulub rahuldamisele. Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korraldus nr 1-1/17-472 ja 02.10.2017 korraldus nr 1-1/17-513 kuuluvad tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Rait Vaher esitas

§ 20

lõikest 5 tulenevalt 07.07.2017 Lääne-Viru Maavalitsusele avalduse maksegraafikujärgsete hüpoteegimaksete tasumise peatamiseks. Ta märkis avalduses, et soovib teha tekkinud võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku perioodiks 01.09.2017 – 31.12.2025. Lääne-Viru Maavalitsuse 30.08.2017 korraldusega nr 1-1/17-472 kehtestati Rait Vaherile hüpoteegimaksete võla tasumiseks maksegraafik. Viidatud korraldust muudeti Lääne-Viru Maavalitsuse 02.10.2017 korraldusega nr 1-1/17-513 õigusliku aluse ebatäpsuse parandamiseks.

§ 20

lg 5 sätestab, et kui kinnisasi, mille kohta on keskkonnaminister teinud omandamise algatamise otsuse, on koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks, on kinnisasja omanikul õigus taotleda hüpoteegipidajalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist. Kui kinnisasja omanikul on tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, on maksete tasumise peatamine lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel. 4 Käesoleval juhul on keskkonnaminister teinud kinnisasja omandamise algatamise otsuse ning kinnisasja omanik R. Vaher on taotlenud hüpoteegipidajalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist. Kuna R. Vaheril oli varasemast ajast tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, oli maksete tasumise peatamine lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel. Eelnevast nähtub, et võla tasumiseks tuli sõlmida maksegraafik. Maksegraafiku sõlmimine tähendab seda, et mõlemad pooled lepivad kokku, kuidas võlgnevuse tasumine toimub. See peab toimuma kahepoolsel kokkuleppel. Kui võlgnevuse tasumiseks kokkulepet ei saavutata, pole maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamine võimalik. Praegusel juhul on Lääne-Viru Maavalitsus oma 30.08.2017 ja 02.10.2017 korraldustega kehtestanud maksegraafiku ühepoolselt omamata selleks õiguslikku alust. Looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et kui Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga tagatud maksete tasumisel on tekkinud võlgnevus, siis sõlmitakse enne maksete peatamist hüpoteegipidaja ja kinnistu omaniku vahel leping võla tasumiseks maksegraafiku alusel ja võla tasumine toimub selle kokkuleppe alusel. Seega ei saa vastustaja kehtestada maksegraafikut ühepoolselt haldusaktiga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlustatud korraldused kuuluvad tühistamisele ning kaebus tuleb rahuldada.

1. Menetluskuludest Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu summas 15 eurot, mis kuulub vastustajalt väljamõistmisele. Lisaks on kaebaja 06.02.2019 edastanud kohtule konto väljavõtte, millest nähtub 23.07.2018 toimunud tehing (Eesti Õigusbüroo arve nr 24314 tasumine summas 40 eurot). Eelnevast võib järeldada, et kaebaja soovib esindajakulude väljamõistmist. Arvestades asjaolusid, et kaebaja on kõik menetlusdokumendid kohtule esitanud oma nime alt, ühtegi esindaja poolt koostatud dokumenti käesolevas asjas esitatud ei ole ning asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks esindaja olnud, ei kuulu esindaja kulu vastustajalt väljamõistmisele. Riigikohus on 22.10.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-46-12 märkinud, et üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist.
2. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 5 lg 1 p 1, mis annab aluse haldusakti tühistamiseks ja HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5