3-18-1713/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019 Haldusasja number 3-18-1713 Haldusasi R. L kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks seonduvalt suitsetamise mittevõimaldamisega RESOLUTSIOON Tagastada R. L kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
2. R. L esitas
3. juulil 2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et tal ei võimaldatud Viru Vangla avavanglaosakonnas suitsetada. Viru Vangla jättis
4. augusti 2018 otsusega nr 6-16/155-2 R. L i taotluse rahuldamata
5. R. L esitas
6. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Alates
7. maist kuni
8. juulini 2018 rikkus Viru Vangla avavangla kodukorra päevakava ning kaebajal ei võimaldatud suitsetada. Vangla tegevus oli piinav. Kaebaja jääb vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT
9. Halduskohus leiab, et R. L i kaebus tuleb tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 21).
10. R. L taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et tal ei võimaldatud
11. maist kuni
12. juulini 2018 avavanglaosakonnas suitsetada. Sellega tekitas vangla talle piinu ning ta soovib kaitsta enda õigusi.
13. Halduskohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, s.o eeskätt toimingu õigusvastasus ja subjektiivsete õiguste rikkumine. Suitsetamiskeeldu vanglas kohaldatakse alates
14. oktoobrist 2017, mil jõustus justiitsministri
15. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) uus redaktsioon, mille kohaselt kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (VSkE § 641 p 31). Vanglal ei ole mistahes õigust anda kinnipeetavale keelatud esemeid. Viru Vangla kodukorra p 2.3 järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kaebaja paigutati Viru Vangla avavanglaosakonda
16. maist
17. Kuni
18. juulini 2018 kehtis Viru Vangla avavangla osakonna kodukorra lisa 1 päevakava, mis nägi avavanglaosakonna kinnipeetavatele võimaluse käia suitsetamas kolm korda päevas. Kuigi avavanglaosakonna kodukorra lisana olev päevakava nägi ette kinnipeetavatele võimaluse käia suitsetamas kolm korda päevas, kehtis selle suhtes vangla sisekorraeeskiri, mis suitsetatavad tubakatooted kinnipeetavatele keelas. Vangla sisekorraeeskiri on avavanglaosakonna päevakava suhtes ülemal seisev akt. Viru Vangla ei saa kõrvale kalduda justiitsministri määrusega sätestatud vangla sisekorraeeskirjas sätestatust. Vangla
19. augusti 2018 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nähtub, et
20. juuli 2018 käskkirjaga nr 1-1/82 kaotati päevakavast sellised osad. Seega on Viru Vangla kaebajal suitsetamist mittevõimaldades juhindunud kehtivatest õigusaktidest ning vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Sellest tulenevalt ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldus (s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes) täidetud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla eelviidatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid kaebajale selgitanud nii kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel kui erinevates vastustes kaebaja märgukirjadele.
21. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka juhtumiga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel on kaebuse rahuldamine (s.o rahalise hüvitise väljamõistmine) ebatõenäoline. Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). 6.
22. Õigust suitsetada ei näe põhiseadus ette iseseisva põhiõigusena, see on kaetud üldise vabadusõigusega. Põhiseaduse §-s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse puhul on samas tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et sellist õigust võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud (vt Riigikohtu 13.01.
23. a otsus asjas nr 3-2-1- 152-09, p 11). Kahju hüvitamise taotluses ja selle rahuldamata jätmise otsuses kajastatud asjaolusid arvestades puudub igasugune alus järeldada, et kaebajale võiks olla avavanglaosakonnas 2 viibides alates
24. maist kuni
25. juulini 2018 suitsetamise mittevõimaldamisega kaasnenud sellise tõsidusega negatiivseid tagajärgi, mis võiksid õigustada mittevaralise kahju tekitamise eest RVastS § 9 lg 1 alusel rahalise hüvitise väljamõistmist. Esitatud kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine oleks ka ebatõenäoline, sest kuigi põhimõtteliselt on võimalik, et vangla territooriumil suitsetamise täielik keelamine võib teatud tingimustel olla vastuolus põhiseadusega, puuduvad andmed kaebajale ebaproportsionaalselt raskete tagajärgede kaasnemise või nende kaasnemise ohu kohta. Kuna suitsetamiskeeldu vangla territooriumil kohaldati alates
26. oktoobrist 2017 ning kaebaja paigutati avavanglaosakonda
27. maist 2018, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja pidi taluma erakorralisi piinu seoses suitsetamise mittevõimaldamisega. Sellist järeldust kinnitab ka kaebaja, kuna ta on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et suitsetamise mittevõimaldamine tekitas piinu, kuid ei ole selgitanud ega kirjeldanud, milles see väljendus. 6.
28. Seega ei nähtu, et avavanglaosakonnas suitsetamise mittevõimaldamisega kaebajale kaasnenud kannatused oleksid olnud sedavõrd tõsised, mis ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Suitsetamisest loobumine toob inimesele pigem kasu, kuna üldteada on, et suitsetamine kahjustab tervist.
29. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
30. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3