Obsah (6)

§ 121§ 151§ 44§ 37§ 152§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-59 Määruse kuupäev 27. veebruar 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A.M. kaebus Viru Vangla 19. oktoobri 2018. a käskkirja nr 63/893-1 ja 10. detsembr

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.

1. Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Viru Vangla
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja
4. detsembri
5. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus võttis
6. jaanuari
7. a määrusega kaebuse menetlusse, pidades kaebust selle esitamise ajal lubatavaks ning kaebaja kaitstavaid õigushüvesid oluliseks. Viru Vangla teatas
8. veebruaril 2019 Tartu Halduskohtule, et kaebaja on
9. veebruaril 2019 vanglast vabanenud. 11.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 37

lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on

1. novembri
2. a otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märkis Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal ja vaideotsusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
3. Kuna kaebaja viibib alates
4. veebruarist 2019 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuste igasugune mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita. Kuivõrd Viru Vangla
5. oktoobri
6. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja
7. detsembri
8. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Viru Vangla
9. oktoobri
10. a käskkirja nr 6-3/893-1 ja
11. detsembri
12. a vaideotsuse nr 6-12/587-3 tühistamise nõude esitamiseks.
13. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb 2 lähtuda analoogiast

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohtu hinnangul ei ole haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vanglast vabanedes on kaebaja ja vangla vaheline avalik-õiguslik suhe lõppenud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse

§ 152lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud.

1. Et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tühistab kohus Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määruse resolutsiooni p-dega 3 ja 4 antud menetlusdokumentide esitamise tähtajad ning sama määruse resolutsiooni p 6, millega kohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3