← Eesti

1-18-9616/20

Obsah (12)§ 424§ 63§ 346§ 66§ 68§ 4231§ 349§ 157§ 1572§ 692§ 69§ 56

1-18-9616 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.märts 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-18-9616 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Sten Lind, Pav

§ 424

lg 2, § 4231 , § 346, § 349 ja § 1572 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Kristjan Rieti (Riet; ik 38108300287, viibib Tallinna Vanglas) valitud kaitsja vandeadvokaat Mart Missik RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Kristjan Rieti valitud kaitsja Mart Missiku apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 24. jaanuari 2019. a resolutiivotsusega lühimenetluse sätete järgi mõisteti Kristjan Riet süüdi

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ja

§ 63lg 1 alusel karistati teda 2 aasta ja 6 kuu vangistusega.

Lisaks mõisteti K. Riet süüdi

§ 346

, § 349 ja § 1572 järgi ja karistati

§ 63

lg 1 alusel rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistusi ühe kolmandiku võrra ning vähendatud karistusteks jäi 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära, s.o summas 1000 eurot. Kohus määras

§ 66

lg-te 1,3 alusel rahalise karistuse tasumise ositi 10 kuu jooksul.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus vangistusest maha 2 kuud eelvangistust ning lõplikuks vangistuse pikkuseks kujunes 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus

  1. jaanuari
  2. Sama otsusega mõistis kohus K. Rietilt välja menetluskuludena 810 eurot sundraha, ekspertiisikulu 321 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot, mille tasumist võimaldas kohus 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 1 Maakohus mõistis K. Rieti

§ 424lg 2 järgi süüdi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 19.

jaanuari 2017 otsusega

§ 424järgi, juhtis uuesti 7.

augustil 2018 kella 09.55 ajal Tallinnas XXX juures mootorsõidukit BMW X3 joobeseisundis (narkojoove: kanep, kokaiin, alprasolaam, zolpideem, zopikloon) ja põhjustades liiklusõnnetuse. Lisaks,

  1. augustil 2018 kella 22.22 ajal XXX juures mootorsõidukit BMW X3 olles joobeseisundis (alkoholijoove: veres alkoholisisaldus vähemalt 2,32 mg/g),
  2. augustil 2018 kella 19.33 paiku Tallinnas Kloostrimetsa 20 maja juures mootorsõidukit BMW X3 joobeseisundis (alkoholijoove: veres alkoholisisaldus vähemalt 2.98 mg/g) ja põhjustades liiklusõnnetuse.

§ 4231järgi mõistis maakohus K.

Rieti süüdi selles, et ta juhtis mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta

  1. juulil 2018 kella 15.11 ajal Tallinnas, XXX ja
  2. augustil 2018 kella 09.55 ajal Tallinnas XXX juures,
  3. augustil kella 22.22 ajal Tallinnas XXX juures,
  4. augustil 2018 kella 19.33 paiku Tallinnas XXX maja juures.

§ 346järgi mõistis kohus K.

Rieti süüdi ametliku dokumendi kinnipidamises, mis seisnes selles, et ta menetluses tuvastamata ajast kuni

  1. augustini 2018 omandas ja hoidis enda juures YY nimele
  2. mail 2015 välja antud isikutunnistuse nr XXXXXXXXX, mis kehtib kuni
  3. maini 2020 ja juhiluba XXXXXXXXXXXX mis kehtib kuni
  4. maini 2019, ei tagastanud dokumenti omanikule ega politseile, vaid jättis endale.

§ 349järgi mõistis kohus K.

Rieti süüdi teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises, eesmärgiga vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest, mis seisnes selles, et ta esitas 29. augustil 2018 kella 19.33 ajal Tallinnas XXX maja juures politseiametnikele kontrollimiseks YY nimele väljastatud juhiloa nr XXXXXXX.

§ 157² järgi mõistis kohus K.

Rieti süüdi teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et ta

  1. augustil 2018 kella 19.33 ajal Tallinnas, XXX maja juures alkoholijoobes sõidukijuhina materjalide vormistamisel ja kella 20.30 paiku Wismari Haiglas asukohaga Tallinn, Wismari 15 joobeseisundi tuvastamisel, esitles ennast politseiametnikele YY-na.
  2. jaanuaril 2019 esitas süüdistatava K. Rieti kaitsja Mart Missik Harju Maakohtule apellatsiooniteate.
  3. veebruaril 2019 lisas Harju Maakohus oma
  4. jaanuari 2019 otsuse juurde motiivid. Apelleeritud, s.o karistuse mõistmise osas olid maakohtu otsuse motiivid järgmised. Kohus märkis, et

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aastat vangistust,

§ 4231

puhul rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus,

§-de 346 ja § 349 puhul üksnes rahaline karistus,

§ 1572puhul rahaline karistus või kuni 4 aastat vangistust.

Maakohus võttis K. Rieti süüd suurendava asjaoluna arvesse, et ta pani kuriteod toime katseajal. Kohus märkis, et karistusregistri andmete kohaselt on K. Rietil 4 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas kolmel korral on teda karistatud

§ 424järgi.

Viimati karistati K. Rietit Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017.a otsusega

§ 424

, § 199 lg 2 p-de 4, 8, § 345 lg 1, § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. Harju Maakohtu

  1. mai 2018.a määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, katseaja lõpp oli
  2. november
  3. oktoobri 2018 kohtumäärusega pöörati täitmisele ärakandmata karistus 2 kuud ja 18 päeva. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Veel viitas maakohus, et kuna K. Riet asus sõidukit juhtima, olles tarvitanud nii 2 alkoholi kui narkootikume, on ta selgelt ohtlik isik ja tal puudub enesekriitika. Niisugune käitumine kujutab ohtu kaasliiklejatele ja juhile endale, mistõttu tuleb sellesse suhtuda täie tõsidusega. Kohus leidis, et K. Rieti süü suurusele vastavaks, tema isikuandmeid arvestavaks, samuti õiguskorra huve kaitsvaks karistuseks liikluskuritegude toimepanemise eest on

§ 63lg 1 kohaldamisel 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistust vähendas kohus vastavalt lühimenetluse sätetele ja arvas sellest maha eelvangistuse aja.

§ 346, § 349 ja § 1572 toimepanemise eest pidas kohus K.

Rieti süü suurusele vastavaks karistuseks

§ 63lg 1 kohaldamisel rahalise karistuse 150 päevamäära, summas 1500 eurot.

APELLATSIOON Maakohtu täisotsus anti K. Rietile Tallinna Vanglas allkirja vastu üle

  1. veebruaril
  2. 15päevase apellatsioonitähtaja viimane päev oli seega
  3. märtsil
  4. Nimetatud tähtaja sees laekus Tallinna Ringkonnakohtule K. Rieti kaitsja M. Missiku apellatsioon. Kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse osas ning uue otsusega vangistusmäära vähendamist ja vangistuse asendamist

§ 692

lg 1,4,5,6 p 1 alusel narkomaanide sõltuvusraviga tähtajaga 2 aastat.

§ 692lg 7 alusel palub kaitsja määrata ravi esimeseks 7 kuuks statsionaarses vormis.

Kaitsja leiab, et K. Rietile mõistetud karistus ei vasta teo raskusele ega arvesta tema isikut, võimalusi resotsialiseerumiseks. Samuti jättis kohus arvestamata P OÜ

  1. novembri 2018 kirja Harju Maakohtule. Kaitsja selgitab, et süüdistatav oli joobes sõltuvusprobleemide tõttu. Alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitanud isikul kaob kontroll oma tegude üle. Auto juhtimine ei olnud tema eesmärgipärane tegevus. Sõltuvusprobleeme pole K. Riet eitanud. Kriminaaltoimiku materjalid tõendavad, et ta on pikka aega olnud järjekorras SA Viljandi Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Maakohus tuvastas, et esineb kergendav asjaolu ja raskendavad asjaolud puuduvad, ent mõistis K. Rietile karistuseks keskmisest sanktsioonist rangema karistuse. Arvestades, et K. Rietit ajendasid kuritegusid toime panema sõltuvushäired, esineb kergendav asjaolu, teda on ootamas raviasutuses koht, tuleks karistus asendada sõltuvusraviga. Maakohus jättis võtmata seisukoha kaitsja poolt taotletud ravi osas. Juba süüdistusakti punktis 8 on viidatud K. Rieti sõltuvusravile ja ravijärjekorras olemisele. Maakohus rikkus menetlusõigust, kuna jättis kaitsja argumentatsiooni käsitlemata. Kuritegude asjaolud kinnitavad, et süüdistatav pani teod toime sõltuvuse tõttu. Eesti kohtupraktikas ei saa sagedasti asendada karistust sõltuvusraviga, kuna narkootiliste ainete kasutamise puhul on määratavad karistused suuremad, kui seda võimaldab kaheaastane vangistuse ülempiir. Antud juhul on selline võimalus. Hetkel on SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses K. Rietile olemas koht. Samas ei ole tal võimalik ravile asuda, kuna peab kandma mõistetud karistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohtu kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad 3 kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (näiteks karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7). Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja etteheited maakohtule selles osas, et maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta kaitsja poolt taotletud sõltuvusravi osas ning seetõttu on rikutud menetlusõigust, on väär. Maakohus mõistis süüdistatavale karistuse määras, mis välistab

§ 69-2 kohaldamise e üle kahe aastase vangistuse.

Sel juhul ei pea maakohus eraldi põhjendama, miks ta ei seda karistust ei asenda sõltuvusraviga. Siinjuures osundab kohtukolleegium Riigikohtu seisukohale, mis on väljendatud Riigikohtu 19. oktoobri 2012 otsuse nr 3-1-1-83-12 p-s 10. Kohtukolleegiumi hinnangul on see Riigikohtu seisukoht asjassepuutuv ka

§ 69-2 kohaldamise seisukohast.

Nimelt, karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse

§ 69

sätteid just

§ 56lg 1 alusel mõistetud, mitte Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Riigikohus tõi sealsamas näite, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga

§ 69alusel.

Peamine kaitsja poolt esitatud väär ja seaduse seisukohast ka seadust eirav seisukoht on see, et

§ 69

-2 kohaldamiseks piisab, kui kaitsja esitab taotluse sõltuvusravi kohaldamiseks alles kohtuvaidlustes. Selleks, et kohtus saaks üldse tulla kõne alla nimetatud sätte kohaldamine, peavad kohtueelse uurimise käigus olema täidetud KrMS § 221-1 nõuded e koostoimes

§ 69

-2 mõttega peab olema tegemist ravitava psüühikahäirega, mille olemasolu tuvastatakse psühhiaatriaalaseid eriteadmisi kasutades e kas on olemas varasem arsti poolt pandud diagnoos, mis on ravitav ja kontrollitav või tuleb see tuvastada ekspertiisiga. Praegusel juhul ei ole kohtueelses uurimises sellekohaseid tõendeid kogutud. Samas on süüdistatav nõustunud lühimenetlusega, mis aga tähendab seda, et tema süü ja karistamise küsimus otsustatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kaitsja leiab, et süüdistatavale on maakohus mõistnud ülemäära karmi karistuse e olukorras, kus maakohus tuvastas, et esineb kergendav asjaolu ja raskendavad asjaolud puuduvad, on K. Rietile karistuseks mõistetud keskmisest sanktsioonist rangema karistuse. Kohtukolleegiumi hinnangul on selline kaitseväide põhjendamata. Maakohus on arvestanud vangistusmäära mõistmisel eelkõige süü suurust e muuhulgas nii kuriteoepisoodide arvu, kui ka seda, et kuigi K. Rieti süü suurus väljendub ühes teos, sisaldab see kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust. Tegemist on selliste teguritega, mis Riigikohtu praktika kohaselt väljendavad süü suurust ja on arvestatavad ka konkreetse karistuse mõistmisel (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-11). Süüdistatavale on mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline vangistus 3 kuriteoepisoodi eest ning tegude eest, mis vastavad kahele erinevale kuriteokoosseisule. Seega ei ole tõsiseltvõetav kaitseväide, et maakohus on K. Rietit karistusõiguslikult kohelnud ülemmäära rangelt. Põhjendatult on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud ka seda, et vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on toime pandud katseajal e ajal, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ei olnud veel täielikult ära kantud ja seda olenemata sellest, et kohtuotsuse tegemise jaks oli see kantud. 4 Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.