2-17-3945/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3945 Tsiviilasi XX hagi Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Katleri Kolm) vastu dokumentidega tutvumiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.05.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov Kostja: Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu (registrikood 80173849), lepinguline esindaja Marko Jaani Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2019, avalik kohtuistung Resolutsioon 1. Tühistada Harju Maakohtu 09.05.2018 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi perioodil 01.01.2010 – 09.06.2014 esitatud arvetega tutvumiseks.

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada selles osas hagi ning kohustada Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistut võimaldama XX-l tutvuda Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu poolt perioodil 01.01.2010 – 09.06.2014 Tallinn, Katleri 3-8 asuva korteriomandi omanikule esitatud arvetega.

3.Kohustada Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistut võimaldama XX-l tutvuda kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud arvetega Tallinnas, aadressil Katleri 3, ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühel korral ühe tunni jooksul.

4.Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistul on kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 sätestatud kohustus arvetega tutvumise võimaldamiseks tingimusel, et XX on eelnevalt tasunud Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistule 24 eurot dokumentide ettenäitamise kulude hüvitamiseks.

5.Samuti tühistada Harju Maakohtu 09.05.2018 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

6.Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.05.2018 otsus muutmata.

7.Võtta vastu XX loobumine hagist Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu vastu 2009. aastal esitatud arvetega tutvumiseks ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

8.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

8.1 Rahuldada XX hagi Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu vastu perioodil 01.01.2010

–09.06.2014 esitatud arvetega tutvumiseks.

8.2 Kohustada Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistut võimaldama XX-l tutvuda Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu poolt perioodil 01.01.2010 – 09.06.2014 Tallinn, Katleri 3-8 asuva korteriomandi omanikule esitatud arvetega.

8.3 Kohustada Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistut võimaldama XX-l tutvuda kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8.2 nimetatud arvetega Tallinnas, aadressil Katleri 3, ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühel korral ühe tunni jooksul.

8.4 Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistul on kohtuotsuse resolutsiooni punktides 8.2 ja 8.3 sätestatud kohustus arvetega tutvumise võimaldamiseks tingimusel, et XX on eelnevalt tasunud Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistule 24 eurot dokumentide ettenäitamise kulude hüvitamiseks.

8.5 Jätta rahuldamata XX hagi Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu vastu perioodil 10.06.2014 – 31.12.2014 esitatud arvetega tutvumiseks.

8.6 Võtta vastu XX loobumine hagist Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu vastu 2009. aastal esitatud arvetega tutvumiseks ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

8.7 Jätta poolte menetluskulud maakohtus- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

9.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. XX esitas 13.03.2017 maakohtule hagi Tallinn, Katleri tn 3 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Katleri Kolm) vastu, milles palus kohustada kostjat esitama hagejale tutvumiseks Katleri 3-8 korteriomanikule esitatud arved alates 01.01.2009 - 31.12.2014.

2 2. Hageja sai korteriühistu liikmeks pärast oma ema surma. Hageja ema suri 02.01.2010, pärimistunnistus koostati 26.06.2012. Hagejale kui Katleri 3-8 korteriomanikule esitatud arvetes oli märgitud võlgnevus. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-14486 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 506 eurot koos viivise ja kohtukuludega.

Nimetatud kohtuvaidluse käigus ei saanud hageja tutvuda võlgnevuse tekkimise alustega.

Kostja esitas arved alates 10.06.2014.a. Kostja keeldus dokumentidega tutvumise võimaldamisest põhjendusel, et hageja ei olnud korteriomanik enne juulit 2012.

3.Tulenevalt VÕS § 1015 on hagejal õigus dokumentidega tutvuda. Arved on koostatud hageja huvides. Dokumentide hagejale esitamine on kostja raamatupidamise jooksev töö ja kostjal ei teki täiendavaid dokumentide ettenäitamise kulusid.

4.Maakohtu 20.03.2018 istungil loobus hageja nõudest tutvuda 2009.a esitatud arvetega.

Kostja vastuväited 5. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hagejal peab dokumentidega tutvumiseks VÕS § 1015 alusel olema õigustatud huvi. Õigustatud huvi ei saa seisneda asjaolus, et dokument on koostatud hageja huvides või selles, et dokumendis on kajastatud hageja ja kostja õigussuhe või tehingu ettevalmistamine.

6.Tsiviilasjas nr 2-15-14486 mõistis kohus hagejalt välja võlgnevuse perioodil 10.06.201411.08.2015 esitatud arvete alusel. Väär on hageja väide, et hageja ei saanud tutvuda võlgnevuse tekkimise alusega. Hagis kinnitas hageja ise, et kostja esitas eelmises kohtuvaidluses arved alates 10.06.2014. Arvete esitamiseks, mis olid esitatud eelmises tsiviilasjas, puudub uuesti esitamise vajadus. Õigustatud huvi puudub hagejal ka eelneva perioodi arvetega tutvumise nõudmiseks. Hageja kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 03.07.2012. Sellest ajast esitas kostja arved hagejale.

7.Kui hageja tegi alusetuid makseid, on TsÜS § 151 lg 1 järgi nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil ta teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sellist nõuet ei saa hagejal olla seoses maksetega perioodil 01.01.2009-31.05.2014, sest nõuded oleksid nüüdseks täies ulatuses aegunud. Dokumentidega tutvumiseks esitatud hagi esitamisega ei peatunud vastavatest dokumentidest tulenevate võimalike nõuete aegumise tähtaeg.

8.Alternatiivselt leiab kostja, et kuni kulude tasumiseni võib ta arvetega tutvumise võimaldamisest keelduda. Kostja keeldub hageja poolt taotletud arvetega tutvumise võimaldamisest, kuni hageja hüvitab vastavad kulud või annab tagatise võimalike kulutuste katteks.

Kostja majandusaasta ühtib kalendriaastaga, ning kuna dokumentide säilitamise aeg on 7 aastat, siis ei ole hagejal õigus nõuda tutvumist 2010.a märtsile eelnenud dokumentidega.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 9. Harju Maakohus jättis 09.05.2018 otsusega hagi arvetega perioodist 01.01.2010 – 31.12.2014 tutvumiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kostja menetluskulude suuruseks 819,54 eurot ja mõistis need koos seadusjärgse viivisega hagejalt kostja kasuks välja.

10.Dokumendid, millega tutvumist hageja nõuab, on kostja valduses, sest tegemist on kostja poolt koostatud dokumentidega (arvetega). Hagejal on õigustatud huvi dokumentidega (arvetega) tutvumiseks, kuna neist tuleneb hageja raha maksmise kohustus kostjale.

Vaatamata õigustatud huvile ei kuulu rahuldamisele hageja nõue arvete osas, mis esitati tsiviilasjas nr 2-15-14486. Hagiavalduses on hageja väitnud, et tsiviilasjas nr 2-15-14486 3 esitas kostja arved alates 10.06.2014. Seega on hagejal võimalik arvetega, mis esitati kostja poolt tsiviilasjas nr 2-15-14486, tutvuda nimetatud tsiviilasja paberkandjal toimiku või etoimiku kaudu ning hagejal puudub alus nõuda arvetega tutvumist alates 10.06.2014 kuni 31.12.2014 käesolevas asjas.

11.Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja väitnud, et arvete panemine postkasti või muul kujul esitamine (teises tsiviilasjas) ei võta hagejalt nõudeõigust. Seega on hageja möönnud arvete saamist varem. Raamatupidaja tööks ei ole arvete korduv esitamine.

Seadusest tulenevalt on hagejal õigus dokumentidega (arvetega) tutvuda, mitte neist ärakirju saada. Seega on kostjal õigus keelduda arvetega tutvumise võimaldamisest hagejale.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 12. Hageja esitas 08.06.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat esitama tutvumiseks arved alates 01.01.2010 – 31.12.2014. Alternatiivselt palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

13.Tsiviilasjas nr 2-15-14486 esitatud arveid (alates 10.06.2014 kuni 31.12.2014) ei olnud kostja poolt esitatud ja istungil uuritud. Kohus märkis, et kohtuotsusest ei ole võimalik tuvastada, millised arved kostja menetluses esitas. Seega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, leides et hagejal puudub alus nõuda arvetega tutvumist alates 10.06.2014 kuni 31.12.2014 käesolevas asjas.

14.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja on möönnud, et ta on arved saanud, kuna hageja on leidnud, et arvete panemine postkasti või muul kujul esitamine ei võta hagejalt nõudeõigust. Hageja ei ole kunagi väitnud või möönnud arvete saamist kostjalt. Kostja ei tõendanud hageja poolt arvete kättesaamist.

15.Kohtu väide, et raamatupidaja tööks ei ole arvete korduv esitamine, ei ole asjakohane.

Hageja ei nõudnud arvete korduvat esitamist, vaid dokumentidega tutvumist.

16.Kostja ei tõendanud tutvumisega seotud kulude summat ega vastanud hageja küsimustele seoses materjalikuludega ja raamatupidajale eraldi tasu maksmisega (lisaks ühistu poolt talle tasutavale kuupalgale). Seega ei olnud kohtul võimalik tugineda vastustaja paljasõnalistele väidetele. Maakohus ei arutanud arvetega tutvumisega seotud riisikot ja kulusid kohtuistungil. Kohus ei ole välja selgitanud ja/või määranud summat, mille hageja peaks kostjale tasuma hagi rahuldamise juhul. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, leides, et kostjal on õigus keelduda arvetega tutvumise võimaldamisest.

Vastus apellatsioonkaebusele 17. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht 18. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi perioodil 01.01.2010 – 09.06.2014 esitatud arvetega tutvumiseks. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Lisaks võtab kolleegium vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab vastavas osas menetluse.

4 19. Hageja loobus maakohtu 20.03.2018 istungil nõudest tutvuda 2009.a esitatud arvetega.

Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus otsuses nõude, mis puudutab perioodil 01.01.201031.12.2014 esitatud arvetega tutvumist, kuid ei ole otsustanud hagist loobumise vastuvõtmist nõude osas, mis puudutab 2009.a esitatud arvetega tutvumist. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Ringkonnakohus võtab vastu hageja loobumise hagist osas, milles hageja nõudis 2009.a esitatud arvetega tutvumist, ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Kolleegium selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

20.VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks.

Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-te 1 ja 2 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Seega piisab KrtS § 45 lg 1 järgi korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks üksnes korteriühistu liikmelisusest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehtinud hagi esitamise ajal ning hageja ei saa käesolevas asjas nõuda KrtS § 45 alusel dokumentidega tutvumist. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka VÕS § 1015 tõlgendada selliselt, et ainuüksi asjaolu, et isik on korteriühistu liige, on piisavaks õigustatud huviks korteriühistu dokumentidega tutvumiseks. Seetõttu ei ole tähendust asjaolul, et hageja võimalik alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu võib olla aegunud. Lisaks on arved koostatud hageja huvides ning arvetes on kajastatud poolte vaheline õigussuhe. Seega on täidetud VÕS § 1015 sätestatud tingimused arvetega tutvumise nõudmiseks.

21.Hoolimata eeltoodust ei ole hagejal siiski õigustatud huvi nõuda käesolevas asjas arvetega tutvumist osas, mis puudutab perioodil 10.06.2014 – 31.12.2014 esitatud arveid. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil, et tsiviilasja nr 2-15-14486 menetluses esitati arved ajavahemikust 10.06.2014 – 31.12.2014. Riigikohus on 17.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 p-s 11 selgitanud, et isikul on asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejal on võimalik perioodil 10.06.2014 – 31.12.2014 esitatud arvetega tutvuda tsiviilasja nr 2-15-14486 toimiku kaudu, siis ei ole hagejal õigustatud huvi nõuda nende dokumentidega tutvumist käesolevas asjas.

22.Kostja märkis, et kuna dokumentide säilitamise aeg on 7 aastat, siis on hagejal õigus dokumente nõuda alates 2010.a märtsist, mitte 2010.a jaanuarist. Kolleegium ei nõustu sellega. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokumente 5 peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

Raamatupidamise seaduse § 12 lg 2 sätestab, et raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Kuna kostja majandusaasta ühtib kalendriaastaga ning hagi esitati 13.03.2017, siis on hagejal õigus muuhulgas nõuda ka 2010.a jaanuaris-veebruaris esitatud arvetega tutvumist.

23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 10.06.2014 eelnenud arvetega tutvumise nõude välistab see, et hagejale on pandud need arved postkasti. Ka olukorras, kus hagejale on 10.06.2014 eelnenud arved kunagi esitatud, ei välista see nendega tutvumise nõude esitamist. Menetluses ei ole tõendatud, et hagejal oleks käesoleval ajal võimalik nende arvetega tutvuda muul viisil.

24.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda tutvumist arvetega perioodist 01.01.2010 – 09.06.2014.

25.VÕS § 1016 sätestab, et asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja esindaja palus ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil võimaldada dokumentidega tutvumist ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest korteriühistu asukohas. Hageja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et dokumentidega tutvumiseks kulub 1 tund. Kostja esindaja ei vaidlustanud, et dokumentidega tutvutakse kostja asukohas.

Eeltoodule tuginedes peab kolleegium põhjendatuks võimaldada hagejal tutvuda arvetega korteriühistu asukohas (Tallinn, Katleri 3) ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühel korral ühe tunni jooksul.

26.VÕS § 1017 sätestab, et asja või dokumendi ettenäitamise või tutvumisega seotud riisiko ja kulud kannab ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Valdaja võib keelduda ettenäitamisest või tutvumise võimaldamisest kuni kulude tasumiseni ja ettenäitamise või tutvumisega seotud ohu vastu tagatise andmiseni. Kostja on avaldanud, et ta kasutab õigust keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest, kuni talle on tasutud dokumentidega tutvumise kulud (kulu raamatupidaja teenuse eest) summas 24 eurot, s.o tutvumiskulud 1 tunni eest. Hageja esindaja oli ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil nõus tasuma dokumentidega tutvumise kulud 24 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat võimaldama hagejal dokumentidega tutvuda tingimusel, et hageja on tasunud eelnevalt kostjale dokumentidega tutvumise kulud 24 eurot.

Menetluskulude jaotus 27. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et hageja loobus osaliselt hagist ning ülejäänud osas rahuldatakse hagi osaliselt, 6 et kohtumenetluse eelselt keeldus kostja dokumentide esitamisest (tl 6), samuti asjaolu, et maakohtus ei avaldanud hageja nõusolekut hüvitada dokumentidega tutvumise kulusid, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.