Obsah (5)

§ 657§ 429§ 432§ 445§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Lisaks võtab kolleegium vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab vastavas osas menetluse. 4 19. Hageja loobus maakohtu 20.03.2018 istungil nõudest tutvuda 2009.a esitatud arvetega. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus otsuses nõude, mis puudutab perioodil 01.01.201031.12.2014 esitatud arvetega tutvumist, kuid ei ole otsustanud hagist loobumise vastuvõtmist nõude osas, mis puudutab 2009.a esitatud arvetega tutvumist.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Ringkonnakohus võtab vastu hageja loobumise hagist osas, milles hageja nõudis 2009.a esitatud arvetega tutvumist, ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Kolleegium selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 20.

VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-te 1 ja 2 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Seega piisab KrtS § 45 lg 1 järgi korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks üksnes korteriühistu liikmelisusest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehtinud hagi esitamise ajal ning hageja ei saa käesolevas asjas nõuda KrtS § 45 alusel dokumentidega tutvumist. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka VÕS § 1015 tõlgendada selliselt, et ainuüksi asjaolu, et isik on korteriühistu liige, on piisavaks õigustatud huviks korteriühistu dokumentidega tutvumiseks. Seetõttu ei ole tähendust asjaolul, et hageja võimalik alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu võib olla aegunud. Lisaks on arved koostatud hageja huvides ning arvetes on kajastatud poolte vaheline õigussuhe. Seega on täidetud VÕS § 1015 sätestatud tingimused arvetega tutvumise nõudmiseks.

1. Hoolimata eeltoodust ei ole hagejal siiski õigustatud huvi nõuda käesolevas asjas arvetega tutvumist osas, mis puudutab perioodil 10.06.2014 – 31.12.2014 esitatud arveid. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil, et tsiviilasja nr 2-15-14486 menetluses esitati arved ajavahemikust 10.06.2014 – 31.12.
2. Riigikohus on 17.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 p-s 11 selgitanud, et isikul on asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejal on võimalik perioodil 10.06.2014 – 31.12.2014 esitatud arvetega tutvuda tsiviilasja nr 2-15-14486 toimiku kaudu, siis ei ole hagejal õigustatud huvi nõuda nende dokumentidega tutvumist käesolevas asjas.
3. Kostja märkis, et kuna dokumentide säilitamise aeg on 7 aastat, siis on hagejal õigus dokumente nõuda alates 2010.a märtsist, mitte 2010.a jaanuarist. Kolleegium ei nõustu sellega. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokumente 5 peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 2 sätestab, et raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Kuna kostja majandusaasta ühtib kalendriaastaga ning hagi esitati 13.03.2017, siis on hagejal õigus muuhulgas nõuda ka 2010.a jaanuaris-veebruaris esitatud arvetega tutvumist.
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 10.06.2014 eelnenud arvetega tutvumise nõude välistab see, et hagejale on pandud need arved postkasti. Ka olukorras, kus hagejale on 10.06.2014 eelnenud arved kunagi esitatud, ei välista see nendega tutvumise nõude esitamist. Menetluses ei ole tõendatud, et hagejal oleks käesoleval ajal võimalik nende arvetega tutvuda muul viisil.
5. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda tutvumist arvetega perioodist 01.01.2010 – 09.06.
7. VÕS § 1016 sätestab, et asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja esindaja palus ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil võimaldada dokumentidega tutvumist ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest korteriühistu asukohas. Hageja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et dokumentidega tutvumiseks kulub 1 tund. Kostja esindaja ei vaidlustanud, et dokumentidega tutvutakse kostja asukohas. Eeltoodule tuginedes peab kolleegium põhjendatuks võimaldada hagejal tutvuda arvetega korteriühistu asukohas (Tallinn, Katleri 3) ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühel korral ühe tunni jooksul. 26. VÕS § 1017 sätestab, et asja või dokumendi ettenäitamise või tutvumisega seotud riisiko ja kulud kannab ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Valdaja võib keelduda ettenäitamisest või tutvumise võimaldamisest kuni kulude tasumiseni ja ettenäitamise või tutvumisega seotud ohu vastu tagatise andmiseni. Kostja on avaldanud, et ta kasutab õigust keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest, kuni talle on tasutud dokumentidega tutvumise kulud (kulu raamatupidaja teenuse eest) summas 24 eurot, s.o tutvumiskulud 1 tunni eest. Hageja esindaja oli ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil nõus tasuma dokumentidega tutvumise kulud 24 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat võimaldama hagejal dokumentidega tutvuda tingimusel, et hageja on tasunud eelnevalt kostjale dokumentidega tutvumise kulud 24 eurot. Menetluskulude jaotus 27.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hageja loobus osaliselt hagist ning ülejäänud osas rahuldatakse hagi osaliselt, 6 et kohtumenetluse eelselt keeldus kostja dokumentide esitamisest (tl 6), samuti asjaolu, et maakohtus ei avaldanud hageja nõusolekut hüvitada dokumentidega tutvumise kulusid, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7