Kriminaalasi nr 1-16-11203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 20.02.2019 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-16-112

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 02.12.2016, s.o 1 päev ning mõisteti Paul Nei kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat vangistust Tartu Maakohtu 08.09.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 1 aasta vangistust. Kohtuotsuste kogumi eest mõisteti Paul Neile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 539 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 järgi oli Paul Nei kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul täitma

§ 75lg 1 sätestatud 1

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohus määras, et kui Paul Nei täidab kohustuse ja osaleb sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti Paul Neile lisakaristus ja võeti talt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus 25.01.

1. Paul Nei kriminaalhooldus algas 25.01.2017 ning lõppes 25.01.
2. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.01.2019 kohtule erakorralise ettekande Paul Nei kohta, milles andis ülevaate süüdimõistetu käitumisest ja tegevusest kriminaalhooldusperioodi jooksul ning tegi ettepaneku pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Paul Nei rikkunud üldkasuliku töö sooritamise ajakava. Süüdimõistetul on 539 üldkasuliku töö tunnist tähtajaks sooritanud 469 tundi üldkasulikku tööd. Seega on hooldusalusel sooritamata 70 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö rikkumised algasid 2018 aastal. Hooldusalune põhjendas neid töökoha vahetamisega, mistõttu vahetati üldkasuliku töö sooritamise kohta. Lisaks ei ole Paul Nei 25.01.2019 seisuga täitnud ka sotsiaalprogrammi läbimise kohustust. Planeeritud oli „Liiklusohutusprogramm“. Esimesel grupikohtumisel süüdimõistetu osales, kuid teisele ei saanud minna, kuna hoolitses tütre eest, kes oli oma ema käest eelmisel päeval päästeameti abil ära toodud. Kriminaalhooldusametnik leidis, et tegemist oli mõjuva põhjusega. Pärast seda tõsteti hooldusalune ümber individuaalprogrammi. Viimane kohtumine pidi toimuma 02.01.2019.a. Hooldusalune ilmus kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuid teatas, et tal ei ole aega programmi viimasel kohtumisel osaleda ega ka kokkulepitud üldkasuliku töö tunde teha. Paul Nei põhjendas seda taas vajadusega hoolitseda lapse eest ning ka töö juures oleva täiendkoolitusega. Talle pakuti uus võimalus programmi viimasele kohtunisele ilmumiseks ning uue üldkasuliku töö ajakava koostamiseks. Paul Nei teatas 07.01.2019, et on haige lapsega hoolduslehel. Hooldusalune palus määrata programmi viimaseks kohtumiseks uus aeg. Viimaseks võimaluseks pakuti 25.01.2019, mis hooldusalusele ei sobinud, kuna pidi viibima siis lõputöö kaitsmisel. 23.01.2019 teatas Paul Nei kriminaalhooldusametnikule, et ta on haiguslehel seoses murdunud ribiga. Ametnikule ei ole hooldusalune seda väidet tõendavaid dokumente edastanud. Kriminaalhooldusametnik oli seisukohal, et Paul Neile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 70 tundi üldkasulikku tööd (2 kuud 10 päeva vangistust) tuleb täitmisele pöörata. Talle on korduvalt antud võimalusi üldkasuliku töö sooritamiseks ning sotsiaalprogrammi läbimiseks. Paul Nei ei ole neid võimalusi otstarbekalt kasutanud. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 20.02.
3. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate Paul Nei kriminaalhooldusperioodist, sealhulgas üldkasuliku töö sooritamisest ja lisakohustuse täitmisest. Selgus, et üldkasuliku töö ajakavades on olnud kõrvalekaldeid, kuid SA Tartu Kiirabis sujus üldkasuliku töö tundide tegemine plaanipäraselt kuni eelmise aasta lõpuni. Seejärel tekkisid mured süüdimõistetu lapsega. Paul Nei tuli olla lapsega haiguslehel ja lõpuks haigestus ise. Seetõttu jäi lõpetamata ka alustatud liiklusohutusprogramm. Arstitõendeid, mis kriminaalhooldusaluse väiteid kinnitaksid, esitatud ei ole. Seega jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Paul Nei selgitas, kuidas on kriminaalhooldusperiood kulgenud ja mis põhjusel ei ole ta suutnud karistust kohtu määratud tähtajaks täita. Selgus, et eelmise aasta lõpus tekkisid probleemid lapse elukorraldusega. Käesoleva aasta alguses oli laps haige ning seejärel tema ise, kuna kukkus ribid katki. Väidetavalt ei ole kriminaalhooldusametnik talt tõendeid küsinud. 2

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt kulges Paul Nei kriminaalhooldus kuni eelmise aasta lõpuni suuremate probleemideta- süüdimõistetu tegi kokkulepitud ajal üldkasulikku tööd ning läbis liiklusohutusprogrammi. Kohtuotsuse kohaselt tuli üldkasulik töö sooritada 24 kuu jooksul kohtuotsuste jõustumisest arvates, mis on

§ 69lg 3 kohaselt ka maksimaalne üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg.

Üldkasuliku töö ajakavade koostamisel arvestati nii süüdimõistetu elu- kui töökohavahetusega ning vajadusega hoolitseda lapse eest. Vaatamata sellele jäi süüdimõistetul kohtu määratud tähtajaks sooritamata 70 tundi üldkasulikku tööd ning lõpuni läbimata sotsiaalprogramm. Põhjuseks esmalt lapse ning seejärel süüdimõistetu enda terviseprobleemid. Kohtu nõudmisel on kriminaalhooldusalune esitanud dokumendi, mis kinnitab, et 04.01-07.01.2019 viibis Paul Nei hoolduslehel ning 21.01.-08.02.2019 haiguslehel. Seega on kohtulahendi täitmist oluliselt takistanud hooldus- ja haiguslehel viibimine. Süüdimõistetu ei ole üldkasulikust tööst tahtlikult kõrvale hoidunud või jätnud tahtlikult täitmata talle määratud kohustust. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et lapse eest hoolitsemine (näiteks haiguse ajal) kriminaalhooldusperioodi lõpus oli vältimatult Paul Nei kohustus. Nimelt elab laps Paul Nei juures pärast eelmise aasta detsembrikuus toimunud juhtumit, kus tuli laps ema juurest korrakaitseorganite abiga ära tuua. Kriminaalhooldusametnik on juhtunut kontrollinud ja kinnitanud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Paul Nei ei ole saanud sooritada viimaseid üldkasuliku töö tunde ja lõpetada sotsiaalprogrammi objektiivsetel ja mõjuvatel põhjustel. Praeguseks on kriminaalhooldusperiood lõppenud, mistõttu ei ole karistuse täitmine võimalik ka edaspidi. Kõike kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3